Unustamine, leppimine, meelemuutus tuleb kui reisile läheksid. See aga nõuab 1500 eur raha, mida eesti elu juures nii lihtsalt ei kogu. Aga selle raha eest 1 kuu kuskil saksamaa metsalaagris olla ntx siis.

Järgmine lahendamata mure
Kirjeldasin ju detailselt, mida ta tegi.

Eelmisele
Reisist on vähe kasu. Eelmisel aastal käisin reisil, isegi seal oli meeles. Ja kui tuled tagasi, on uuesti meeles.

Kõige paremini aitab ikka asjade selgeks rääkimine, millega "sõbranna" nõus ei olnud. Ainult naeris selle peale.

kui inimesed tõtt räägivad, oled pool petta saanud nagunii. See elutõde võiks sul ka ju selge olla.
aga et MIKS ta tegi, ütles jne?
sest sa ANDSID talle VÕIMaLUSE ja sa EI PEATANUD teda.
ma ei saa aru, mis siin siis keerulist ja enneolematut on.
Pigem on oluline, MIKS sa ise lasid endaga nii käituda ja mida kavatsed edaspidi teha.
Miks sa lasid endaga nii käituda:Vastus: olid juba oma vanemate poolt vaimse vägivalla alla kasvanud laps.

Muud seletused kõik selle sõbranna teemas kuuluvad siiski luule valdkonda..

P, sa oled tülgastavalt hale kuju.
Ja tead, miks?
Vat seepärast, et sa pidevalt räägid, et said tol ajal juba vägagi hästi aru, et see naine polnud sulle mingi sõbranna, et ta suhtleb sinuga vaid seepärast, et tal hetkel kedagi paremat pole, et teda ei huvitanudki sina üldse, vaid sina olid talle kui vahepeatus lihtsalt....kui hüppelaud tulevikku...
Aga ometi kuulasid sa selle naise korraldusi rohkem, kui peikat, kes tahtis sinuga koos elada, sinuga pere luua, lapsi saada.... Sa kupatasid minema inimese, kellele sa olid oluline, tapsid lapse......sest sõbranna käskis nii teha.....???
Hallllooo, P, kui see polnud kõige ehtsam pugemine ja roomamine selle naise ees, siis mis see sinu arust siis oli..?! Oligi ju pugemine inimese ees, kes polnud sulle mingi sõbranna, kes sind kellekski ei pidanudki...ja sa teadsid seda KOGU AEG....aga ometi pugesid ja roomasid sa tema ees..
Vaata, see tekitabki jälestust ja ma üldse ei imesta, miks see nn. sõbranna sinu üle ilgub ja sind enam tunda ei taha..

Eriti tülgastav on aga see, kuidas sa undad minevikus ja püüad end puhtaks pesta ja õigustada kõiges, samas teist ainusüüdlaseks kirjutades... Vaat see ajab päriselt oksendama....
Sa tegelikult pole miskit elust õppinud peale vingumise ja halamise ja eitamise. See aga on hälve, öelgu need psühhiaatrid mida tahes sulle...normaalsusest on asi ikka valgusaastate kaugusel, ausalt.
Ja ega inimest ei saagi aidata, kui ta ise seda ei taha. Niiet, ulu edasi, kuniks jaksu jagub.Öakkkk.

See on selline keeruline värk.

Sain aru küll, et see naine on minuga parema puudumisel, aga tihti unustasin selle ära, ilmselt tundsin KOHUSTUST unustada.

Tema pilli järgi ei tantsinud ju, et talle meeldida või endaga siduda, nagu siin arvatud on, vaid sellepärast, et tundsin, et PEAN, OLEN KOHUSTATUD.

Pugemine on ikka see, kui teed head nägu omakasu eesmärgil, aga mina tundsin ju KOHUSTUST nii käituda.

Ja tänulik suhtlemise eest olin "sõbrannale" päriselt. Ma vahel unustasin täielikult ära, et ta ju minuga suhtlemisest huvitatud ei ole.

Ise arvan, et süütunne naiste ees SUNDIS unustama, et see naine ju mind ei salli, sest MA PIDIN IGAST NAISEST MÕTLEMA AINULT HEAD.

----
Kui ma näiteks "sõbrannast" halvasti oleks mõelnud, siis oleksin ennast SÜÜDI tundnud.
Olin SUNDOLUKORRAS, kas see ikka oli pugemine ?

Kui nii võtta, siis "sõbranna" ju ka puges.
Tegi head nägu, vassis ja meelitas, aga tegelikult ei sallinud mind.

Hiljem küsisin, miks ta mind ei sallinud.
Kujutad ette, ta ei hakanud üldse tagasi ajama.
Puterdas ainult, et miks arvan, et INIMESED mind ei sallinud. Vastasin, et jutt ei ole teistest, vaid TEMAST.
Sellepeale ei vastanud ta mitte midagi.

Seega ta päris otse tunnistas, et mind ei sallinud.

Ja ei sallinud ta mind KOGU AEG.

Ma ei olnud võimeline sel ajal teisiti käituma.

Aga "sõbranna" oli küll võimeline mind mitte ära kasutama, aga ta EI TAHTNUD. Ta oleks võinud vabalt ära minna ja mind peigmehega omavahele jätta.

See, et ma PEAN "sõbranna" tahtmist tegema, need olid SUNDMÕTTED, kas on seda päris õige pugemiseks nimetada.

Miks siis teised peale P vigu ei tohi teha?
P-l on iga tehtud vea kohta kohe õigustus võtta, oh, lausa mitu õigustust. Küll pani teda vigu tegema süütunne ja kohusetunne ja naiivne teisest hea uskumine ja mis kõik veel. Mõnus, endale ei jää sedasi mingit vastutust. Vastutavad teised - vanemad, õpetajad, koolikaaslased, naabrid, sõbranna, foorumlased, kes õelalt kirjutavad, ...
Ja teised on lausa KOHUSTATUD vastutama, kellelgi ei tohi olla inimlikke nõrkusi või muid puudusi. Kui üks neist juhtumisi või teadlikult käitus kunagi kaugete aastate taga inetult ja alatult, on ta selle eest häbimärgistatud elu lõpuni. Tema on kohustatud tunnistama ja vastutama oma tegude eest, et P saaks ka eluga edasi minna.
P-l endal seevastu ei lasu mingit vastutust. Temal kui nõrgukesel, end madalal positsioonil olevana tundjal on õigus kõiki endast kõrgemaks pidada ja seega on kõik teised KOHUSTATUD temaga väärikalt käituma.
Vanasti räägiti küll, et maaslamajat ei lööda ja üldse aumehelikkusest, rüütellikkusest. Ega need mõisted ja eelkõige vastav sisu pole tänapäevalgi kadunud, kuid kunagi pole nii olnud, et kõik inimesed väärikusest lugu peaksid ja vastavalt ka käituksid. Alatust on siin ilmas ka küllaga.
P aga arvab, et kui tema ise on kõige madalamal, on kõik ülejäänud kohe kangesti väärikad ja alatusevabad. Ei ole! Saatus viis ta ühega kokku, kusjuures tõesti ainult ühega ja seda põeb ta nüüd terve ülejäänud elu. Hale värk! Inimestel tuleb väärituse, alatuse, manipuleerimise, kurjuse, sadismi jm taolisega silmitsi seista, selle pärast kannatada, kuid nad lähevad eluga edasi.
P läks katki ja terveks saada ei taha, sest katki olemine on ju hea õigustus oma elu eest vastutusest kõrvale hoidmiseks. Ainult et, miks seda avalikus foorumis lõpmatuseni käiata? See on ka alatu nende suhtes, kes on head nõu andnud ja nüüd ka tulemusi ootavad.
Ups, unustasin, P ju ei vastuta, tema võib alatult käituda.

Miks see hull öösiti kirjutab? Kas hullaris arvutid tõesti patsientidele öösel kättesaadavad?

Vahe on selles, et mina oma vigu TUNNISTAN, aga see naine raius nagu rauda, et tema EI OLE IIAL mitte ühtegi viga teinud ja oli oma käitumise üle ülimalt UHKE.

Sa ei saanud mu jutu mõttest üldse aru. Soovisin, et see naine selgitaks, mis SUNDIS teda minu puudusi ära kasutama.
Soovisin ainult MÕISTA, andestada ja unustada.

Aga tunnistamise asemel hakkas ta salgama, tagasi ajama, mind mõnitama, naeruvääristama.

Pöördusin ta poole heade kavatsustega, et saaksin möödunu unustada ja oma eluga edasi minna, et räägime asjad selgeks ja unustame.
----------------

Kuidas mulle ei jää vastutust ? Mina ju ÜKSINDA VASTUTANGI.
"Sõbranna" ainult naerab ja ei tunnista iial, et alatult käitus.

Sain shoki, kui nägin, kuidas talle mu põdemine lõbu pakub.

Ja üleüldse tema ei olegi mitte midagi teinud. Passis peigmehe ajal minu pool, sest mina tahtsin - kujutad ette.

Ja et ma pean talle aitäh ütlema, et peigmehe ajal minu juures oli -- üle mõistuse !
Sellist umbluud mulle ajas.

Ma ei saa aru.

Kui kirjutan, et tundsin KOHUSTUST "sõbranna" ees ta käske täita, siis kuidasmoodi see puhtaks pesemine on ?
KOHUSTUST ma ju tundsingi.

Kas pean valetama sinu arust hakkama või ?

Kohustus ja tänutunne suhtlemise eest olid AINUKESED põhjused, miks ma tema pilli järgi tantsisin.

Ei mõista sind.
Kui kirjutan täpselt, mis mind ajendas niimoodi käituma, siis kust otsast see puhtaks pesemine on ?

Kas su meelest pean omast peast välja mõtlema põhjuse, mis ei ole tõsi ?

Samuti lootsin, et "sõbranna" selgitaks, mis SUNDIS või AJENDAS teda minu puudusi või vigu või nõrkusi ära kasutama !

Oma vigu olin alati tunnistanud.

Olin nõrk, tallaalune, teiste ees koogutaja, sundmõtete küüsis ja alaväärsuses vaevlev õnnetusehunnik !!!!!!!!!!!!

Kust otsast ma ennast õigustan ?
Olin jah teiste naiste tallalakkuja, sest tundsin, et PEAN SELLINE OLEMA.

Kas ma pean seda eitama su arust, kui see nii oligi ?

Kes sa selline üldse oled, et nõuad teiselt inimeselt oma tegevuse motiivide seletamist? Iseäranis, kui sa ise väga hästi tead, et ta peab sind täiesti mõttetuks limukaks ja õigusega.

sulle P pandi kaks linki artiklitest, mis ikka Sinu käitumist ju kenasti ära põhjendavad. ja ka su sõbranna oma. Ju temagi vaimse/ füüsilise vägivallaga perest laps oli, tema sai oma käitumismustrid kaasa sealt.
Ta sai ka oma põhimõtted eluks ikka lapsepõlvest, ju selline käitumine oligi lubatav tema meelest. temas ju mingit sisekonflikti ei tekkinudki. Võib- olla hiljem tekkis ja sellepärast sind ei tahagi enam ei teada ega tunda. Kes ikka oma ohvrit armastaks?
samas Sa ise ei keelanud teda ju ka, ju ta arvas, et selline hoolimine sulle just väga meeldibki..
nagu juba öeldud: spekulatsioonid, mida keegi arvab või arvas on pisut alatud võtted inimeses suhtes, kellest on ainult SINU ARVAMUS.

oot, kes sind sinna SUNDOLUKORDA kogu sinu elu siis pani? see sundmõte on ikka sinu pea sees ju.
ja kas see lõputu undamine netis on ka SUNDOLUKORD sinu PEAS?
ja kui vaadata asju teisiti: sõbranna ju suhtles, oli sulle toeks, et sust lits lapsega ei saaks. Ju ta ära nägi, et sa lapsega toime ei saaks ja peigmehe kandidaat ka lontu. Peigmees oli ju noor su jaoks, ta tegi kõik, et noore mehe elu mitte ära rikkuda sinusuguse lõdvade elukommetega naisega. Neid mehi teist ju üle käis ja mitte vähe?

sundmõtted ja hääled peas, mis käsivad midagi teha või tegemata jätta on ju skisofreenia tunnused? P sa võiks ju arstidelt abi saada, kui sul selline sundmõte ometi kord pähe tuleks.

Ma pidasingi ennast kõikidest naistest viletsamaks, ma olengi ümmargune null, ei olegi ennast kelleksi pidanud.

Aga kui asi puudutas minu eraelu, peigmeest, sündimata last, siis kuidas ei tohi küsida, miks minuga nii absurdselt käitus.

Ma ju ei küsi, kuidas ta käitub oma mehega, see ei tohi muidugi minu asi olla.

Muide kui ma olin sellele naisele mitte keegi, siis miks nii tähtis oli see mitte keegi peigmehest lahku ajada ?

Et sinu arust minuga võib ükskõik kui alatult ja jaburalt käituda, tossike peab oma suu kinni hoidma !

Nii mind kasvatati, et PEAB seda tegema, mida teised tüdrukud ütlevad. Käitusin täpselt nii, nagu mul lapsena kästi käituda.

"Sõbranna" oli mulle toeks - see on parim anekdoot.

"Sõbrannat" ÄRRITAS, AJAS VIHALE, kui nägi, et peigmees minust hoolib. Ta ei talunud seda, sest kuidas saab üks kena mees minusugust nõmedikku tahta.

Teda oleks pidanud tahtma, sest tema on ju parem !!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Kui peigmees kas telefonis või muidu hoolimist välja näitas, läks "sõbranna" sellest marru.

Pidas pika loengu, et mida ta sinust tahab, kas teisi naisi ei olegi !!!!!!!!

Peigmehe hoolivuse näitamine tegi "sõbrannale" haiget, osatas tema hella kohta, millest ta ise väga puudust tundis.
"Sõbranna" läks alati tõsiselt endast välja ja ei suutnud tükk aega rahuneda.

Last ei tohtinud sündida, sest laps oleks peigmehega jäädavalt sidunud selles mõttes, et siis oleks me ikka pidanud kokku puutuma.

Kui aga last ei sünni, siis on ju tunduvalt lihtsam lahku ajada.

Samuti "sõbranna" ei talunud, et temaarust VIIMANE NÕMEDIK saab kenalt mehelt lapse.

leiba võttes, sa mu mõttes
süües sa mu südames
vana leiba välja lastes
kükitan ja mõtlen sust...

Kirjutan 3-s kord.

Kui "sõbranna" oleks mulle toeks olnud, siis ta oleks just JULGUSTANUD peigmehega koos olema, öelnud, et ma ei ole teistest naistest viletsam ja ei pea ennast süüdi tundma.

Mitte jõuga vahele segama.

Kui ma näiteks oleks tema suhtele vahele seganud, oleksin saanud suure sõimu osaliseks, ta oleks mulle kohe käratanud, et kade.

----
Peale aborti ja peigmehe äraminekut ESIMEST korda elus vajasin tõesti "sõbranna" tuge, olin täiesti omadega läbi.

Ja just siis, kui mul tõesti tuge vaja oli, keeras "sõbranna" mulle ilma igasuguste süümepiinadeta selja.
Tore nn. "sõbranna" küll.

Aga sa ju TEADSID, et ta pole mingi sõbranna, sada korda oled öelnud, no mida sa seda tuge kerjama roomasid? Täitsa napakas ikka.

"Et sinu arust minuga võib ükskõik kui alatult ja jaburalt käituda, tossike peab oma suu kinni hoidma!"

Vastupidi, tossike oleks pidanud just suu lahti tegema, ainult et õigel ajal - siis, kui veel midagi päästa andnuks. Tagantjärgi rusikatega vehkimisel pole mingit mõtet ja nagu siin keegi ütles targad sõnad, kurjategija ei hakka iialgi oma ohvrit armastama, selline lootus oleks mõistlik kohe maha matta, aga nojah, mis mõistlikkusest saab P puhul juttu olla..

See-eest on osad siinsed foorumlased väga hästi tolle "sõbranna" käitumise tagamaad lahti seletanud, aga kõik see ei ole kahjuks P silmi avanud. Ühest küljest kahju, aga teisest küljest ei ole need (osad) vägagi head ja asjatundlikud kommentaarid siiski asjata, sest teemat loevad paljud ja kindlasti on need olnud paljudele ka abiks. P muidugi ilmselt võtab oma põikpäisuse endaga hauda kaasa.

ma siiski soovitaks skisofreeniat ravima hakata. need ongi inimesed kes tööeluga võivad suht normaalselt hakkama saada, aga ise nendest sundmõtetst ka vabaks ei saa..
aga sõbranna tegi ju heateo: teie tegemisi lugedes polnud teil head kuulsust ju saatmas.
peigmees oli möku, kes tegelikult ju midagi ei teinud P heaks. ta oleks ju võinus selle sõbrannataja uksest välja saata. Kui ikka kaks inimest koos kasvõi voodit jagaksid, kas P sõbranna oleks kolmandaks juurde heitnud vä?
aga ka see möku ei asunud Sind päästma, kulla P
ses mõttes on ka see mees sinu saatusele kaasa aitaja.

Seda olen ise ka korduvalt öelnud, et vehin siin tagantjärgi rusikatega, mis olnut olematuks ei tee.

Ei arvagi, et aferistist "sõbranna" mind armastama hakkab.
Asjalikest kommidest olen aru saanud küll.

Mul ei ole ju 13 aastat enam neid mõtteid, et pean "sõbranna" ees koogutama.

Peigmees algul ei söandanud midagi öelda, ta ei olnud üldse selline kedagi paika panija tüüp.

Siis tasapisi hakkas ütlema, aga ma ju ei kuulanud peigmeest, sest KOHUSTUS oli ju NAISI kuulata.

Millega "sõbranna" heateo tegi, nalja teed või ? Oleksin elanud juba 13 aastat korralikku pereelu.

Nüüd jõlgun üksinda edasi nagu ohmoon. Tore "heategu" küll, totakalt ja mõttetult üksinda kondamine on eriti "hea".

Et heateo tegi su meelest sellega, et ma ei olnud su meelest ära teeninud võimalust perelu elada ja õnnelik olla ?

Huvitav küll, mina ei olnud ära teeninud, aga "sõbranna" ise su meelest oli ?

Ja mida erilist me siis tegime su meelest, mida teised naised ei teinud ? Käisime vahel harva koos "sõbrannale" meest otsimas ?
Kas me olime ainukesed naised, kes noorena väljas käinud ?

Teised naised mitte ühtegi korda ei ole noorena pubis ega tantsimas käinud ?
Ja kui lähevad, saavad halva kuulsuse.

Seega KÕIK naised kuni 50a on halva kuulsusega, sest kõik on ju pubis või tantsimas käinud.

Kui ma su meelest ei olnud pereelu ja õnne ära teeninud, siis kuidas "sõbranna" oli ära teeninud ?

Küsin veel.
Mis sellest siis halba oli, et pubis käisin ?

Käisin seal igavust ja üksindust peletamas, kuhu mul mujale minna oli, sõbrannasid ei olnud, väljas lumehanges ka külm, toas üksinda õhtud otsa ka ängistav istuda.

Tundsin pubis, et olen INIMESTE keskel ning ei olegi nii kurb ja üksik, mis siis, et seal teistega ei suhelnud.

Muidugi oleksin parema meelega läinud mõnele sõbrannale külla, aga mul EI olnud ju neid, EI olnud kuhugi minna.

pereelu ei teenita välja. kellet seda nagu väljateenima peaks?
Pereelu organiseeritakse endale, täiesti teadlike valikutega.

Vastasin 23.44 kommile, kus öeldi, et "sõbranna" tegi lausa heateo.

Seega sellest lausest tuleb välja, et ma ei olnud pereelu, õnnelikku suhet armastatud inimesega ära teeninud.
Midagi muud sealt ju välja ei loe.

Ilmselt tahtis öelda seda, et me vahel käisime koos "sõbrannaga" tantsimas ja pubis ning see on suur patt ja karmi karistust väärt.

------
Tegelikult tundsin alati, et me "sõbrannaga" pubisse beibede keskele üldse EI SOBI, olime seal võõrkehad, KAKS MUSTA LAMMAST, kes olid valesse kohta sattunud.

Häenesin pubis / ööklubis olles nii iseennast kui "sõbrannat", sest tundsin, et me mõlemad oleme ju nii nõmedad, et teeme teistele naistele OMA NÕMEDUSEGA häbi.

Parema meelega oleksin olnud sõbrannade pool külas või nendega koos midagi ette võtnud, aga mul lihtsalt EI OLNUD neid sõbrannasid olemaski.

MUL OLI PUBI LIHTSALT ÜKSINDUSE JA SUHTLEMISVAEGUSE PELETAMISE HÄDAVARIANT.