No sündmustik ju tuttav
Vastupidi oli. Noor naine korjas peigmehe üles.

jah, siin kuidas pisike noor tutt vnema mehe ära korjas lohaka naise eest ja muudki seiklused peaks ju väikelinnas siiski kõneainet pakkuma.
see P. opaks ja vanev lehm pole isegi ju elukohta vahetanud st kolinud teise linna või midagi sarnast.

Paljudega ma su meelest siis suhtlesin, et kõik me suhet teadsid ?

Suhtlesin ainult naistuttavaga ning ühise naiseliku meestuttavaga.
Rohkem mu tutvusringkonnas inimesi ei olnud.
Ainult need 2 olidki ja peigmees.

See nö "väikelinn" pidi ju Tartu olema.

P , mis jutt sul on, et ainult naistuttav, hädaabipeika, peika.

kas sa olid isolaatoris kõik oma elu vää?

koolis käisid ja kui praegu keegi loeb, siis ehk meenuks keegi, kes koolis mömm oli ja keda aina alandati.
mõni, kes nt teadis sinu ema ja isa ja sind seal K-Järvelgi kasvõi.
keegi, kes teab mõnd meest, kel õde kuskil ja mees ise nii äpukas.
selle peika noor naine ka ju teab sind, tema tunneks ju kohe ära naise, keda tema mees hullult armastas, aga temal õnnestus siiski mees ennast armastama panna lõpuks.

mehel oli ema ja ehk õdesid-vendi ka.
noorel sinu peika naisel oli ka perekond ju enne, kui ta mehele läks. või oli ta orb?

no ja siispaljud teisedki inimesed. kasvõi sõbranna perest keegi.

pole see maailma nii suur midagi, et keegi kedagi ära ei tunne, kui kõik NII AUSALT kirjas on nagu väidad.

minagi tundsin juhuslikult ühe oma kooliõe tema kooliaegsete meenutuste järgi ära. ja polnud midagi peensusi kirjutanud. aga lihtsalt tema toon ja aeg klappis ja helistasin ja oligi tema. ometi me ei suhelnudki eriti, teadsin, et elab seal, teadsin, millega tegeleb ja oligi käes.


sina aga jahud aastaid jutti ja räägid JUMALA AUSAT JA TÕEST juttu, aga mitte keegi ei tuvasta sind.
vat see on müstika.

või oled sina nii osav keerutaja ja manipulaator, et ei oska kohe aimatagi, et kunagine äpu nii osav oleks..

Noor naine küll vaevalt kedagi siin ära tunneb, ei usu, et peigmees talle kõigest rääkinud on.

Kui naistuttav ja peigmees siia lugema satuvad ning ikka PÕHJALIKULT süvenevad, siis saavad aru küll.

Koolikaaslased mu üleelamisi küll ei tea, ma ei kurtnud ju midagi. Lihtsalt olin imelik mömm, kel sõnagi suust ei tulnud.

Võib - olla mõni ongi ära tundnud, ei tea. Üldse ei imesta, kui mõni kooliajast mu ära tunneb selles mõttes, et möku olin.

Kui mõni klassikaaslane juhtub lugema vastavaid komme, siis võib küll taibata.

Päriselt usud, et naistuttav tunnistas oma õele ja emale või vennale, et mind peigmehest lahku ajas ?

sa P. võiks lõpuks aru saada, et see armastus oli sul ikka õige leige ka. Nüüd tagantjärgi lisad tuure juurde suhtele, mis üsna leige ju oli. ma ei loe ühestki kirjareast kirge või meeletusi..
no midagi peadpööritavat.
nagu kes aga sulle auku kukkus, sinu auku, see kohe ka nagu armastus oligi..

ja see armastuse ja armumise puudus algas ikka sinu seest, mitte polenud oluline,mis sõbranna, ema, jne jne ütles või tegi.

sa polegi võimeline kedagi armastama.

On üks ütelus - kes teisele ütleb, see ise on; teisiti sõnastatult - mida usud ja arvad teistest, oled eelkõige sa ise.
P põhiline arvamus teiste kohta on, et nad on pahatahtlikud, õelad, vaenulikud susijad ja muidugi ka lollid, kes millestki aru ei saa ning kellele tuleb sama asja pidevalt üle rääkida.
P usub, et tõrjutakse, alandlikke ja kuulekaid. Selles on küll ka oma tõde, sest kaua sa jaksad suhelda inimesega, kel oma arvamus puudub ja kui ka mingi arvamus on, siis puudub julgus see välja öelda. Nii võis see P puhul kunagi olla.
Praegusel P-l on aga väga kindel arvamus inimestest. Paraku see arvamus ei lange kokku tegelikkusega. Ta usub, et kui ta ise on suvalise olukorra sees ning näeb/kuuleb kõike vahetult, siis automaatselt on tema nägemus sellest ainuõige. Asi on aga tõlgendamises, igat olukorda, ütlemist annab erinevalt tõlgendada. Samas situatsioonis olijad näevad erinevaid asju, kuulevad valikuliselt ja seetõttu saavad ka erinevalt aru ning lõpuks ka mäletavad erinevalt.
Mingil põhjusel kõik P suhtlemised kas katkevad teiste osaliste eemaldumise tõttu või läheb halvasti ütlemiseks. Miks?
Aga kui P usub, et temasse suhtutakse vaenulikult ning käitub kaitsepositsioonil olevana, siis see on ju tajutav. Ega ei suhtleks küll inimesega, kes minust halba mõtleb. Igatahes muutuksin tõrjuvaks ning esimesel võimalusel lahkuksin ta seltskonnast.
Tõrjuvaks või ärakibelevaks muututakse ka siis, kui vestluspartner on tüütu ja tahab rääkida asjust, mis teistele miskit ei paku. P väidab, et tema ei oskagi rääkida ja oma teemadega pealetükkivaks ei muutu. Aga sel juhul on kiire/kiire vabandustega ärakibelejatel ebamugav ise aina uusi jututeemasid välja mõelda, sest teine ei haaku kuidagi. Kaua sa üksi ikka pooltuttava või võõraga räägid?
Nii või teisiti, foorumist tuttav P reageerib alati pehmelt öeldes kummaliselt teiste kirjutatule. Ta pahandab, et kuidas saab talle kui tundmatule teravalt öelda, kuid mis tundmatu ta enam on. Ta on oma olemust/loomust siin ikka vägagi avanud. Paraku pole see just meeldiv.
Tekib muidugi küsimus, et kui reaalis sel juhul jalga lastakse, miks siis siin nii püsivalt asjas sees ollakse? Esiteks muidugi on siit võimalik igal hetkel eemalduda ja ei jää tüütu (pealetükkiva) inimesega kimpu. Teiseks aga tahetakse näha, kas tõesti P mitte natukestki siit ei õpi ning sutsukenegi end ei muuda. Ega ei tea ju, mis diagnoosi talle panna annaks või kas üldse annaks. Sellist inimest, kes nii omapäraselt elujuhtumisi ja vestlusi tõlgendab, polegi kohanud. See intrigeerib.

Siis polnud armastust ka

Ei olnud leige, ei lisa mingeid tuure.

Peigmeest ära saates oli mul alati nii kahju, ei tahtnud ma ju lahku minna mingil juhul.

Kirest saan kirjutada ju siis, kui me normaalselt koos oleksime olnud, kuidas sa sellest aru ei saa ????

Kuna naistuttav oli meie vahel, siis tundsin, et mul EI TOHIGI mingit kirge olla.

Raske seletada, et aru saaksid.

Ma tundsin, et mul EI ole õigust olla kellegagi, kelle vastu suured tunded.

Ei mõelnud ma noorena midagi kellestki halba, siiralt soovisin sõbrannasid.

Ega ei mõtle siin samuti. Olen vägagi ÜLLATUNUD osasid komme lugedes. Loen mõnda kommi ja mõtlen, uskumatu, kuidas üldse saab nii öelda, müstika.

Arvasin, et naistuttav on HARULDASELT õel naine, olen seda ka korduvalt öelnud.
Siin taolisi komme lugedes olen IMESTUNUD päriselt.

Mina olen reaalis pealetükkiv ?
Sa ei tunne mind ju üldse.

Just nimelt reaalis on eluaeg olnud hirm, et minuga suhelda ei taheta ning olen hoidnud eemale, sest olen kindel, et mind nagunii ei taheta.

Töökohtades olen alati eemale hoidnud, lihtsalt ma ei sula naiste sekka, ei leia ühist keelt.

Uskumatu, kui valesid järeldusi tehakse.

----
Et paremini aru saada, siis kujuta ette, et on mees, kes mitte kuskilt naisi ei saa.

Muudkui istub kodus ja põeb. Teistel on naisi, aga temal ei ole.

Siis ta lõpuks teeb paar ebaõnnestunud katset, aga ta ei lähe naistele peale ning KOHE üritatakse temast lahti saada.

Neid ebaõnnestunud katseid mees põeb ning ei julge enam üritada, sest teab, et teda ei taheta.

See on sul küll väga vale arvamus, et ma pealetükkiv.
Ma olen lapsest peale arvanud, et minuga suhelda EI taheta ning ei ole eriti julgenud üritada.

Ju siis minu oleks on selline, mis teistele naistele ei sobi, tekitab võõristust.

Ma ei oska ennast teiste naiste pilguga vaadata, ju ma lihtsalt ei oska teistega ühist keelt leida.

Pealetükkivaks nimetada inimest, kes lapsest peale on uskunud, et tema seltskonda ei vajata, on küll imelik.
Olen sellest nii palju kirjutanud, aga jälle pidin üle kordama.

Sinu pealetükkivuse jutu peale jäi täiesti suu lahti.

Alaväärtuslik äpu, kes ennast eluaeg on teistest viletsamaks ja kõlbmatuks pidanud, hakkab peale tükkima.
Anekdoot.

Lugesin su kommi ja vaatan, et enda arust oled kangesti tark, aga psühholoogiat sa üldse ei jaga, anna palun andeks, aga nii on.

Inimene, kes kirjalikult pikalt kirjutab ( antud juhul mina ), on reaalis järelikult kidakeelne ja võimetu oma mõtteid edasi andma.

Kuidas sa nii elementaarsest asjast aru ei saa, hämmastav ????????

Ja sa tegid seda jälle! Aru saamata, mis sulle öelda taheti, kukkusid kohe vastu plõksima asjust, mida tekstis ega ka selle taga polnud.

juba loksubki paika.
sa pole ju naine, sa oledki see mees, kes naistega ei oska suhelda.
miks muidu su teema algaegadel käis aina jutt....et ma EI SAA NAISI....
nüüdseks jah, oled sest rääkimisviisist loobunud, sest sind hurjutati selle eest parajalt. nüüd jälgid hoolega, kuidas sõnu ritta panna....aga ometi paistab kogu su loo tagant välja hoopis muu mure, hoopis teine teema.

ja hämmastavaim koht sinu teemas on see, et sina, kes sa väidad end suhtlemises probleemse olema, aina hüppad teistele peale, et PSÜHHOLOOGILISELT see või teine asi on nii ja mitte nii, et kuidas ometi sellist elementaarset asja ei teata, et sina ju tead täpselt, kuidas need psühholoogilised asjad toimivad ja miks nii või naa toimitakse ja eriti, kuidas mõeldakse...


samas aga undasid siin kaua ja ilmselt praegugi vaikimisi undad enda sees küsimuse ümber, et mis ometi toimus ja toimub selle aina naisolendi peas, kes sind maha jättis.
kummaline ja eriti kummaline muide on ka sinu igatsus see naine enda ellu tagasi saada, et oleks perekond ometigi....et poleks seda tühja õnnetut auku su hinges, mille selle naise lahkumine sulle põhjustaqs.


kogu see peika minek noore naise juurde ja muu jabla on lihtsalt ilustav ja sogav vaht tegelikkuse maskeerimiseks.
just sllepärast ongi P alati väitnud, et keegi teda siit ära ei tunne, et eriti ei tuvasta teda tema "peika" uus noor naine. ei saagi ju tuvastada see, keda tegelikkuses pole olemaski, kelle kuju on P ise välja mõelnud.

niiet, sa ei räägi ausalt, sa pluhvid ja kui keegi seepeale vastavalt kirjutab sulle, siis sina kohe ründad.

parim kaitse on rünnak, vähemalt selle oled selgeks saanud tõesti. 5+, istu.

hoopis kenam oleks sinu teema olnud kohe algusest peale, kui sa oleksid kirjutanu, et, mina mees, olen õnnetu, sest mul on naistega vähe kogemusi ja seda seetõttu..... aga nüüd, mu ainus naine, keda ma pühaksuks pidasin, mõnityas mind kaua, ma neelasin kõik alla, aga ta ikka läks teisega minema.....
või kui oligi mingi muu lõpp asjal, siis ikkagi, kui sa püüad mees olles naisena esineda, siis on kogu su teema naiste mõnitamine ja selle varjus võib olla tea milline kuritegu naise vastu toime pandud. ehk istud kinnigi, kes teab. kuidas muidu su suhtlusvõimalused nii kesised on olnud su viimased 10 aastat, et ainult netis võimalik suhelda ja sedagi vaid 3 viimset aastat üldse.

miski ei klapi, saad sa aru ja kui ei klapi, siis tekivad oletused, sest mosaiik on vaja kokku saada, sa ju ise provotseerid seda.

no kui oledki reaalis vaikne mümm, siis tore on, olegi parem vait edasi, sest siin, kus sa ennast meile avanud oled, paistad sa väga debiilse ja halva inimesena.

nii et ikkagi
see on juba päris reaalne jah. kindlasti on inimene kinni ja kindlasti mängib ta siin kedagi teist, et keegi ära ei tunneks kasvõi kooli päevilt.

see seletab, miks inimene on nii üksi kui ometi on olemas nii isa kui vend, kes nagu peaksid olema kõige lähedasemad inimesed maailmas, aga näe, ei ole, hoopis sõbrannat tahetakse saada :)

see seletab, miks inimene ööd läbi arvuti taga istub, nii üksi, nii üksi on, et võib lõpmatuseni jahuda ühel ja samal teemal, kartmata, et elu mööda läheb, see vastupidi saab seal kinnimajas natuke lõbusamaks elatud meie kulul.

seletab, miks inimene kellegagi reaalselt kokku saada ei taha, ta ju ei saagi. tal polegi muud vaja kui meelelahutust ja ajaviitmist arvutis, mille ka ta saab.
seda enam ,kui ta on uurinud psühholoogiat, siis ei saa ometigi nii päris olla, et kogu see psühholoogia on piki külgi maha jooksnud, küllap see manipuleerimisoskus sealt raamatutest ikkagi pärineb.'

nüüd tulevad kohe uued manipulatsioonid p-lt stiilis, et mis mõttega on vaja midagi valetada jne jms blablablaa.

appi,ma ei oska enam midagi öelda,33 on tõesti nii vana ,et keegi enam ei vaataks,no palju õnne siis,isegi 60aastased leiavad endale mehi. Kui su nõme peika oli nii vägev mees ,et latt nüüd nii kõrgel,siis poleks sa praegu üksi vaid temaga.Aga see su peika oli sihuke supinahk,et tema pärast nüüd küll poleks vaja olnud elu elamata jätta ja latti nii kõrgele seada.

no armastuse koht on ju ka ebaselge ja vale kirjeldus olukorrale. Armastuse pärast minake ju läbi tulest ja veest, kuid P. oli seda nõus tegema selle teise naise pärast, mitte aga "peigmehe" pärast. Armastus selle naise vastu oli suurem kui mehe vastu..

33 ? ta rääkis kunagi et on yle 40

noi siinse moori vanus, see paks lehm P. on 46. ses mõttes jah, kui välimus ka käest lastud, vanamoodsad kaltsud ümber, salkus ja sagris, selline mutilik, on raske jah apetiitne olla meestrahvastele.
üllatvalt vähe on tekstis tundeid isegi sedasama hirmsat armastust ja peigmeest kirjeldades: häbi ja süütunne, viha, vihkamine nagu põhilised.

13 aastat tagasi ta väitis juba et pole mõtet uut meest otsida, vana juba,rong on läind. Nüüd on rong vanakraami turul.

Nii et ikkagi
Arvasingi, et selline järeldus tehakse.
Naine olen.

Tõin mehest näite, et paremini arusaadav oleks.

KIRJALIKULT olen nüüd õppinud suhtlema, aga reaalis olen äpu mis äpu.

Nüüd, VANEMAS EAS olen jah palju julgem, aga noorema olin selline saamatu äpu, et paha mõelda.

Veel 33a oli nii, et keegi ütles ÜKSPUHA mida ja mina kohe tundsin ennast süüdi ja vastu ei suutnud midagi öelda.

Nüüd olen selles suhtes kõvasti muutunud, vähemalt KIRJALIKULT.

parem kui poleks kirjutada ka osanud, sest kirjutatu on sinust jätnud veel ilgema mulje, kui su äpu olemus reaalis.

ole kes tahes, naine või mees, mis sellest. kord sa tunned, et ei teagi, kuhu kuuluda, kas poiste või tüdrukute sekka, kord sa ei saa naist, kord nutad peikat taga, kord nii ja kord naa....ei ole huvitav see sinu peas toimuv segadus.
mis sind tegelikult vaevab. ei saa kuidagi su juttu uskuda ja see, et sina raiud, et kõik puhas tõde, ei tõesta meile seda kuidagi.
kui poleks vasturääkivusi, siis usuks, aga selle pika ajaga on sul endal ikka mõni asi liiga segi läinud ja ise andsid alust, mitte sind uskuda.
head teed, luuleta, kui ilmutab ja vaim peale tuleb.

Seda et
Miks pean takka kiitma millelegi, mis ei ole tõsi ?

Varem ma tõesti nii käitusin. Naistuttav ütles ükskõik mis jama, mina aina noogutasin.