miks see sind huvitab?

Jeerum, kui tore, kui siia satub kommima keegi, kes kasutab sellist sõna nagu "ebahea". :):):) Miks siis mitte ebahalb kasutada? Nii tore, ei teagi kuhu kohe pugeda või lausa kohe mõelda ja mida ... :)

oh, lahe, et sulle meeldib!
ma mitu korda parandasin oma negatiivsed väljendid sellisteks pool-positiivseteks. kõlab naljakalt jah, lausa totakaltki ka mulle aga no mis teha, mäng selline ja katsetan reegleid. :D

mind huvitab, kui palju võib valetada? et kuhumaani suudab inimene, P. teksti kirjutaja valet produtseerida.

netis on tegelikult täitsa tore oma mänguoskusi proovida.
olen nimelt lisaks tähele pannud, et nii mõnedki proffid, sellised tõelised Delfihaid kukuvad tihtilugu omaenese kehtestatud reeglite lõksu. seda on ka natukene nagu põnev jälgida. :)

valede pikkus
ok. aga miks see viimane sind huvitab? teed mõnda uurimustööd?

arvestades kirjastiili on piii taga siiski P. teksti kirjutaja.
hästi naljakas ka.

no kuidas küll tänapäeva netiseadistuste kättesaadavuse juures ikka veel kõigest nö. vanamoeliselt oletada viitsitakse? paar klõbinat ja ip-d ja muud tunnused olemas. ning ei peagi oma pead oletustega ometi vaevama. oh sind küll. :)

ma ju ütlesin, et see kirjutaja P. ja piii on naljakas kokkusattumus.

tead, ma võtsin selle Pii nime siiski solidaarsusest.
sa ei taibanud? :)

lähen nüüd ära magama.
aitäh, kes minuga vestlesid.

kuid siiski üks mõte veel, eks.

P siin enne ütles, et temal aitab enesetunde parandamiseks mõnele õnnetule inimesele hea sõna ütlemine. mulle see siiski väga meeldis, et selline lihtne, ilus ja hea asi kellelgi meeles on.
aga kas teate, et eriti hästi pidi mõjuma lisaks see, kui kohe ärgates ütled vähemalt 5 ilusat asja. no isegi täitsa suvaliselt, ükskõik mille-kelle kohta. NB! aga vot EBAilusatele asjadele lihtsalt ei pööra sellel ajal mitte mingit tähelepanu, eks.
ja nii iga hommik. (võimalusel muidugi veel kordumatul arvul päeva jooksul, kes vähegi suudab)
vabalt võib olla isegi selline: vat mõnus udune ilm, tore tapeet mul siin, mugav voodi, hea pehme padi, armas kohvikruus, vahva põõsas seal maja kõrval jne jne. lisaks: endale ka kompliment. see kohe väga oluline ja midagi ilusat ju leiab igaüks. kasvõi parema kõrvalesta roosa värvi. no mille iganes.

vot selline harjutus siis. 10 päeva miinimum. tõstab väidetavalt inimese energeetika peenvibratsioone ja varsti kaob ebaheade sõnade ütlemise isu täiesti ära. võimalik, et ka neti teel ja isegi Delfi rubriigis "Halb kogemus".
teate miks? sest muutudes ise heamaks ja häämaks, hakkate ka häid asju, inimesi ja sündmusi endale aina enam ligi tõmbama.

kõlab tegelikult nagu natuke njuueidzh, mu meelest. aga no kes viitsib, see proovib. mis meil kaotada on? peale s'ttade mõtete-sõnade-tegude-tunnete. ups. tahtsin öelda EBAheade. teisisõnu võita on ainult head. :)

head ööd!

0

esiteks seda, et P teemat siin nii kaua lastakse kedrata

teiseks seda, et tuleb keegi ja kiidab, kui hea ja õige on P, kes iial kellegi kohta halba ei ütle ja ikka hea sõnaga püüab rõõmustada.
hallooo.
loen seda teemat kaua juba ja no pole ju nii.
P ikka aina otsib süüdlasi. olgu, kui need tal ehk kunagi olidki, siis olid ja ehk tõesti ta pole sest suutnud üle saada...
aga asi on ju hoopis paljudes praegustes heatahtlikes kommijates, keda hea P samamoodi tümitab, leides nende heatahtlikes ridades igasugu halba ja head ei märka nagu üldse.
mõni ime siis, et talle halvasti ütlema hakatakse.
ei hakka ehk need heade kirjade kirjutajad, aga teised, kes kõrvalolijatena ometi märkavad erapooletutena asju selgemalt hoopis. nemad siis sekkuvadki, sest neil on õiglustunne olemas, nemad nagu omal kombel kaitsevad siis neid heatahtlikke P-le kirjutajaid.

ja kui aus olla, siis olen isegi vahel mõne terava teksti kirja pannud, sest no ajab südame täis küll, kui inimene ei tahagi aru saada ja korrutab ja korrutab ikka ühte3sid ja samu sõnu. küll sõbranna, küll vanamehe, küll kunagise töökaaslase kohta.
kuidas just temaga, kes nii hea tegelikult ju on, ikka kõik ainult halvasti käituvad. seda on raske uskuda.
pealegi jah, tundugu ma ülekohtune või kes tahes, aga P tekst annab ebausutava ja valesid täis teksti mõõdu kenasti välja.

ja kõige tipuks ma arvan, kui inimene siin ja avalikult soovib oma hingeasju ja olukordi lahata, siis, midagi pole parata, tal tuleb seda ausalt teha ja vastata ka lisaküsimustele.
muidu on kogu teema teiste jaoks üks suur mõttetu, tühine joru, mille kohta ei oska seisukohta võtta. see on lausa ärritav oma pealiskaudsuses ja teiste inimeste palju suuremate probleemide kõrval. eriti ärritav on aga see, kui P teiste rasked elamused ja olukorrad lausa ära nullib ja aina korrutab, et vaid temal on just ses elus see kõige koledam raskus osaks saanud.

hea küll, oma mure lahti kirjutamine aitab tõesti.
aga kui see kokku jookseb ja lahendust 4 aastaga ei paistagi, siis, järelikult ei aita aina korrutamisest, et kunagi oli ja mina olin töll jne jne..ikka samas vaimus.
see on hoopis rohkem enesesisendus halvas suunas ja see on rohkem enese karistamine ja enesele valu tekitamine asjade eest, mida inimene ei suuda endale andestada ja tunneb ennast ikka väga süüdi mõne asja pärast, mida enam muuta ei saa, aga mis ometi tehtud on.

nii paistab P teema, kui võtta seda kui tõde ja P-d sellena, kes ta väidab end olema.

aga samas jääb kahtlus, et kõik ei ole üldse nii nagu siin kirjutatud, et miski on hoopis teisiti.
igatahes imestamist siin on. nii teema enda üle, kui mõnede kommijate üle.

Eelmisele
Mis mõttes lastakse kedrata ?
Kui niimoodi võtta, siis miks üleüldse foorumis ükskõik kellel kirjutada lastakse ?

Ega ma ei ole võimeline küll nähvajale REAALIS midagi vastu ütlema.

Ma ei ütle, et see nüüd nii hea omadus oleks, vähemalt endale teen sellega halba.

Kui palju piina see põhjustab, kui lased igal soovijal enda kallal norida.

Inimene peab ikka ennast kaitsma.

Saamatust ei peeta ju positiivseks omadusesks.
Muidu ju ei istutaks tossikesele pähe.

Pii ehk 3, 14

Eks ma olen vahel ikka vastu öelnud ka.

Vahel lausa ehamatan, et kas tõesti mina niimoodi kirjutasin vastu, siis on süümepiinad, sest oma sisemuses tunnen, et vastu nähvata ei tohi, ei sobi lihtsalt.

Raalis aga ei saa üldse vastu ütlemisega hakkama.
Tekib kramp ja sõnad suust ei tule.

Pii ehk 3,14

Parandan.
Reaalis, mitte raalis.
Ehmatan.

P, sinu siinset juttu lugedes ei teki küll tunnet, et sa nähvamises kodus ei oleks.
sa kahtlustad igat teiste öeldud sõna, lauset ja mõtet, näed ainult rünnakut kõiges ja kõigis.

ja mis kasu on sest 4 aastast kirjutamisest, kui asjad on ikka samas kohas.

meie kahjuks teame sind sellena, kes sa läbi oma kirjutatu meile paistad. me ei tea sind reaalis. ei tea sinu minevikku, sinu olemist, suhteid ega midagi. aga kõik need reageeringud, mis sulle siinsamas on saadetud, ongi sinu enda jutu peegeldus.
ja ka selle peegeldus, et sa tõrgud edasi minemast.
no mida sinuga teha siis.

minul noorena oli samamoodi probleem suhtlemisega, olin samamoodi vagur ja lasksin endale öelda ja alles hiljem elasin kogu asja enda sees läbi. kannatasin rohkem, kui oleks vaja olnud. kujutasin vaikides asjad hullemaks, kui need olid. oleks ma suutnud oma tunnetest ja mõtetest valjusti rääkida, avaldada arvamust, kui vaja oleks olnud ja mõistnud, et probleemi tegelikult ju pole, oleksin ammuilma rahuliku südamega elada saanud.
aga ma kruttisin ennast, praadisin omaenese kujutluste rasvas ja nägin, et kogu maailma just minu vastu on, et iga sõna ongi isiklikult minu alandamiseks öeldud....aga ei olnud see üldsegi nii.
siis ma ei saanud sest aru ja piinlesin. probleem oli minus, mitte teistes.

tänaseks olen vaba, sest tean, et kõik, iga sõna, iga inimene, iga tegu, on omavahel seotud, on millegi tulemus ja on saanud alguse mingist kindlast põhjusest.

vastan sulle, et jah, paneb imestama, et sul lastakse siin aina kedrata. kedrata teemat, millel lõppu ei tule, millel algust ei ole, on lihtsalt üks detail, mida keerutad, väänutad ja piinled....aga edasi astuma pole sa nõus.
see ajabki paljud sulle halvasti ütlema, sest miski ei aita sind, sa tundud lootusetu...ja kommijad tunnevad end abitult ning samamoodi lootusetult.

kas sa tõesti usud, et see, mida sa siin 4 aastat teed, kaitseb sind kuidagi.
eksid, kullake.

ja lisaks veel, kelle eest sa end aina kaitsma pead.
ma nt olin samamoodi vaikne, vagur ja allaheitlik....aga kui praegu tagasi mõtlen, siis no polnud ühtegi nii, et mulle kõik pähe üritasid astuda või ära tahtsid kasutada... polnud nii, P.

ja su väide, et kõiki vaguraid 100% maha tambitakse, on täiesti vale ja absurd.
inimesi on igatsorti ja kui üks sind alandabki, siis teine, kolmas seda kohe kindlasti ei tee.

seepärast küsin veel, mis su elus sellist oli, mis sind täna niiväga "sandistab". kõik see, millest oled kirjutanud, ei saa normaalse, isegi äärmiselt alandliku inimese, jaoks olla see tegur.

kas sa õpid psühholoogiat?

Mõnes mõttes olen harjunud peksukoti rolliga.
Reaalis olen ju ka peksukott olnud, ilmselt seepärast ma siin sellest väga suurt numbrit ei tee.

Imestan
Sugugi kõiki ei kahtlusta, kuigi kirjalikult alati aru ei saa, mida inimene mõtleb.

Eks - töökaaslase õiendamine tuli mulle küll üllatusena.
Mõtlesin, mis siis nüüd lahti, mis tal nüüd viga hakkas.
Ei uskunud oma kõrvu.

Imestan
Ei tambita kõiki vaguraid.
Tambitakse neid, kes PÕDEMA hakkavad, kellele MÕJUB.

Imestan
Muidugi kõik ei tambi.
Tambivad need, kes sellest rahulduse saavad.

Naistuttav kindlalt nautis, kui mulle sõmi saatis: PUGEMINE ON SINU TÖÖ.

Sõnumi, mitte sõmi.

P, tühja sest kunagisest töökaaslasest. no ütles nii või naa, mis sellest. see oli vaid tema mõte ja mis see niiväga oluline sinu jaoks siis nüüd olema peaks, et ennast sellest piinata lased.

aga sa ilmselt hakkasid tõestama talle kunagisi asju ja see tegi ta ründavaks.
on jah ärritav, kui, selle asemel, et edasi liikuda ja avarduda nii mõttes kui kõiges, ollakse kinni ja aina püütakse tõestada ja ennast õigustada, eriti seda, mis ammuilma möödas on.
vaata kasvõi omaenda seda teematki. sa just tänu pidevale eneseõigustusele oled saanud ründavaid ja isegi solvavaid kommentaare.
mõtle sellele.

mina ka imestan, et mis selle P. hariduse diplomiga siis nii valesti on, et sellest kohe südamerabanduse P. sai.
Et mida siis selles ütlemise siis rabavat tõde oli.

Midagi, mida P. arvas saladus olevat, aga ometi avalikkusel seal kolkas teada.

imestan ja imestan
aitäh kommentaari eest.

sinu kommist: "esiteks seda, et P teemat siin nii kaua lastakse kedrata".
- kellele see pretensioon oli suunatud? Delfile? kes kommide pealt sisuliselt teenibki. riigile? maailmale? kellele?

"teiseks seda, et tuleb keegi ja kiidab, kui hea ja õige on P".
- kas ei ole siis hea? isegi mitte natuke? ma arvan, et ta pole vähem hea või õige kui kesiganes meist. ka sina. arvad, et ikka alaväärsem? halvem? ebaõigem? kas seda just püütaksegi talle nui neljaks selgeks teha? miks? ja mis kasu sellest siis ikka oleks?

"kõrvalolijatena ometi märkavad erapooletutena asju selgemalt hoopis".
see on hea tähelepanek. distants annab mõningase objektiivsuse mõningatel juhtudel küll. kuid kas näiteks minul siis polegi õigus olla seesama erapooletu kõrvalseisja ja väljendada samamoodi oma enda märkamisi antud teema kohta? kas mõned on rohkem erapooletumad kõrvalseisjad kui teised?
kas enamikul negatiivsete kommentaaride kirjutajatel on suurem õigus P-i situatsiooni kriitikaks kui teistel? miks?

lisaks ma rääksin põgusalt netimängudest ja selle lõksudest. inimesed, kes sarjavad, sõimavad, tögavad P-d, et tema söandab sarjata kedagi kolmandat.
kes on siin õigupoolest õigem või heam? sarjavad justkui samavõrra mõlemad.
see viimane nähtus on näiteks samamoodi üks neid minu, kui erapooletu kõrvalolija alalisi märkamisi avalikes foorumites. :)

"ja kõige tipuks ma arvan, kui inimene siin ja avalikult soovib oma hingeasju ja olukordi lahata, siis, midagi pole parata, tal tuleb seda ausalt teha ja vastata ka lisaküsimustele."
mina aga arvan, et keegi EI PEA mittemidagi. vaba foorum, vaba valik, millele keegi reageerida soovib. kas sina ise oled valmis kasvõi oma antud kommentaari põhjal kõikidele lisaküsimustele vastama? no, et ikka asi oleks aus (su enda sõnade järgi)?

"eriti ärritav on aga see, kui P teiste rasked elamused ja olukorrad lausa ära nullib ja aina korrutab, et vaid temal on just ses elus see kõige koledam raskus osaks saanud."
esiteks: miks see sind ärritab?
teiseks: ma pole väitega nõus. iga inimese hingelise (multi)trauma suurus on väga subjektiivne ning ükski kõrvaltvaataja selle suurust hinnata paraku ei saa. keegi võib elada lähedase traagilise surma sisuliselt kergemini läbi kui teine näiliselt väikese reetmise pooltuttava poolt. hingetraumadel ei ole indiviidi tasandil mingit rangelt seaduspärast kvoodi. inimesed on väga erinevad.

"nii paistab P teema, kui võtta seda kui tõde ja P-d sellena, kes ta väidab end olema. aga samas jääb kahtlus, et kõik ei ole üldse nii nagu siin kirjutatud, et miski on hoopis teisiti."
sisuliselt ei ole sellel isegi tähtsust. kas on nii või teisiti. iga siinne lugeja (ja saan aru, et neid polegi nii vähe), iga selle teema kommenteerija reageerib antud situatsioonile siiski ainult sedavõrd kui palju mingid puutepunktid selles loos konkreetse kommenteerija sügavalt isikliku tunnetuse ja kogemusega resoneeruvad.
kas olukord on tõene või fabritseering, ei oma kuigi suurt tähtsust. raamatute ja filmidega on sama.
tähtis ongi eelkõige see, kuidas misiganes inimene mingi situatsiooni enda jaoks lahtitõlgendab, lahkab, lahendab.

"igatahes imestamist siin on. nii teema enda üle, kui mõnede kommijate üle."
see on väga hea, et on võime imestada. see näitab alati ka võimet õppida ja areneda. blaseerunud inimene reeglina enam ei imesta.
seega lõpp hea kõik hea. :)

peksukotiks olemisest.

sisuliselt see olukord mind siin teemas vist köitiski rohkem, kui mingid konkreetsed suhtedraamad. miks? sest olukord meenutab väga keskastme klassiruumi, kus üks (teistest erinevam? ebailusam? ebaedukam? vaesem? rumalam?) on keskel ja kari ümber.
üks kannatab ja on oma kannatamisega siiski looma moodi kannatlik, kari on aga ilmselgelt kannatamatu ja nõuab, et kannataja lõpetaks nende käskude peale kõik oma kannatused minuti pealt. ja nii päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse.
huvitav nähtus minu meelest. :)

imestan
30. märts 2015, kl 16.19

ilus avameelne kommentaar isiklikul teemal.
ja siitki nähtub, et paljudel on P-ga sarnasusi rohkem kui esilagu paistab. pole ta nii erandlik midagi. :)
kuid miks siis tema probleemi mõistmine siis ikkagi nii ületamatuks on osutunud paljudele?
kas seetõttu, et ta ei ole oma probleemide lahendamisel nii tulemuslik olnud kui teised? kuid kas olete te ise lõpuni kindlad, et olete oma hinge sarnased süvaprobleemid ka tegelikult 100% lahendanud? psühholoogid aja ülejäägi üle ometi ei kurda.
pealegi võib P imeline tervenemine kasvõi homme juhtuda. ka see on sisuliselt täiesti võimalik. või te ei usu? kas tema tümitamine, arvustamine, nokkimine, pilkamine arvate, et kiirendab seda? aitab teda?
kas teid ennast aitaks selline käitumine nagu ise produtseerite? :)

armas P
sinu kommist: "Mõnes mõttes olen harjunud peksukoti rolliga.
Reaalis olen ju ka peksukott olnud, ilmselt seepärast ma siin sellest väga suurt numbrit ei tee."

noh, kui lugeda 244 lehekülge ühe teema komme väikeseks numbriks, siis hea küll. :)
kuid nagu öeldud, sisuliselt ei oma selliste asjade juures kvantiteet eriti tähtsust. hing ei ole kvantitatiivne suurus.
kui sinu jaoks on teema suur ja valus, siis nii ongi ja pole põhjust selles kahelda. vähemalt minul.

mul on mõned küsimused Sulle küsimused:
kas sinu madal enesehinnang segab sind? kas soovid olukorda muuta? milliseks? kirjelda palun.
kas peksukotiks olemine segab sind? kas soovid olukorda muuta? milliseks?
kas enese aktsepteerimine sellisena nagu sa oled on sulle väga keeruline? kas sooviksid, et see olukord muutuks? kuidas sa näed seda muutunud olukorda? kirjelda palun.

aitäh kui neile vastad.

no see isehakanud terapist on siin ikka väga nummi.
peaaegu.
Kui vaadata weebilehe infot, siis on võimalus Cookied e, küspised, ehk reklaamikandajad, ehk info kogujad ( vaata wijipeediast kui huvitab rohkem)välja lülitada.
samas kui need välja lülitad, ei saa ka kommenteerida.
sellest nähtub, et klõpsude pealt, kui palju seda teemat avatakse ja kommenteeritakse, teenib keegi ja mitte vähe.
--
aga miks P. tagajaögadele tõusis, kui endine töökaaslane tõe näkku paikas hariduse ja diplomi teemal, on ka nagu küsitav.
et kui devalveerunud siis see kõrgharidus ikka on, et iga koristajamutt jalutab ringi tasuta kõrghariduse diplom taskus.

Sa pead asju teisiti tegema, sest:

1. ...ta usub, et kõik kujutavad talle emotsionaalset ohtu. Karjumine, kritiseerimine või teiste väärkohtlemine on tema meeleheitlik katse austust saada ja väljendada valu, mida ta sisimas tunneb. See valu pärineb tõenäoliselt lapsepõlvest, emotsionaalsest, füüsilisest, verbaalsest või seksuaalsest valust. See pole sinuga seotud.

2. ...sa väldid talle vastu astumist ja tema käitumist. Kui sulle tundub, et sind koheldakse halvasti, sest sa oled selle ära teeninud, siis pead iseennast analüüsima. Kellelgi pole õigust sind halvasti kohelda. Peaksid suhtealast abi otsima: tööta selle kallal, milline suhe sul iseendaga on, oma enesehinnangu ja enesekindluse kallal.

3. ...sa ei ole jalamatt. Sa pead seadma piirid ja neist kinni hoidma. Kui sind on eelnevalt koheldud kui jalamatti, peaksid õppima, kuidas enda eest seista; pühi end tolmust puhtaks ja ära lase end kunagi enam sellesse olukorda tagasi tõmmata. Tee seda positiivsel moel, väljendades armastust, muret ja empaatiat teiste vastu, kuid samas andes selgelt märku, kust jookseb sinu jaoks piir.

Pea meeles, et sa tahad rääkida inimese käitumisest, mis peab lõppema, mitte temast endast. Tuleta talle meelde, et kui ta muudab oma käitumist, tuleb tema ellu rohkem selliseid asju, mida ta reaalselt ka tahab. Sea sisse selged piirid ja mõtle ka tagajärgedele. Pea neist piiridest kinni, kuigi vahel võib see osutuda keeruliseks.

4. ...selline käitumine on episoodiline. Selliste inimestega koos olemine või elamine on võrreldav karusellisõiduga. Kui neid ähvardab partnerist ilmajäämine, väljendavad nad kahetsust ja armastust; kui nad tunnevad, et saavad austust ja tähelepanu, mille on ära teeninud, võivad nad olla väga õelad ja väiklased. Sa pead jääma iseendale truuks ja elama oma väärtushinnangute järgi. Sa ei pea end muutma selleks, et partnerile rohkem meeldida või teda õnnelikuks teha.

5. ...arvad, et negatiivsest tagasisidest on abi. Selliste inimestega suheldes pead sellest mõttest loobuma. Negatiivne tagasiside vaid kinnitad seda, mida nad juba niigi endast arvavad; see võib neid hirmutada ja vihale ajada. Vähenda ja loobu emotsionaalsetest ähvardustest. Tegele konkreetse käitumismustriga ja mõtle, kuidas võiks partner seda käitumist muuta nii, et sa tunneksid end paremini ja saaksid talle anda positiivset tagasisidet.

6. ...takerdud mürgistesse suhtlusmustritesse. Tähtis on see, et sa jälgiksid ka oma käitumist ega soodustaks partneri negatiivset käitumist. Ära tee seda, mida ta palub sul teha, et temal oleks hea või et teie suhtes säiliks rahu. Ära teeskle koos temaga, et probleemi ei eksisteeri. Kui sa soodustad sellist käitumist, siis järelikult pole su enda piirid paigas. Sa usaldad liiga kergesti ja sa ei taju oma tegelikku väärtust. Veelgi enam, sa otsid teiste heakskiitu ja liitud partneri eitusfaasiga, kuna arvad, et siis meeldid talle rohkem.

Sellest hetkest muutub keeruline ohtlikuks. Kui sa midagi ette ei võta, oled sa osa probleemist. Astu enda eest välja ja ole pigem osa lahendusest. Pea meeles, et vahel on keerulisi ja ohtlikke inimesi võimalik armastada vaid kaugusest. Ja see ongi sageli kõige mõistlikum tegu.