Pille
Tsakrate värk huvitab väga.
Äkki selles ongi probleem.

vaat minul on hoopis tekkinud selle Peega seoses selline arusaam, et osad inimesed lihtsalt ise nuruvad, et nendega halvasti käitutaks. nad vajavad seda nagu õhku hingamiseks või ongi nad selleks siia ilma loodud, et teistele pinda käia.

mina olen olnud kaks korda abielus nt.
esimese mehega tundsin end nagu laps, kes püüab hea laps olla. pingutasin elu eest, et välja teenida "issi" kiitus ja tunnustus. lahku läksime, sest ühel hetkel sain mina täiskasvanuks ja meie suhtest ei tulnud enam midagi välja.

nüüd elan aga mehega, kelles on paras annus Peed. põhiline on aga see, et see mees ajab mind ikka nii endast välja. ta lausa pigistab mu hinge nii kinni, et tahaksin ta maa põhja lüüa, tahaksin talle kerepeale anda, teda mõnitada, röökida ta peale...ja seda ainult selle tõttu, et ta ei käiaks üht ja sama mustrit päevast päeva..et ta püüaks natukenegi oma sisseharjunud paigalseisust välja tulla.
see on aga lootusetu lootus ja see kisub minus pinnale kõige halvema, mis inimeses üldse olla saab.
mõtlen, et Peee kurdab, et kuidas saab õnnetukesega halb olla, kuidas saab inimest mõnitada jne....
aga saab.
ja saabki vaid teatud tüüpidega, sest
selline inimene ISE tekitab sellise suhtumise. ta ISE rebib teises pinnale selle kõige halvema ja sedasi hakkab ta saama tuld ja tõrva. teenimatult, nagu ta ISE arvab. enda arust on ta ju nii paganama hea ja õiglane ja lausa pühak kohe, et kuidas temaga ometi saab halvasti ringi käia?!

aga seda, et ta ise kogu halva esile meelitab, ta aru ei saagi saama, sest enda arust on ikkagi tema ju hea ja see teine halb järelikult.

mõni inimene teeb meid paremaks, sest temaga koos saab elu vabalt voolata ja see on õnnistuseks mõlemale poolele.

mõni teine inimene on nagu takistus, nagu hävitaja, nagu pidur....temaga koos kas upud koos temaga või lihtsalt muutud ise vihkavaks ja õelaks. sa vihkad nii toda teist kui ennast ja mitte midagi ei muutu enne, kui sa pole sellest suhtest põgenenud.
tema juba ei muutu, ta on nagu jalgupidi betooni betoneeritud ja seal ta siis seisab ja undab ja ajab lausa sindki peast hulluks. ise on ta ammuilma hull, ainult ta ei hakka seda iial tunnistama ega vast arugi saama.

ahh, üsna segane jutt sai kirja. aga siia sobib ka niimoodi.

Kui tihti sa masturbeerid ja kui vanalt alustasid?

Mõtlen
Sina elad koos mehega ja näed teda päevast päeva.

Aga need tõrjuvalt käituvad naised on mulle täiesti VÕÕRAD.

Näiteks seda üürnikku nägin ainult 2 korda.
1.kord andsin talle võtmed. 2.kord tõi ta mulle tagasi.

Vahepeal me ei rääkinud ja kokku ei puutunud.

Ma ei ole kordagi öelnud, et teine halb on.

Inimesi võib õrritada ka see, et ma hakkan põdema ja võtan kõike väga südamesse.

Ega ilmaasjata ei öelda, et kui sa ei taha, et sind solvatakse, ära solvu.

Sinu mehe näide on hoopis midagi muud. Saan aru küll, mida öelda tahad.
Aga minu puhul on põhjus milleski muus.

See sinu mehe teema on arusaadav, aga sellega siin seost ei ole.

kuidas ja mille alusel sa diplomitöö kirjutasid. Need kulud ja nende arvestamine.

sul oli vaja ju lähteandmeid, kuskohast sa need said? ja kuidas sa neid siis teoreetiliselt analüüsisid?

huviks kohe küsiks, kui pika ja põhjaliku töö siis kirjutasid ja kuidas seda ära kaitsesid komisjoni ees?

Mõtlen
Toon näite.
Kunagisel korteriperemehel meeldis mu kallal norida.

Ma nii põdesin ja talle tegi õudsalt nalja.
Ei varjanudki seda.

Lõpuks sain sellest üle ja tema teravusi südamesse ei võtnud ja kujutad ette - ta lõpetas ära.

Hiljem isegi tunnistas, et mind ei saa enam susida, sest mulle enam ei mõju.

Inimesi ärritavad tossikesed, keda saab põdema panna, nutma ajada, endast välja viia.

See tundub inimestele naljakas.

Ja juba ongi peel uus lugu varrukast võtta, kuidas talle kunagi sada aastat tagasi "nähvati". Pee, kas sind ennast ei aja oksele see minevikus istumine ja haleda mängimine? Ja kindlasti on asi tšakrates:D Sinul on need täiesti ainulaadselt umbes, lapsest saadik juba.

Haha
Mida ma valesti ütlesin ?
Sada korda elus näinud, et inimesi ajavad tossikesed marru.

Samuti ei taheta äpudega mitte mingit tegemist teha.
Kus siis nüüd kõlbab ennast alandada, et hakata mingi äpuga rääkima.

Seda ju ütlengi, et inimesed ei kannata tossikesi.

Naistuttaval oli mind just sellisena vaja, hea ära kasutada.

Samas ta põlgas mind, et selline oli.

Mis kõige tobedam, ta oli ise samasugune teiste naistega.

"See tundub inimestele naljakas." - Nii sa siis arvadki oma kaaslastest. Pead inimesi madalateks, kes irvitavad teiste üle. Ai kui inetu! Mitte et selliseid täiskasvanud inimesi üldse poleks, kuid nii massiliselt neid nüüd ka pole.
Ütled, et tahad suhelda. Kas tohib huvi tunda, mis teemadel sa siis suhtleksid, kui võimalus avaneks. Mingipärast foorumis ei taha sa üldse suhelda, räägid vaid oma probleemidest.
Sulle on siin igasugu vahvaid teemasid pakutud, millest võiks kirjutada, mille üle arutleda. Ükski pole SULLE sobinud. Seepärast küsingi, mida sa suhtlusest ootad, milline temaatika sind köidaks (peale su enda ja su probleemide)? Kas on siin ilmas miskit, mis sind huvitaks?

Kiir
Ma ei pea, olen seda NÄINUD.

Nii korteriperemees kui naistuttav üldse ei varjanud, et neile tegi mu põdemine nalja.

Ning neid näiteid on veelgi. Kirjutan sellest, mida ma näinud olen.

Need, kes seda ei naudi, ei hakkagi kellegi kallal norima.
Reeglina, erandeid küll ka muidugi.

Kiir
Reaalis suheldes võib ükskõik millest rääkida.

Kiir

Muide naistuttav sõna otseses mõttes telefonis kihistas naerda ja irvitas ihhiii, ehhhheeee, kui mina hoidsin vaevu pisaraid tagasi ja olin nutuse häälega.

Kahjuks ei ole siin minu arvamus, nii oligi.

Küsin veelkord, mis sind siin, FOORUMIS, huvitaks? Mis teemal võiks sinuga vestelda - siin, mitte reaalis? Kas on miskit sulle huvipakkuvat peale su enda ja su probleemide?
Võiks ju siin ka suhelda.

oledki üks ilge ja vastik jätis, keda peabki tümitama.
kas sai parem, aaaaah, sa kinnikiilunud topakas?!

P ei ole naine, ta on MEEES, kes tahab naist, aga ei saa kuidagi.
no ükski normaalne naine ei unda, et ta ei saa naisi ja mis naistel viga, et nad minuga ei taha suhelda...
appi, sa oledki selline mees, kelle juurde naised ei kipu ja nii nad sulle ka ütlevad, et neil pole aega ja jooksevadki omi asju ajama.

mu koolikaaslane oli muidu norm poiss, tark ja puha, aga kooliajast juba kiilakas ja lühike lisaks veel ja mitte ainumaski plika teda ei tahtnud, häbeneti temaga end koos näidata.
mina temaga ikka rääkisin ja siis ta hakkas arvama, et ma olen ta pruut ja tema abiellub minuga. no ai-ai, ma polnud temaga isegi suudelnud mitte, muust rääkimata. tema ainult arvas....
kui ma siis lõpuks abiellusin ja tema seda teada sai, siis mustas mind maa põhja ja isegi tere ei sobinud enam öelda. nii solvatud oli.
tegelikult võimendas ta olukorra üle, kujutas asju, mida polnudki, ette...

sinuga on täpselt samamoodi. sa kujutad ette. sa mustad ja oled solvatud, sest teised ei ole täitnud su kujuteldavaid lootusi.
selline oma maailmas praadimine ja olukordade üle võimendamine võib viia kuritegudeni.
küll usa dok-idest näha, mis mõtte-mustrid neid sarikriminaale saadavad. väga sinulikkust kohtab seal küllaga.

tead, päris suhtlemiseta saab olla vaid üksikkongis. niiet...

Kiir

Näiteks huvitab, MILLEST naised omavahel räägivad, KUI PALJU sõbrannadega suhtlevad, KUI PALJU üldse suhtlust väljaspoolt vajavad.

Peele

Ma ei ootagi teistelt ju midagi erilist, lihtsalt kahju on, et suhelda mitte kellegagi ei ole.

Suhtlemisvajadus on täiesti normaalne vajadus.

Palju neid erakuid üldse maailmas on, kes kohe üldse suhtlemist ei vaja.

Kuna sa saad piisavalt suhelda, siis sa ei kujuta ettegi, kui KOHUTAVALT PIINAV on, kui pead pidevalt üksinda olema ja sookaaslastega üldse suhelda ei saa.

Peele

Kas näiteks poes müüjalt kauba küsimine on suhtlemine ?
Või hambaarstile valu kurtmine suhtlemine ?

Või ülemuse käest töökäskude kuulamine ?

Peele
Elan üksinda.

Kellega ma siis suhelda saan ?

Ei lähe ju ometi tänaval kellelegi juurde.
Samuti ei koputa naabrite ustele rääkimise sooviga.
Naabrid saaksid kreepsu sellise palve peale.

http://www.elumuutus.ee/?p=4224

http://www.hingepeegel.ee/tervis/mis-on-tsakrad-ja-kuidas-nad-meid-mojutavad/

mõned esimesed ettejuhtuvad lingid, kus lugemist juurtšakra tasakaalu taastamiseks.
põhiline on olla kannatlik ja anda endale ka selles osas aega.

samas, näed, P, selle kunagise korteriperemehega said väga hästi hakkama. ei pidanud isegi vastu nähvama. lihtsalt eelkõige sisemiselt said tema kiuslikkusest üle ning olukord lahenes justkui võluväel. miks? just nimelt - sa muutsid ennast ja selle tagajärjel muutus ka tema.
huvitav nähtus, kas pole?

3, 14
Aitäh !

Ma sain tema norimistest üle, kui olin juba välja kolinud.

Jah, tõesti ei nähvanud vastu.

Lihtsalt tundsin, sisimas tundsin, et mulle ta susimised enam ei mõju.

Hämmastav, aga ta TUNNETAS seda ning hiljem ütles, et minu kallal enam näägutada ei saagi.

Kusjuures ma ei olnud talle mitte midagi öelnudki.

Tõesti huvitav.

Eks naistuttav samuti sellepärast ka eriti hiljem noris mu kallal, sest tunnetas, et mulle MÕJUB.

P, mulle tundub, et ka lemmiklooma võtmine sobiks sulle suurepäraselt.
oled sellele mõelnud?
loomadega suhtlemine on alati vahetu ja siiras. nemad ei reeda, nemad ei arvusta, nemad ei sea tingimusi, et oma armastust ja soojust kinkida.
mis arvad sellest?

ootan vastust, P. 14. aprill 2015, kl 23.30
kuidas ja mille alusel sa diplomitöö kirjutasid. Need kulud ja nende arvestamine.

sul oli vaja ju lähteandmeid, kuskohast sa need said? ja kuidas sa neid siis teoreetiliselt analüüsisid?

huviks kohe küsiks, kui pika ja põhjaliku töö siis kirjutasid ja kuidas seda ära kaitsesid komisjoni ees?

3, 14

Korteriperemehe kiuslikkus oli sellest, et ta oli vanapoiss, 44a oli siis.

Ma olin 26, aga nimetas mind vanaks.
Ütles mu " parim enne " on möödas, ma olin alles 26 ju.

Millest naised omavahel räägivad?
Minu tänane päev. Puutusin kokku 9 naise ja kahe mehega. Hommikul oli väike nõupidamine, milles osales koos minuga 5 naist (tööjutud, kuid täitsa inimlikud). Edasi suhtlesime kahekesi - pisut jätkujuttu nõupidamisest, aga ka sinililledest, ühest raamatust, ta tütrest ja tütrelastest, toiduretseptist, hommikustest liiklusummikutest, uuest potentsiaalsest kolleegist, miskit oli veel. Vestlus kestis umbes pool tundi.
Edasi suhtlesin teiste töökaaslastega, üldiselt tööalane jutt, kuid töö on inimestega seotud, ei mingeid aruandeid vm taolist.
Õhtul tulin töölt ühe naiskolleegiga, taas tööalased teemad. vahel oleme temaga oma lähedastest rääkinud.
Kodus vestlesin emaga, rääkisime sõjajärgsest ajast päris pikalt. Kogu vestluse üleskirjutamine võtaks mitu lehekülge.
Meeskolleegiga sai ilmast räägitud. Põgusalt suhtlesin veel teistegi inimestega.

Ausalt öeldes selline aruandlus juhtunu teemal pole minu jaoks köitev. Mulle meeldiks mingil teemal pigem arutleda.
Mulle tundub, et sõbrannasid mul vist polegi. On väga häid tuttavaid, kellele saab vahel ka kurta või kelle kurtmisi ise kuulata. Üldiselt aga on kurtmisi siiski vähe võrreldes muude juttudega. Jutud on nii seinast-seina. Midagi ekstra välja tuua on võimatu.
Kui palju väljastpoolt suhtlust vajan? Ma ei tea, palju vajan. Igatahes ma naudin üksikuid päevi, kui suhtlust pole, kui olen üksi kodus. Aga ma naudin ka teatud inimestega suhtlemist, mitte kõigiga. Mõnega suhtlus on selline, et lasen tal lihtsalt end tühjaks rääkida. Ise sõnajärge saada on suht võimatu.
Huvitav on konkreetsetel teemadel arutleda. Nt nagu kirjandi kirjutamine. Antakse teema ja siis hakkad mõtlema sellest.

3, 14
Olen looma peale mõelnud küll.
Pisike notsu oleks vahva.

Kiir
Minul niimoodi suhtlust ei ole iial olnud.
Pidev SUHTLEMISE PUUDUS on saatnud mind terve elu.

Pisike notsu?
appi, kui originaalne! :))

olen kuulnud, et minisead on tohutult kiftid koduloomad, väga arukad ja lojaalsed.
kust saab pisikesi notsusid? teab keegi?

3,14
Olen näinud pisikest notsut nööri otsas ja riided seljas. Jube armas.
Nii pisikene ja nunnu.

kuidas ja mille alusel sa diplomitöö kirjutasid. Need kulud ja nende arvestamine.

sul oli vaja ju lähteandmeid, kuskohast sa need said? ja kuidas sa neid siis teoreetiliselt analüüsisid?

huviks kohe küsiks, kui pika ja põhjaliku töö siis kirjutasid ja kuidas seda ära kaitsesid komisjoni ees?