Kade
Üks lause torkas silma su ühest kommist.

Kirjutad, et oleks sul selline meestuttav, vähemalt saad inimese moodi rääkida.

Kuidas sa nii kindel oled, et sa vanamehega inimese moodi rääkida saad ?

Kirjutasin ju korduvalt, et ma ei saanud vanamehega millestki rääkida, ta ei lasnud mul üldse rääkima hakatagi, käratas kohe, et ahh, teda ei huvita.

Ainuke asi, millest ta lõputult rääkis oli see, kuidas naine teda pettis, millised l-d on naised ning pidev naiste ja minu süüdistamine.

Kui sul nii jumala ükskõik on, siis mida sa närvi läksid?
Kirjutab see isik, kuidas kirjutab, sina ära tõlgenda kõike omatahtsi ja ära noki üksikuid sõnu tekstist välja.

Ma usun, et sa siiralt tahtsid temaga suhelda, usun.
Aga ju siis tema ei oodanud, et keegi kohe nii äkki päriselt mõtlebki tulla ja oli sellest segaduses, ei osanudki kohe reageerida ja siis kirjutaski oma jutu nagu kirjutas. Usu, ta ei mõelnud midagi halvasti. See oli liiga ootamatu lihtsalt.
Kahju, et niimoodi läks.

Huvi pärast ütle, mis sõnad veel sulle vastikud on peale "aina" ja "kohvitamise".
Mis kohvitamises halba on? Nii armas kuum kohv, head aroomid, mõnus olemine, hea ju.
Mulle oli vahepeal vastik nt "sõbranna", see oli täitsa sõimusõna kohe nagu.
Niiet, kõik on tõlgendamise asi, kas pole?

Häirib vastuoluline jutt.

Isik räägib algul ühte juttu, siis täiesti vastupidist.

Jäägu ikka ühe jutu juurde pidama.

Näiteks kasvõi see, et mitte keegi külla ei tule, üksindusest hullumas, et tuleks ometi keegi, igasugustega on on nõus, tuleks ometi keegi, aga ei tule.

Järsku tuleb aga välja, et käiakse küll ning koguni ajab neid minema.

See ei ole suur probleem.
Teadsin 100% ette, et Kade nõus ei ole. Lihtsalt kirjutasin, et mina oleks nõus.

Et siis nii nagu sina ei kaldu sõbranna ja vanamehe kirumisest kõrvale ja muudkui kordad ja kordad, kasvõi miljon korda jutti?
Kirjutagu teised sulle palju tahes, sina plämised ikka üht ja sama vankumatu järjekindlusega.
Nii mõtlesid sa seda ühe jutu juurde jäämist vää?

lizakene ,räägi kui normaalne inimene see P siis on ,mida sa viskad siia üksikuid lauseid,ei ole usutav eriti sõna "reaalis " kuulub P enda sõnavarasse,seepärast tundub ,et P ise viskab mõned laused siia ,et usutavam oleks. mis läbielamised tal küll on ,pole ma veel ühtki silmanud,mingi teismelise mula ainult,aborte teeb üsna suur osa inimesi,pole eriline probleem,debiilseid vanureid on ka inimeste elus,pole see ka nagu probleem,lolle sõbrannasi leidub ka,niiet kus on läbielamised, mingi sõnade närimine käib siin ainult,muid probleeme ei näe.

ei ole ka aru saanud, miks see P. elu siis nagu nii eriline oleks? väga igapäevane, väga tavaline, madala intelligentsiga, empaatiavõimeta üksiku inimese alu. aga mis siis erilist on, jääb küll selgusetuks.

see on mingi vaimne häire ikka, kui inimene pole võimeline aru saama tekstist ja jutust, mis on keerukam kui kolm sõna ( alus- öeldis- sihitis)
Puudub täisksvanud inimesele omane mõtestamise ja üldistamise oskus.
Nii lööb pildi selgemaks küll.

Tere, kade!
Pole kindel, kas sa siia teemasse veel kunagi vaatad, aga siiski loodan, et teed seda.
Lugesin seda juttu siin sinu ja P vahel ja tahaksin sind aidata, täiesti isetult, lihtsalt aidata. Olen vaba inimene, võiksin sulle seltsiks ja abiks olla.
Kui sa vaid saad leppida sellega.
Palun sind, kui juhtud siia, kirjuta mulle siia, mida arvad. Muudmoodi ma sind leida ei oska. Jään lootma.

Issand
Sain tõesti Lizaga kokku ning ei kirjuta enda kiituseks siin midagi.

Pigem Liza on pettunud, et ma seda ise maininud ei ole, kartsin lihtsalt, et ei usuta.

Vanamees ei saa mitte kuidagi vanuriks nimetada, paistab hulga noorem välja.
Teeb mõnele 50a mehele ka silmad ette oma noorusliku ja sportliku välimusega.

Vanamees ütles hoopis mulle vanamutt.
Mõtleb vist, et hoopis mina olen temast vanem.

oled sa, P täiega.
No paras, kui ütles sulle vanamutt.
Ju siis oledki vanamutt?? või äkki siiski vanamees?? kogu oma oleku, õeluse, klatšihimu ja beibeigatsusega.
Mis need aastad loevad?
Ise ka ju ütled, et 75 aastane vanamees nagu 50 näeb välja nii kehalt kui arult.
Mõtleks 25 aastat näeb noorem välja, vaat see juba on midagi.
Kas sa ise ikka usud, mida siia kokku kribad?!

P, millal sel vanamehel sünnipäev ka on? Mis loom ta on sihuke? Väga huvitab.

Oktoobris, täpset kuupäeva ei tea.

74 on.

Mida, sa kartsid, et ei usuta, et sul Liza on? Pigem kartsid, et sul kaob võimalus edasi unnata oma suurest üksindusest. Mis üksindus see koos Lizaga enam olla saaks.

Pinguta mälu, P. On väga suur vahe, kas ta on Kaalud või Skorpion.

mis selles P. elus siis nii perrrrses on, et peab 206 lehekülge ulguma?

Kk
Oleme ühe korra kokku saanud, elame teineteisest kaugel.

Kirjutame emailis. Olen ju siin teistega varem emailis ka kirjutanud, aga mingil hetkel on nad ära kadunud.

Äääm
Seda tõesti ei tea, kas kuu alguses või lõpus. Ega vanamees mulle öelnud ei ole, mis päeval tal sünnipäev on.

Ta ei öelnud samuti ka oma vanust.

Olen tal mõne korra külas käinud ja juhiluba vedeles laua peal, sealt nägin sünniaastat ning väga üllatusin, et ta nii vana on.

Pidasin teda palju nooremaks.

Nägin oktoobrit, aga kuupäeva meelde ei jätnud.

Kk
Suur üksindus on mul loomulikult edasi.

Kui kuskile minna, lähen ikka alati ÜKSINDA ja külas mul ka mitte keegi ei käi.

Kirjutan Lizaga ineternetis.

Lähen nüüd ÜKSINDA välja jalutama.
No kahjuks ei ole mitte kedagi kaasa võtta.

Üksinda, nagu alati.

P. l ju nii plaanipärane korraliku vanainimese elu.

Selline plaaipärane vanainimese elu oli mul juba 18 aastaselt.

Siis oli ÜKSINDA olemine veel eriti raske, eriti IGAV.
Siis ei olnud internetti, telekas ei olnud midagi vaadata.

Küll oli 18-20a vanuses raske ja nüri üksinda olla, sel ajal naistuttavat ka veel ei olnud.

Käisin üksinda kinos, kõik filmid vaatasin ära.

Siis veel kohvikus käimise kommet ei olnud ning sel ajal kohvikuid õieti ei olnudki.

Kohutavalt IGAV aeg oli.

Igatsesin meeletult oma seltskonda.

Vot mina tõesti olin valmis rääkima kasvõi asotsiaaliga, peaasi, et kasvõi kellegagi rääkida saaks.

Kusjuures olengi rääkinud selliste meestega, kellest enamus naisi suure kaarega mööda käivad.

Olen olnud nõus IGAÜHEGA rääkima, olgu see inimene milline tahes, üldse ei ole tähtis.

Mis juttu sa P räägid.
Sul on algusest peale see inimeste lahterdamine õudne häda.
Las olla asotsiaal, miks temaga siis rääkimine selline ime peaks olema. Iga inimesega ON võimalik rääkida ja IGALT inimeselt on midagi õppida.
Lisaks veel, et IGA inimene sünnib oma elu siia elama ja kohe täiesti kindlalt ei sünni kõik ministriteks, ärimeesteks ega muidu beibedeks. Et elu tasakaalus oleks, siis on teise otsa jaoks neid sinu meelest asotsiaale, kellega justnagu rääkimine oleks häbiasi ja mõtleks, sina ometi räägid nendega...
Sinus on põlgus osade inimeste vastu, nende, kes pole vinged beibed, kes oma eluga puntras mingil põhjusel, kes elus pettunud vanamehed ja mehelikud sõbrannad on..

Pole sinu asi siin kedagi lahterdada, pole vaja rõhutada, et näete, mida kõike üksinduse peletamiseks ei tee - isegi mingite asotsiaalidega räägin, et teised ei vaataks ka nende poole.
Kust sina tead, et kõik teised ei vaata nende poole.

Kui keegi kirtsutabki nina kellegi peale, siis on ta ise väga madal hing, aga upsakust jagub ülepea.
Selliseid enda jaoks mõõdupuuks võtta, no see on täpselt sama madal ja ülbe.

Iga inimene väärib armastust, väärib austust, väärib kohta päikese all ja kõik ei peagi rikkad, ilusad ja edukad olema seejuures.

Miks siis naised ei räägi selliste meestega, kellega mina HEAMEELEGA räägin ?
Miks nad siis vuih ja vuih eemale kargavad ?

Terve elu jooksul olen märganud, et need mehed, kellega mina meeleldi räägin, on teiste naiste silmis nagu pidalitõbised, kellest peab kaugele eemale hoidma.

Mina olengi rääkinud selliste meestega, keda teised naised ei taha, kellega naistel isegi mitte rääkida ei kõlba.

Kust mina tean ?
Sest mul on silmad peas ja oma silmadega olen seda palju kordi näinud ja kuulnud.

Minul põlgus ????
Appi, pidin pikali kukkuma.

Asotsiaalidega, teistsuguste inimestega tunnen ma HINGESUGULST.

Beibed on mulle nii võõrad, ma ei oska nendega mitte millestki rääkida ja mina olen see, kes nende hulka ei kõlba.

Mul jäi tõesti suu lahti su arvamuse peale.

Naistuttav oli see, kelle jaoks kõik peale beibede ei ole inimesed.

Mina olen kogu aeg öelnud, et minusugune veidrik ´beibede hulka ei kõlba.

Kuidas sa minust risti vastupidiselt aru saad ?

Järelikult sa üldse ei ole mu komme lugenud ja loobid huupi.

Sa oskad mind oma mõttemaailmaga üllatada.

Beibed on minu jaoks nagu teiselt planeedilt, ma ei tunne neid üldse ja ma ei sobi nende sekka.

Me oleme nii erinevad nagu siga ja kägu, mina olen muidugi sea rollis.

Seda olen siin sadu kordi kirjutanud, et naistuttaval oli teistsuguste inimeste vastu põlgus.

Mina tunnen põlgust ainult iseenda vastu, eriti noorena tundsin.

Sinu mõtteid lugedes jäi suu lahti.

Ma ei ole iial midagi taolist mõelnud ega öelnuds.

Just kirjutasinn, et pidasin kõiki naisi endast paremaks ja uskusin, et mina olen see kõige viletam.

Sinu mõttekäik on lausa solvav ja samas ka üllatav, sest ma olen täiesti risti vastupidist jutt kirjutanud.

Kirjutasin, et mina pidasin ennast kõige viletsamaks ning kõiki naisi endast paremaks.

Beibede peale ei ole mina ise üldse mõelnud, sest need on minu jaoks nagu teiselt planeedilt, ma neid ei tea - ei tunne ja minusugune nende hulka ei sobigi.

Täiendan igaks juhuks.

Tahtsin öelda, et mina ja beibed oleme erinevad nagu siga ja kägu.

Näiteks praegugi, kui oleksin mõne beibe - tüüpi naisega koos, siis tunneksin ennast imelikult ja ma ei oska sellisega mitte millestki rääkida.

Ma lihtsalt ei tea, millest beibed räägivad.

Lisan veel seda, et beibede kõrval olen mina eluaeg olnud hernehirmutis.

Mis vingetest beibedest sa sonid ?
Ma isegi ei mõtle nende peale, me nagunii kokku ei sobi.

Pane nüüd suu kenasti kinni tagasi ja loe.

Sina oled siin kaua juba kirjutanud, et osa inimesi on nagu VÄÄRT ja teised pole väärt inimesed. Mitte mina pole seda välja mõelnud.
Sa loe oma varasemaid tekste, sest ma ei hakka su ridu siin enam otsima, aga ma mäletan hästi, kuidas siin sinu lahterdamiste peale reageeriti, kuidas kasvõi minagi tundsin, kui sinu teksti lugesin.
--
*Vot mina oli valmis KASVÕI rääkima asotsiaaliga, et, peaasi, et KASVÕI kellegagi rääkida saaks.*
--
kell 21.02, täna, kirjutad sina sellised sõnad ja siis kukub sul suu äkki imestusest lahti, et appi, mina pole midagi öelnud, mina pole nii mõelnud, mina pole nii kirjutanud...minust ei saada aru...
Mida sa siis mõtlesid, kui sa need read kirja panid.
Loe ja imesta enda üle ja suu hoia kenasti kinni, paistab vähe viisakam välja.

P, sa räägi ( kirjuta ) vähem, P. paistad arukam välja.

Miks see sind kuidagi ei vaeva, et endast vähe normaalsemat muljet jätta?

Niimoodi, et teised väärt inimesed ei ole, ei ole ma mitte kuskil kirjutanud.

Mingit vahet ma naistel küll teinud ei ole.

Olen siin 3 ja poole aasta jooksul palju kordi kirjutanud, et minu silmis olid KÕIK naised minust paremad.

Seda mainisin küll, et teised on väärt, aga seda nüüd küll öelnud ei ole, et keegi väärt ei ole, NAISTE KOHTA EI OLE 100% MITTE MIDAGI TAOLIST ÖELNUD.

Mu silmis olid ABSOLUUTSELT KÕIK NAISED VÄÄRT, peale minu.

Ütlesin AINULT MEESTE kohta, et mõni mees ei ole naiste silmis väärt.

Naiste kohta ei ole iial midagi taolist öelnud, ära seleta.
Tean väga hästi, mida ma mõtlen ja tunnen ning sinu moodi ma küll mõelnud ei ole.

Loe ise uuesti, KÕIKI NAISI olen väärtslikuks pidanud.

See beibede jutt on sul lihtsalt lapsik, nii mõtlevad teismelised !!!!

Kuigi naistuttav tõesti häbenes minuga käia, ta isegi ei varjanud, et häbeneb minusugust nõmedikku ja tema küll igatses beibede seltskonda.

See tundus mulle õudsalt imelik, sest ta üldse ei sobinud nende seltskonda.

Sinu beibede jutt on niivõrd lapsik, selline 15 aastase mõtlemine, kuigi jah naistuttav ka mõtles nii ja ma ka mõtlesin juba siis, et nii mõtlevad teismelised.

Mina tean väga hästi, mida ma mõelnud olen.

14 aastase lapse kombel ei ole ma iial mõelnud.

Kui kirjutasin sõna " väärt ", siis pidasin silmas kõiki naisi.
Loe ise uuesti mu eelnevaid kirjutisi, kui viitsid ja tahad muidugi.

Kõik naised olid mu silmis väärtuslikud, nii oli mind kasvatatud.

Kõik naised olid head, targad, tublid jne.
Nii mulle lapsena räägiti ja ma jäin seda uskuma.

Ah, mida ma kordan, olen seda siin sadu kordi kirjutanud.

Kui olin juba 20+, siis kartsin beibesid, nad tekitasid minus HIRMU, sest nende kõrval tundsin ma ennast erilise värdjana.