Millisel tol päeval ?
Ta käitus tihtipeale minuga halvasti, alavääristas ja õelutses.

Siis tegi jälle head nägu ja mina unustasin halvustamise ära.
Kuni järgmise korrani.

tema rabeles välja, TAHTIS midagi muud oma eluga ette võtta, sul oli omas sita sees niisamagi mugav oleskleda ja sa ei teinudki oma eluga mitte midagi nimetamisväärset.

Aga selle vastu ei olnud tal küll midagi, et joodikust asotsiaaliga lapsi teeksin, see meeldis talle väga.

Meeldiva mehega ei tohtinud lapsi teha.

Lapsi tohtisin teha ainult sellisega, kes naistuttavale ei meeldinud.

Mul oli ju ka IDEAALNE VÕIMALUS välja rabeleda, kui mul peigmees oli.

Miks ta siis TAKISTAMA tuli ?????????

kui sa ise vabatahtlikult näitasid head nägu, siis andsidki ju mõista teistele, et sulle täiesti sobib, kui sinuga õelutsetakse. et sul pole selle vastu midagi, ongi sulle täiesti meeltmööda. Keegi ei näe teise pea sisse ikka ütlema peab, mis meeldib, mis ei meeldi ja peatama teise SÕNADEGA ja TEGUDEGA, kui enam ei meeldi.
sa ise lasid sel sündida ja sel hetkel tundus ju täiesti hea valik olevat. Alati on valida, sina valisid SITA, aga ise valisid ju.

P. kirjutab:Mul oli ju ka IDEAALNE VÕIMALUS välja rabeleda, kui mul peigmees oli.

Miks ta siis TAKISTAMA tuli ?????????
-------------
sest sa ei peatanud teda, su peigmees ei peatanud ka. ta samasugune lükata- tõmmata, nagu sa ise olid. samasugune möku, ses mõttes poleks te elust nagunii midagi välja tulnud.
Sa ise rabelesid liiga vähe ja ei teinud midagi teise peatamiseks.

Mitte kellelegi ei meeldi, kui temaga õelutsetakse.

Nii võib peksja ka öelda, et kannatanule meeldis, kui teda poolvigaseks peksti.

Muide sai väga hästi aru, et ma PÕEN, seda ta ju nautiski. On ju inimese olekust põdemine hästi näha.

----
See on ju täiesti absurdne jutt, et õelutses ja alavääristas mind minu meeleheaks.

Milline noor naine tahab, et tema keha või üldse teda ikka tõsiselt mõnitatakse ?

Peigmees ütles talle küll, et ei soovi, et naistuttav minuga suhtleks, sest ta mõjub mulle halvasti.

Naistuttav ei teinud sellest väljagi, sest mina ju teda välja ei visanud.

Peigmees hiljem ütles, et minuga koos olles ta õppis, et peab karm olema ja võitlema, et varem püüdis ta ikka heaga.
Aga nägi, et heaga kuhugi ei jõua ...

no ja siis oligi lõpptulemus ju täiesti iseenda oma kätega meisterdatud. Mis nüüd siis ei meeldi?
ma ju ütlesin, et see mees oli möku. Ta pole ju su ukse taga ulumas käinud, et TEMA elu peees oleks?

Me peigmehega olimegi tänapäeva keeles pehmod ja naistuttav oli see kubjas, kes meid kamandas.

saab ka heaga, aga kõvasti peab harjutama ja järjekindel peab olema.
sa pole elud üheski asjas järjekindel olnud, väljaarvatud siin netis tulutu, kasutu, närvesööv ulumine. see negatiivsus ja virin ja irin ja tesite süüdistamine tuleb sul katlemata kõige paremini välja.
selles oled s akõrgtaseme saavutanud.

no sellise tallanahaga poleks sest elust plaju nagunii teil välja tulnud. siis oleks ehk mehe ema kamndama kukkunud, kui see teine naine poleks "juhtima" asunud seda mökumehe elu.
Majandulkikus mõttes said nad siis edukateks? rikasteks?

Naistuttavaga heaga ju ei saanud. Hakkas kamandama.

Ei tea nende elust midagi, ainult niipalju, et peigmees läks välismaale tööle oma peret toitma.

Noor naine on vist küll sõnakas, ma teda ei tunne, aga kunagi helistas mulle ja sõimas mis hirmus, et peigmees on nüüd tema oma ja pühkigu mina siuu puhtaks.

Me olime juba nagunii lahus, aga tüdruk oli ikka võitleja.

no ja igaüks sai oma. kaks mökut, nagu te selle mehega olite, poleks sellest elust palju nagunii tulnud.

No aga mida sa siin nüüd halad siis P.
Ise enda kätega meisterdasid tuleviku ju endale. Sina ju lasid endalaga teha kõike, sa ei takistanud oma sõbrannat kuidagi ja olid nõus kõike tegema mida sulle üteldi.

Milles nüüd probleem on?

Loomulikult ei lõpetanud su sõbranna sellist käitumist sinuga, sest sa ju ei takistanud teda mitte kuidagi. Hoopistükis pigem jätsid mulje, et sulle selline kohtlemine väga sobib.

Milles nüüd su hämming seisneb kulla P?

Kuidas iseloomustada inimest, kes vaid endast ja oma elust räägib? Vastus - enesekeskne.
Kuidas iseloomustada inimest, kes kõigis oma hädades süüdlasi väljaspool ennast näeb? Vastus - egoistlik.
Kuidas iseloomustada inimest, kes kogu aeg viriseb kehva saatuse üle, kuid selle muutmiseks midagi ette ei viitsi võtta? Vastus - laisk, tahtejõuetu, rumal.
Kuidas iseloomustada inimest, kes ainult ühte juttu kogu aeg räägib ja seda pidevalt kordab? Vastus - ülimalt tüütu ja ebameeldiv.
Kuidas iseloomustada inimest, kes omamata päriselus häid kaaslasi enda ümber, peletab eemale kõik potentsiaalsed head kaaslased ka virtuaalelus? Vastus - rumal, kangekaelne, masohhistlik, haige, hale, ...
Kuidas iseloomustada inimest, kes üüratu järjekindlusega selgitab oma erilisust, millest keegi ei näi aru saavat ta meelest? Vastus - enesekeskne, egoistlik, rumal, tüütu, ebanormaalne, ...
Kuidas iseloomustada inimest, kes kurdab sõprade puudumise üle, kuid keeldub kirjasõprusest, nii vahetust kui ka foorumipõhisest? Vastus - kangekaelne üksiklane; inimene, kes armastab vaid iseennast ning eriti oma hädasid ning kes oma elust negatiivses võtmes on valmis lõpmatuseni rääkima.
Kokkuvõtteks: Kui tuntud ütlus "Asi on p.-ees" käib olukordade kohta, siis nüüd võib teatud P.-likke omadusi ka isikute kohta kasutada.
Ära ole rumal, ära mängi lolli, ära ole nii kangekaelne, ... - vabalt võib selle asemel nüüd öelda - ära ole P või oled nagu P või ...
Kas sellist kuulsust sa tahtsidki, P?

Objektiivne kirjutas kogu selle saaga ilusti kokku.

Selline ongi meie P.

Naistuttav ei vaevanudki sellega pead, mis mulle sobib.

Tal oli ju täiesti ükskõik, mida mina mõtlen või tunnen, peaasi oli ju see, mida TEMA TAHAB.

Mida sa räägid, millal ma olen keeldunud kirjasõprusest ?
Ma olen kõikidega nõus olnud kirjutama, kes on soovinud.

Kusjuures kaks inimest ei ole mulle üldse vastanudki, mitte ühtegi korda ning kirjavahetust ise ma ei ole mitte kellegagi lõpetanud.

----
Jah, nüüd LÕPUKS saan elus ESIMEST korda endast ja enda muredest pajatada.

Terve elu ei ole selleks mitte mingit võimalust olnudki.

See on tõesti AINUKE võimalus siiani ennast tühjaks rääkida.

----
Kui ma oleksin olnud REAALIS ÕIGEL ajal selline, nagu kirjutad, siis oleks elu korras ning siin kirjutada ei oleks mitte mingit põhjust.

Ja mis annab sulle õiguse võõraste inimeste peale oma pasarahet laiali laotada. St kui KAUA sa mõtled seda veel teha?

võta kord aru pähe ja saa aru, et mitte keegi teine ei saa elada sinu elu, ei saa teha sinu elu mõnusaks ja elamisväärseks.
see on SINU ELU ja seda saad elada vaid sina ise.

samas on ülimalt oluline tunda ja teada oma esivanemate boienergeetilisi tagamaid. lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed jne....nad kõik on samadest juurtest alguse saanud, neis kõigis on olemas oma eellaste võnked...järeltulijatel on lahendada küllaldaselt oma eellaste "sõlmesid", lahustada oma esivanemate negatiivset biomustrit,et iseend sellest vabastada ja muutuda.
mõnel veab selles paremini, mõni jääb sellesse kinni ja tema kannatused kasvavad lahendamatuteks, halvavad vaimu ja hävitavad inimeseksolemise mõtte.

teadaolevalt on ema ja tütre omavaheline suhe määravaks, kuidas tütar hakkab suhtlema teiste naistega, sõbrannadega, töökaaslastega, ka koolis naisõpetajatega.
see, et P ei suuda just naistega suhelda, see näitabki, et P emal polnud aega ega mõistmist näha, milline tohutu probleem ja kaos valitseb tema ja P isa vahel ja kuidas sellest kannatavad nende lapsed.
P ema kandis omaenese lapsepõlvemustri oma ellu,
mõistmata seal korrektiive teha, puhastada see kõlbmatust ja viltukisuvast "tränist", et anda oma perele puhtam ja armastavam hingamine.
kahjuks oli ka P emal armastuse puudusest ülisuur tühjus hinges ja ta õnnetu ei osanud seda muul viisil täita, kui koristas, triikis, pesi ja nõudis lastelt vastuvaidlematut alistumist oma kehtestatud käskudele ja keeldudele.....mille aluseks oli tegelikult meeletu hirm. seesama hirm, mis paneb inimesed teiste heaks tegema, teiste pilli järgi tantsima...et aga neid halbadeks inimesteks ei peetaks, et neid pisutki tunnustataks, et veidigi armastataks....
elatakse omaenda hirmude vangis argliku hiirekesena ja halatakse, et küll see elu on ikka raske ja ülekohtune...
elu pole ülekohtune, hoopis me ise ei oska ennast mõista, me ei oska ennast armastada...meil on hirm, me kardame ja me ei suuda mõista, et elu ise ongi armastus ja meie kõik samamoodi. et seda tunda, peab armastus saama vabana voolata, elu peab saama vabana voolata...siis kui saame vabaks muust mürast, välisest mürast.... siis, kui meie hinges voolab vabalt armastus, siis alles saabub õnnistav hingerahu...ja me oleme siis just need MINA ISED kõik, kelleks me siia ilma elama tulime just.

Kuhu välismaale see sinu kunagine peika siis tööle läks, et oma peret toita? Kas alles nüüd uuest aastast läks? Varem nagu polnud sellest juttu.

Põhimõtteliselt olen nnn kirjutatuga nõus, kuid objektiivset nägemust P lapsepõlvest meil pole. Kõik on P enda kirja pandud ta parema arusaamise järgi, kuid selle arusaamisega on teadagi kuidas on.
P, sulle on siin foorumis kirjasõprust pakutud, et arutleks, räägiks üldinimlikel teemadel. Hea (kirja)sõber ikka kuulab ka ja osaleb teiste mõttekäikudes. Suheldakse ikka vastastikku. Sina aga räägid ainult endast, mis siis, et lõpuks ometi. Kas juba küll ei saa?
Miks oled nii kidakeelne muude teemade puhul, miks kõik vestlused enda peale keerad? Aga seepärast, et enesekesksena tahad vaid endast ja endaga seonduvast rääkida. Enesekesksena ei lähe sulle korda, et siin hulgem inimesi palub sind ka muust rääkida, palub sind teisi ka kuulata. Elu ei keerle ainult sinu ümber. Elu ei keerle kellelgi ainult enda ümber. Inimesi huvitavad ka muud inimesed ja asjad. Ainult sina mõtled ja räägid kogu aeg ainult endaga seonduvast. Oleks veel, et kuskilt paistaks lootuskiireke, et P ometi vähe sõbralikumaks ja heatahtlikumaks muutuks, aga seda pole ju. Ikka aina üks vinn-vinn, kuidas kõik teised on P elu vussi keeranud.
Tõsi ta on, et hädaorust on saanud pasameri, mille lainetel P aina kaugemale kõigist sõuab.

jah, igapäevaselt lävida P.ga oleks ikka tõeline kanntuste rada.
Mis lahendust P. ise nagu ootab oma saagale?

Enesekindlus pole midagi, mis on meile kaasa sündinud. Pole nii, et seda kas on ja sa lähed läbi elu nagu terav nuga läbi sulavõi või on elu jaganud sulle kehvad kaardid ja sind enesekindlusest sootuks ilma jätnud. Me saame enesekindlust ja -usku arendada kogu elu jooksul, muutes seda, mida enda kohta mõtleme ja ütleme.

Psühholoog ja filosoof William James on öelnud "Minu generatsiooni olulisim avastus on see, et inimesed võivad muuta oma elu, muutes oma mõttelaadi"

Küss Peele
Ei söandanud seda küsida, sest ega ta mulle oma eraelust ei räägi. Ütles, et läheb välismaale tööle.
Midagi küsima ei hakanud, sest tean, et oma eraelust rääkida ei taha.

Nnn
Lõputu on põranda pesemine ja küürimine ei olnud üldse vajalik.
Meil ei käinud üldse külalisi, ei olnud vaja terve korteri põrandat iga päev pesta.

Ema aga pesi iga päev me 3-toalise korteri üle.

Vanaema ja vanaisa said omavahel normaalselt läbi. Ei näinud küll midagi ebatavalist.

millal sa siis pidid midagi söandama küsida selle oma peika kohta, tema töö kohta...et siis kellelt sa oleksid saanud küsida. peikalt? kellelt? ja millal?

ja Pee räägib põrandast ja selle pesust, kui teine räägib hoopis muust.
ei sedasi seda elulaulukest selgemaks saagi, kui isegi takti ei suuda tajuda.