Mida see tähendab, et kellelgi on õnnetuse hais juures? Pole sellist ütlust varem kuulnud. Mida selle all mõeldakse?

"Palun kirjelda, millega tegeled.
Küsin puhtsat südamest, äkki saan mõne idee."

Ma olen sulle seda juba varem kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema, eksole.

No sissejuhatuseks teen ma tööd. See võtab tubli tüki mu ajast ja energiast. Trenni teen tavaliselt viis päeva nädalas. Õpin viiendat võõrkeelt. Raamatuid loen. Süüa teen, kodu on absoluutselt alati korras (aga pesu peseb tõesti masin ja triikraud on rohkem iluasjaks kujunenud). Mehega käime kinos, teatris, kontserditel, näitustel ja muuseumides, väljas kuskil ikka nädalas korra kuni paar. Ilusatel aastaaegadel lisa juurde rattasõidud ja jalutuskäigud, kas üksi või mehega. Igas nädalas püüan leida ka üksiolemise aega, minu jaoks on see väga oluline, et end laadida ja tasakaalus püsida. Väljaspool tööd suhtlen esmajärjekorras mehega ja siis oma pereliikmetega.
Sõpru ei ole palju, on üksikud head, kindlad ja valitud. Nendega kohtume harva, mitte mina üksi, koos ikka suhtleme mehega, sest "minu sõpradest" on saanud "meie sõbrad".
Kui ma nüüd kellegagi sageli sõbrannatama hakkaks, siis peaks see tulema millegi arvelt, mis juba mu päevi täidab. Aga ma olen oma eluga rahul ja õnnelik ja mul ei ole vajadust seda tükeldama hakata, et mahutada uustulnukaid.
Ma arvan, et nii on paljudel. Isegi, kui päevad pole pilgeni täidetud ja inimesed näiteks hoopis õhtuti kaks tundi telekat vaatavad, siis äkki neile just nii meeldibki ja nad ei ole nõus oma rahuaega kohvitamisele ohverdama? Ega selleks ei pea tingimata kiire olema, et oma aega ohverdada ei taheta.

Sa pead ikka sellist seltskonda otsima, kes samuti, kui sinagi, oma eluga rahul pole ja seda uute inimestega täiustada soovivad, mitte piinama neid, kes rahul on, et miks neil sinu jaoks aega pole.

Ma ei olegi piinanud kedagi.

Need põgusad ebaõnnestunud katsetused on olnud 20 - ndates eluaastates ja naistega, kes olid vallalised ja kel ei olnud ka ei meest ega peigmeest.

Kui naisel oli laps ( lapsed ) või siis kasvõi peigmees, siis ma hoidsin targu kaugele eemale, ma ei söandanud nendega isegi paari sõna vahetada, sest tundsin, et segan.

Elasin kuu aega toas neiuga, kel oli peigmees.
Mina ei julgenud selle neiuga üldse rääkida, kohe mitte midagi, me ei öelnud isegi mitte tere ega head aega.

Ma tundsin, neiul on suhe ning ei ole tal vaja mingi kõrvalise inimese tere.

Just nimelt suhtes või lastega naistest olen ma ise eemale hoidnud, et mitte segaja olla.

Muide need ebaõnnestunud katsed on olnud nii lühikesed ja hoopis MULLE PIINAVAD.

Teistel on kama kaks, ütlesid, neil ei ole aega, aga mina põdesin hullult neid tõrjumisi.

Lisaks oli mul alati kohutavalt häbi, et ennast lolliks tegin.

Kui inimene ütles, et tal ei ole aega, läksin mina KOHE eemale.
Kuidasmoodi ma kedagi piinata sain ?

Korra küsisin arglikult, kuidas läheb ning sellele järgnes vastus " kiire, aega ei ole ".

Ma koheselt lõpetasin jutuajamise, mul ei olnud enam mitte midagi öelda.

Lisan veel, et ei saa aru sõnast " kohvitama ".

Kui olin 20 - ndates, siis suhtlemised küll EI seostunud kohvitamisega.

Mina küll ei ole kohvijoomist ja suhtlemist seostanud.

Näiteks kunagisel meestuttaval külas käies ei olnud mitte mingit kohvijoomist, ei joonud me mitte midagi.

Pahatahtlikul naistuttaval olen ka külas käinud, ei pakkunud ta mulle küll mitte midagi juua.

Mingit kohvi me koos ei joonud.

Ainult kohvikus, sest seal ilma kohvi või teeta või mahlata istuda ei saa.

Kunagi jõin ka pubis vett, mullivett muidugi, siis baaridaam ( laulja abikaasa ) käratas: " vett võite kodus ka juua ".

No tore siis ju

Nüüd, vanemas eas olen tõesti muutunud.

Nooremana mul ei olnud mitte mingeid ootusi, mul oli nii madal enesehinnang, et ma ei oodanud ega lootnud inimestelt üldse mitte midagi.

Olin valmis suhtlema igasuguste inimestega, vahet ei ole, mida nad mõtlevad või kuidas käituvad.

16.11

Oot - oot, kas ma siis olin 18 aastaselt vanaeit või ????

Kirjutan praegu peamiselt noorest east.

Ma juba ammu ei ole enam üritanudki suhelda, sest vanemas eas uusi tutvusi nagunii ei teki ja kui tekib, siis ülimalt harva.

Ma ei julgegi kellelegi läheneda, enamus endiste töökaaslastega ma ei teretadagi.

Lihtsalt ei julge kedagi tülitada oma terega.

Kardan, nad ei taha minu tere ja mina ei soovi tüütu kärbse rollis olla.

Nagunii ma uskusin, et teistel on alati õigus.

need on sellised teistmoodi olemisega, käivad ringi nagu hunnik õnnetust. ma arvan, et P. just sellisena tundubki... imelikult riides, ja imeliku olemisega..

Inimesed ei taha väga erinevaid iseendast..

Kui sa isegi tere ei ütle, siis loomulikult peetakse sind napakaks ja õigusega ju.

No kuule

Kui ma tean, et inimene minu tere soovib, siis heameelega ütlen.

Aga tunnen, et kõigil naistel nii kiire ja ei ole neil minu tere vaja.

Pealegi endised töökaaslased, koolikaaslased mind ka ei tereta.

Seega võib ka nii öelda, et mind ka ei teretata.

P. kirjutab: Elasin kuu aega toas neiuga, kel oli peigmees.
Mina ei julgenud selle neiuga üldse rääkida, kohe mitte midagi, me ei öelnud isegi mitte tere ega head aega.
--------------
no mida mühkamit. Ju see tüdruk sind totakaks pidaski. ja õigusega. Kui inimesel puudub elementaarne viisakus ja tahmine meeldivat esmamuljet jätta, siis tuleb jah endasse vaadata.

No kuule

Lisan veel.
Olekust, näoilmest jääb naistest mulje, et nad nii hõivatud ning mul ongi ebamugav neid oma terega tülitada.

Naabreid teretan küll, nemad vist soovivad, et teine naaber teretaks.

no siist saadki ju jutu alguse: kohates inimest küsid:
Vabandage, kas ma tohiksin teid teretada? ja naeratus juurde.. ja vaatad teisele inimesle silma ja naeratad.

Mina sättisin ennast selle neiu käitumuse põhjal.

Kuna tema oli algusest peale TÕRJUV ning veel peigmees ka, siis ma tundsin, et mina ei tohi mingil juhul segada.

Mina oleksin väga - väga tahtnud suhelda ju, aga nägin, et teine pool ei taha.

milles see tõrjumine väljendus?
võib olla tal olid pahad päevad, võib olla hammas valutas.. võib olla oli tuju sitt.


ses mõttes igaüks peab ise vaatama, et endast parima annab.. alles, siis võib loota teiste lahkusele.
see kes alaustab suhet, see ka seda juhib. sa saad vaid endast parima anda ja enda käitumist kontrollida..

meie trepikotta tuli kord elama üks perekond. ilmselt üürisid korteri.
meie maja oli tavaline 4 kordne elamu, ilma liftita ja kõik me kõndisime mööda treppe oma kodu-ukseni.
see uus pere, kes meie trepikotta tuli, võitis meie kõigi poolehoiu ja seda üksnes läbi pideva teretamise naeratuste saatel.
polnud ainsatki korda, kus nad oleksid luba küsinud teretamiseks või oletanud, et äkki nende "tere" keegi ei vaja.
nemad ISE arvasid, et oma terega nad hoopis näitavad, et kõik naabrid on ära teeninud lugupidamise, olgu, kes nad on ja austusest kõigi naabrite vastu nad aina teretasid, naeratasid ja tegid mõne sõnakese neutraalset juttu.
imearmsad inimesed olid, lausa erakordselt sümpaatsed. neist kiirgus niipalju armastust, austust ja inimlikku soojust, et isegi praegu, kui ammugi neid enam meie majas ei ela, meenutavad need, kes neid mäletavad, südamesoojusega..

kõigepealt tuleb anda, et vastu saada.

ega ei imestagi, et selline muhk, nagu P. siin ennast esitleb, inimesi ei leia oma ellu.

Aga teistmoodi olek ei tähenda ju tingimata õnnetusehunnikut või midagi negatiivset. Minu jaoks võib ju "õnnetuse lõhn" olla juures hoopis neil inimestel, kes nii väga kardavad endast erinevaid ja neid kohe õnnetuks peavad. "Õnnetuse lõhn" ka selles mõttes, et pahatihti toovad nad ise õnnetust endast erinevatele, hakates neid halvustama, mõnitama ja kiusama. Mis tähendab "imeliku olemisega"? Tegelikult, mida tähendab tänapäeval isegi "imelikult riides", kui kantakse väga erinevaid ja silmatorkavaid riideid? Mõtle nt gootidele või punkaritele jne.

No aga, P., ideid said siis nüüd või kirjutasin selleks, et sa saaks ühe lause välja rebida ja selle kohta, "aga mina, aga mia, aga mina" kirjutama hakata?

Sa ei tee ju oma eluga mitte õhkagi, ainult oletad. järeldad, imestad ja tunned süüd. No MILLEST on sinuga rääkida?

Milles see väljendus ?

See oli tunda ja näha, et ei soovinud minuga rääkida.
Raske kirjeldada, aga kogu oleks ja suhtumine oli minu suhtes tõrjuv.

Olen noorena küllalt proovinud suhtlemist alustada, mitte midagi ei tulnud välja.

Absoluutselt kõik minu katsed ebaõnnestusid ning pärast oli halb olla.

Naistuttav alustas minuga suhtlemist ise, mitte mina.

Parandan.
Kogu olek, mitte kogu oleks.

Selles suhtes on sul õigus, et hakkasin jah süüdi tundma, et oma ponnistustega suhelda teisi piinasin.

Tegelikult öeldi mulle kohe " ei ", ma eemaldusin koheselt ja lõpetasin vestluse.

Minu jaoks olid need ebaõnnestunud katsed piinavad ja häbi oli.

Siin kirjutan oma tunnetest ja mõtetest, aga ega ma siis reaalis kellelegi ei öelnud, et nüüd ennast süüdi tunnen või põen.

Ma ei rääkinud oma tunnetest üldse mitte midagi.

Nooremana ma ei olnud üleüldse võimelinegi sellest rääkima, mida ma tunnen.
Isegi kirjalikult mitte.

Naabreid teretan ikka, sest naabrite puhul on tõesti kohatu mitte teretada.

Aga kunagised koolikaaslased, töökaaslased minu tere vaevalt et tahavad ning ma ei tüütagi neid oma terega.

Mu meelest on tunda, kas inimene üldse tahab su tere või ei.

Vahel küll võib ka eksida, aga tõrjuv ning ükskõikne olek on üldiselt tunda.

Kui inimene on minu suhtes tõrjuvalt meelestatud, siis ei huvita teda minu tere ka.

esiteks saab suhtlemist õppida, igas vanuses, kui vaid viitsimist oleks.
"Karismat saab õppida ja arenada. seda karismaatikaks nimetatud isksuse võlu.

Teistmoodi inimesi on alati veidrikeks peetud, kes teevad ka ettevaatlikuks. Mine tea, mis puue võib peituda imelikuks olemise taga ja pole ju viitsimist ja huvi kõige üle siin maailmas juurelda, et miks nii ja miks naa..
Inimesne on üsna enesekesne inimene ja kui see teine sinna ei haaku, siis otsitakse üle see, kes haakub ja nii ongi.
mis siin gootikasse puudus, siis ei keela ka gootika austajal elemntaarset viisakust üles näidata.
P ebaviiskaust, kohmetust on ehk ka kõrkuseks peetud. et arvab end teisteks paremaks. Mitte et see tõsi oleks, aga tõesti keda see P. siis huvitaks?
Ei tule nagu meelde enda tuttvatest, kes sellise uimase, kiusliku, laisa, veidra naisega tutvuda tahaks.
Pole ju psühholoog ka, et veidrad karakterid nii hirmsasti huvi pakuks. Inimene lihtsalt jäetakse omaette, et olgu siis nii, nagu ta näib tahtvat.

Mitte ükski endine koolikaaslane ei ole mind teretanud, kuigi minul oleks nende tere üle küll väga hea meel.

Minul on alati hea meel, kui teretatakse ning sellisele inimesele ütlen ise järgmine kord meeleldi ise esimesena tere.

Enda arust olen olnud küll viisakas, aga ma kardan tülitada inimesi, kes mind ei taha.

Kardan olla tüütu kärbse rollis, see on vastik tunne.

Ei ole mind kõrgiks peetud. Imelikuks ikka.

Kuidas ma kiuslik olin ?

Ei teinud ma iial kellelegi mitte ühtegi märkust, ei kritiseerinud kunagi mitte kedagi.

Kui keegi midagi ütles, mina olin alati nõus.

Kui keegi mind kritiseeris, tundsin süüdi ja põdesin.

Selle järgi, et ma nüüd vanas eas ennast siin välja elan, küll mingeid järeldusi teha ei saa.

Koolikaaslaste arust olin hädapätakas.

Näiteks toakaaslased arvasid, et ma üldse ei saagi aru, kui mind mõnitati.

Sest ma mitte kunagi ei öelnud midagi vastu.
Ainult naeratasin totakalt ja tundsin ennast süüdi.

Kui mu toakaaslased seda loevad, siis nad ei usukski, et mina kirjutan.

Ma olin selline hädine mömm nurgas, kes sõna suust ei saanud.

A sa küsimuele ka tahad vastata või ainult endast rääkida?

vaata, P. keegi pole kohustatud sinu imelist isksust välja urgitsema ja ära avastama.
ma ei saa aru, mida sa nüüd tahad? sulle on öeldud siisn, et jätad endast totaka ja kohtlase mulje, mis iganes põhjusel.
Järeldus: pead midagi ENDAGA ise ette võtma, et sa oleksid teistele huvitavam ja vastuvõetavam.
et kuidas seda teha? selljaoks on olemas spetsialisti: käitumispsühholoogid, viha juhtimise psühholoogid. flirtimse õpetajad ( kui peaks huvitama)
abi saad ka netiavarustes, ja edasi on harjutamise vaev. Keegi teine ei saa seda proovimise, harjutamise, praktisserimise asja sinu eest ära teha.
Mida öelda, kuidas läheneda, milline on silmavaade, kehakeelm istumine ja astumine. kuidas end panna teise kingadesse piltlikult, kuidas end sobitada teistega jne jne.

ja ausalt?!
sa ainult räägid ajast, kui olid 18 aastane umbes ja siis ei suutnud endale sõbrannasid leida..
enda väitel oled sa 47 justkui kohe, aga seis on sama trööstitu ja küsimus ikka sama...

see teeb peaaegu 30 aastat....mida sa teinud oled kõik see aeg?!

naistuttav tuli ise ja olite sõbrannad justkui....nüüd enam ei tule kedagi, aga sina ootad, et tuleks..

kuule, sellist naistevalu ja -nälga tunneb mees, mitte naine. naised vahivad ikka meeste suunas, kui just lesbi ei olda.
kes sa oled ja mida sa üritad siin?

ja ära räägi seda, mis oli kunagi ammu, räägi seda, mida tunned ja mõtled TÄNA...

ja kui sa ei taha tänasele päevale keskenduda ja sobrad ainult minevikus, siis on kogu su teema mõttetu, kõik teiste kommentaarid mõttetud, sa ise mõttetu....saad aru, mõttetu...

kui ma ka räägiksin täna, et kunagi algklassis pissisin püksi ja teised naersid selle peale ja kui õudne, kuidas paha oli....ja jääksingi seda rääkima lõputult 30 aastat jutti, siis oleks kõigil õigus öelda, et näe, piss lõi õnnetukesel pähe ja jäigi pähe jne.
kööga oleks siis.