P on ikka väga puudeline. Pubekatele keelatakse igasuguseid asju, aga palju nad sellest hoolivad, ikka enamus teeb paljud lollused läbi. Ainult P ei suutnud emme keelust üle astuda ja seda ka 30 aastasena mitte.
Teiste emastega suhelda ei julenud/ei lubatud, aga kuidas selle sõbrannaga tohtis?
Kas emme litsakaid eluviise ei keelustanud?

Ilmselt seda teemat veab ta siin lootusega see sõbranna tagasi saada, et uuesti ringilitutama hakata.

see siiski nii kedratud teema, et pigem mõjub juba halekoomilisena..
ja kui sa oma alateadvust, mis nüüd ju teadvuseks saanud, korrastada ei lase, siis jah, ei saagi sind keegi aidata.
Võib-olla kui sa mõne tõesti suure vapustuse, katastroofi läbi elaks, kohe tõelise õnnetuse, siis mõnikord lööb ka enesehaletsejatel -virisejatel pildi selgeks.

Kahjuks ei ole kõik nii lihtne, nagu sa arvad.

Alateadvusest talletatu väljaviskamine võib võtta aastaid, sel teemal küll kirjandust ilmunud.

Oleneb, KUIDAS keelata, KUI tihti, MIS TOONIGA.

Kui püüad teistega suhelda ning sellele reageeritakse nii, nagu oleks mõni hull katastroof või sõda lahti.

Kui ikka lausa valvatakse, et sa teiste tüdrukutega suhelda ei saaks või tekitatakse hüsteeriline skandaal, siis ei ole see nii lihtne.

Arvan, et "sõbranna" ei saanud aru, sest ma ju ei kurtnud talle, et mind on kasvatatud kõiki naisi endast paremaks pidama.

Ei kurtnud sellepärast, sest see ei olnud "sõbrannale" huvitav, ma teadsin.

Sättisin oma juttu nii, et talle meeldiks.

5 aastat noorem.

Kes mul keelab üksinda meestega läbi käia, aga meeste seltskond on mu jaoks IGAV.
No jälle pean üle kordama.

Ja ei käinud me midagi litutamas.
Mina käisin väljas IGAVUSE ja SUHTLEMISVAEGUSE peletamiseks, et inimeste keskel olla.

"Sõbranna" otsis endale suurt armastust.
Nii et mitte kummagi väljas käimise eesmärk ei olnud litutamine.

Pigem lootsin salamisi, et äkki leian endale sõbranna.

Sest see naine ju mingi sõbranna ei olnud.

----
Siin nagu ei saada aru, et mõnel võib olla TÕSINE SUHTLEMISVAEGUS.

http://edition.cnn.com/2014/07/23/health/effects-spanking-brain/index.html?hpt=hp_t1
------------
seosed aju hallolluse ja vägivalla ( vaimne, füüsiline) ju täiesti olemas. Et enesekontroll ja enesekindlus ja maailmas enese est seismine on seotud aju hallolluse mahuga. Vägivallohvritel lastel oli seda märksa vähem kui lastel, kes füüsiliselt, vaimselt väärkoheldud ei olnud..ja nii see jõuab siis ka täiskasvanu ikka kaasa.
Nii et vaimse ja füüsilise vägivallaga mitte ei õpeta last tugevaks ja vapraks, vaid lõhutakse ta ensekindlus ja hakkamasaamine ...
-------------------
P-le ütleks: põhjus on su ajus, selles hallolluse vähesuses. Sellest sa sad ju aru, et peaajus on erinevad keskused erineva informatsiooni töötlemiseks.
Kahjuks pole ju delfikatel seda lusikat ja hallolluse tasuta jagamise tagavara, et P pähe seda natuke juurde lisada.

Olen ka üksi pubides küllalt käinud ja seda ainult IGAVUSEST.
Üksinda toas lõputult õhtud otsa vahtida on ju TALUMATULT IGAV.

Muidugi sada korda huvitavam variant on, kui sõbrannad tuleks küll või mina neile, aga sõbrannasid EI OLE mitte kusagilt võtta.

sõbrannad tuleks külla

Tekkis huvi, kui vana oled. Litutamine on teismelise jutt.
Täisealisele, liiati KESKEALISELE selline asi on hirmus igav.

P. veel to Jajah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tekkis huvi, kui vana oled. Litutamine on t
> eismelise jutt.
> Täisealisele, liiati KESKEAL
> ISELE selline asi on hirmus igav.

Olen 58-aastane ja selliselt kõrtse mööda ei ole mina kunagi jõlkunud. Mis lõbu on seal üksi olla? Inimesed vaatavad sind seal konutamas nagu litsi mehi (ups, sinu puhul ikka naisi) lantimas. Endal nõme ei olnud?
Üksi kodus on tuhat asja mida teha saab, igav on küll ainult igaval inimesel.
Mis annab sulle alust väita, et lapsena normaalne olid?

Miks sinu õpetajast tädi sellesse kummalisse terroriseerivasse kasvatusse ei sekkunud? Ehk ka tema sai aru, et sinu suhtlemisest teiste lastega tuleb palju pahandusi või muutub sulle lausa ohtlikuks. Lapsed ju nii leplikud ei ole kui meie siin ja ka meist oled mõne oma põmmpäisusega väga välja suutnud vihastada.

Kus siis parem istuda on, väljas lumehanges pakasega või ?

Tädi mõtles ja käitus täpselt samamoodi. Hirmud teiste naiste ees, teiste naiste endast paremaks pidamine. See ei loe, et õpetaja.
Ka ema on töötanud peale ülikooli aastaid õpetajana, minu kooli ajal küll mitte.

Nii emal kui tädil olid teiste naiste ees hirmud ja nad pidevalt kiitsid, kui tublid, targad, andekad ja head kõik naised / tüdrukud on.

Ei olnud ma mingi põmmpea. Täiesti tavalise mõistusega olin nagu teised tüdrukudki.

Sa ilmselt ei ole elanud niimoodi, et oled ihuüksinda ja mitte kellegagi suhelda ei ole.
Vahel tahad kellegagi rääkida ka.

Kuule, kui sina olid tavalise mõistusega ehk siis samasuguse mõistusega nagu kõigil teistel tüdrukutel, siis järelikult uskusid ka kõik teised tüdrukud kuni peeaegu keskeani, et kõiki napakaid käske ja keelde tuleb vastuvaidlematult kuulata ja mingil juhul ei tohi järele mõelda, kas need ka reaalsusega kooskõlas on.

Olen sellest küll kirjutanud, aga arvan, et sõja, küüditamise aja üleelamine põhjustasid sellised hirmud.

Et kui usinalt teiste ees koogutada ja teiste tallaluseid lakkuda, siis uue küüditamise korral ei saadeta Siberisse.

Arvan, et see peamine põhjus oli, miks pidin kõikide tüdrukute ees koogutama ja iga asja peale noogutama.
Igal juhul sain juba lapsena aru, et emal meeletud hirmud.

Kuigi neil hirmudel reaalset põhjust ei olnud.

Tõenäoselt jah, oleksidki.

Kui ikka iga päev juba väiksele lapsele räägitakse, et mitte kellegagi suhelda ei tohi, siis hakkabki uskuma.

Ma ei tea, kui palju on emasid, kes on tütrel keelanud KÕIKIDE TÜDRUKUTE TÄIELIKULT IGASUGUSE SUHTLEMISE ja seda väikesest lapsest peale.
Suure tõenäosusega jätab see sellise jälje jah, võib-olla mõni tugevam suudab üle olla.

kui keegi pakub P-le mõtte, mis tema omast erineb, tõrjub ta selle kohe eemale. st terve maailm on vale, aga P mõtted on õiged.
ja nagu sai öeldud, su aju hallollus "peksti" segamini juba lapsena. Ehk ka geneetiline viga, sest samad probleemid, kuigi nõrgemal kujul, su emal ja tädil ka.
Sul lihtsalt teatud aju keskused ei funktsioneeri normaaslet, mis tavaelu situatsioonides ei pruugigi ilmneda.

eemale tõrjutakse selline informatsioon, mis ei sobi olemasolevasse maailmapilti. Sellepärast P ka aru ei saa, normaane jutt on tema jaoks kui teselt planeedilt, ta lihtsalt pole võimeline aru saama peaaju ehituse tõttu.

Eks mõistusega saadakse aru, et asi ei ole õige, aga ALATEADVUSEST seda välja saada on väga raske.

Mina näiteks tundsin pikka aega, et olen "sõbrannale" suhtlemise eest võlgu.
Või kui mõni naine rääkis minuga, siis olin nii tänulik, et mõtlesin, mida ma küll nüüd tema heaks tegema pean.

Sest ma pidin ju millegagi tasuma selle eest, et üks naine minuga rääkis.

Millega nõus ei ole ?
Kuidas on litutamine keskealise naise jaoks normaalne jutt.
See on ju teismeliste teema.

Meestega suhtlemine on ju niiiiii igav.

Ja kuidas saab normaalne suhtlemine lastele ohtlik olla.
Jah, selle peale vaadatakse viltu, kui m6ni laps s6na suust ei saa, sellist peetakse jah imelikuks.

kas sa oled üldse lugemisvõimeline ja saad aru kirjapandust? sellisest tekstist, mis pole valminud su nihestatud ajus?

ja nagu sai öeldud, su aju hallollus "peksti" segamini juba lapsena. Ehk ka geneetiline viga, sest samad probleemid, kuigi nõrgemal kujul, su emal ja tädil ka.
Sul lihtsalt teatud aju keskused ei funktsioneeri normaaslet, mis tavaelu situatsioonides ei pruugigi ilmneda.
----------
mida selle tekstiga on öeldud, P?
tee ümbersõnastamisharjutus.

Mida sa KONKREETSELT silmas pead.
Ei saa ju k6igega n6ustuda, kui asjalood nii ei ole.

Kle P, aga miks sul poistega suhtlemist ära ei keelatud? Ja kas sa isaga oled vahepeal suhelnud, pidid ju uurima, et mis case su ülimalt veidratel naissugulastel oli?

Poistest meil ei juttu ei tehtud.

Isa ei saa samuti aru, ta ei saa rohkem aru kui mina. Isa on seda ammu oelnud.

Sa P ajad jama! Olen sinust palju vanem, elanud maal külas kust oli palju peresid ära küüditatud. Minu lapsepõlves räägiti küll palju küüditatutest, nendest peredest ja kuidas see kõik toimus. Kuid keegi ei kartnud siis enam, et see veel korduda võiks, ajad olid juba väga teised. Seda siis minu mälestused alates 60.-datest, 1. klassi läksin 1963.

Oled kirjutanud, et vend on sul ka imelik eluheidid. Mis teda siis selliseks muutis?

No aga mingi arvamus peab su isal ju olema, mismoodi sa elad inimesega, kes koos oma õega on täiesti segane ja sisuliselt hävitab su oma last, ja isegi ei püüa mõista, mis tal viga on?

sa ikka ei taha tunnistada, kulla P, et su ajus on probleem? sinu arusaamisvõimes teistest inimestes, läbinägemisoskuse puudumises. kinnismõtted jne jne.
Koolis on lihtsam: sellised testmoodi lapsed suunatakse tänapäeval ajuuuringutele ja kõrvaldatakse tavakoolist.
kuigi pealtnäha ju suht normaalsed veel: st kedagi ei ähvarda, kellelegi otse liiga ei tee. küll aga kalduvad tugevalt kõrvale "keskmisest".

Omg
Isa oli liiga pehme iseloomuga ja tal ei olnud mingit sõnaõigust.

Kui isa veel midagi oleks öelnud, oleks tulnud paksu pahandust.
Niigi olevat olnud me venna ja isaga pundis, mida ei tohtinud olla.

Jajah
Vend on kasvanud ju samas kodus.

Inimeste psüühika, taluvuslävi on erinev.

Sa ikka ei tunnista, P
Laps on puhas leht ning areneb ja kujuneb isiksuseks KASVATUSE ja KESKKKONNA mõjul.

Juhul muidugi, kui ta kaasasündinud arengupeetusega ei ole.

Omg
Oli isegi pahandusi, et olen halb, sest hoian isa poole.
Kuigi ma kunagi seda välja ei öelnud.

Ja kui isa veel midagi ütles, siis isa oli kohe vaenlane.

Ma ei küsinud ju isa sõnaõiguse, vaid tema arvamuse kohta, kas ta mõelda ikka tavatseb?

Aga üldiselt, kas sa ise ka näed, et see kirjeldus jätab tervest teie perest ebausutavalt napaka mulje? Ema kardab kõiki naisi, mees ja lapsed kardavad ema, skandaali ja "paksu pahandust". Kuidas küll selline kamp kokku sai?