lemmikloom on siiski ka hea kaaslane.
kasside nurr on juba selline müstiline asi, mis muredes nii mõnusat lohutust pakub. nende mänglev ja vahetu loomus aga hea võimalus õppida lihtsat elurõõmu.
kassi on ka suht lihtne pidada.
koeraga samas suurem jalutamise ja koostegemise rõõm.
kuigi sa, P, rääkisid notsust. :)
aga notsu pidamine on vist veidi keerukam?

lemmikloomapidajad muide saavad tihti väga lihtsalt teiste inimestega jutule. eriti jalutuskäikudel oma loomadega.

siin veel üks tore lemmikloomapidaja:
http://www.boredpanda.com/elderly-man-walking-pet-african-spurred-tortoise-sulcata-tokyo-japan/
:)

Lemmikloomast on tōesti suur rōōm ja ka ka suur vastutus.Mōlemaid tundeid on hea tunda.Kui Sa vaid tahaks.

kui kunagi ammu mu elus oli trööstitu aega, siis ainuke lohutus oli mu kassike. rohkem ei olnud mul siis enam kedagi. oli vaid mu kass, kes väsimatult mind lohutada püüdis. nüüdseks teda ammu enam pole, aga vahel, kui meenutan, siis tuleb pisar ikka silma.
sõnu polnudki vaja, ta teadis kõike niisamagi ja oskas parimal moel olla olemas. oi, kuidas ma teda armastasin ja tema mind.

P. on ju siiski autist, need ka ei salli vastuvaidlemist. Klammerduvad mõne teema, mõne tunde, mõne ütluse, mõne lause külge aastateks.

Vaadake nendega, autistidega täiskavanu eas ümberkäimise õpetusi.

esimene reegel, ära vaidle sellisega, tuleb kallale ka. autisudega töötajad ongi hädas, kuna tegemist füüsiliselt tugevate täiskavanutega, kes kipuvad kas nurgas nutma või agressiivselt käituma.
P. puhul on osad ajupiirkonnad kasvatuse tõttu jäänud kasutamata( väljaarenemata empaatia, sotsiaalsed oskused jne) ses mõttes kasvatati ja arendati välja autistiks.

ega haiguses midagi häbeneda pole. nagu 3.14 arvab.
haigus nagu ikka peaajuga seitud haigused..
P. on selline kergem vorm, ses mõttes ei peaks temaga kaasa ju ahastama.

3, 14
Usun, et notsuga on keerulisem, aga nad on nii armsad.

Eelmisele
Kui sulle midagi kaua aega räägitakse, siis jäädki seda uskuma.

Eriti, kui seda tehakse väga palju kordi varajases eas.

Mõistusega võid väga hästi aru saada, et on imelik teiste naiste ees koogutada, aga alateadvus ütleb teisiti, sest seda on sulle kümneid tuhandeid korda pähe raiutud väiksest peale.

Hämmastav, kuidas sa nii lihtsaid asju ei mõista.

Kui sa mind ei usu, siis loe kasvõi vastavat kirjandust, seal tehakse sulle puust ja punaseks selgeks.

no kui googlesse märksõnu toksida, leiba ühte ja teist. keegi ema kirjutab, kuidas tema laps mängib üksi lasteaias, nüüd siis koos emaga, taganurgas väga keerulisi lauamänge..
ema käib kaasas, sest laps ei taha teistega kokku puutuda, ainuke mis rahustab, ongi see lauamängude mängimine.
P.l siis lõpmata kirjutamine.
see rutiini muutmine muudab autisti agressiivseks. nagu isegi näete, kes P.ga nõus pole ja temaga kaasa ei ulu, saab sõimata.
aga kui P. ga ja tema lobaga siin nõus olla, on P. ka paremas tujus.

jne jne. autismi kohta, mis kohati suht norm käitumisega varjatud, on netis ju materjali veel ja küll.

nii, et ses mõttes pole P. l oma haigust ja ajutrikke haigust ju mõteteki varjata või häbeneda.

Abordi, peigmehe ja naistuttava teema on minu jaoks hell koht.

Olen emotsionaalselt sellega seotud, tunnen ju iga päev, millest ilma jäin.

Kui ma ei oleks emotsionaalselt seotud, võtaksin halvustavaid komme palju kergemalt või ei paneks neid üldse tähele.

Praegusel juhul on halvustavad kommid mu haavades sorkimised, muud ei midagi.

Konstruktiivne kriitika ja asjalik arvustamine on teretulnud.

Olen korduvalt kirjutanud, et minu asjaliku kritiseerimise vastu mul ei ole midagi.

Tümitamine ja materdamine antud teemas teeb haiget, sest abort ja kogu see lugu minu jaoks hell koht.

Mitte kellelegi ei meeldi, et kui tal mingi valus koht ja teised kukuvad seda mõnuga susima.

Kui sul läheb väga halvasti või on su lähedaste või sinuga juhtunud õnnetus ning kõik hakkavad sind materdama - ega see sullegi ei meeldiks.

Sest sellises olukorras oldeki eriti tundlik.

P vastus: mida oligi tarvis tõestada.

Autistile ei meeldi, kui neid nende lemmikteemast ja teema käsitlusest püüda kõrvale kallutada, püüda nende tähelepanu mujale viia.

nad ärrituvas iis väga ju muutuvad agressiivaseks, ennast õigustavaks. Ei ilmuta mingeid kaastunde märke teiste suhtes.

Kas sa ei ole veel aru saanud, et siin ma ju oma murega olengi.

Oma murest siia kirjutama tulingi.

Kui mul ei oleks probleemi, ei oleks põhjust siin kirjutadagi.

Kui elu oleks korras, siis ei oleks siin ju mingit vajadust kirjutada.

Tulingi konkreetsest murest kirjutama.
Oeh, kui raske on mõnel sellest aru saada.

Mõni jah tuleb siia ennast lõbustama, kedagi susima, et jube põnev, ei tea, kuidas ta reageerib, nalja saab.

Et nüüd ütleb midagi teravat ja siis huviga ootab, et kuidas küll reageeritakse, hullult põnev mõne jaoks.

jah seda autisti omast maailma ei tohi kergekäeliselt lõhkuda. taluvad muutusi väga halvasti.

ses mõttes ei muuda autist oma mõtte või käitumismustreid.
seda sa ju P. teedki: aastid samad laused, samad mõtted, samad vihapursked ja keeleline agressioon..

kõik kui kirjeldus haigusloost mõnes artsiõpikus..
------
P. sa ei pea nii meeleheitlikult midagi tõestama, sa oled nagu oled, ajuehituse vimkad...või ajukeskused, mis piisvalt välja ei arenenud. tavainimese mõttes.

ju su ema ka ei tahtnud, et su totakus teistele teada saaks, sel ajal häbeneti väga teistmoodi olemisega last.sellpärast ta ka suhtlemise sul keelas, häbi oli, kuigi asjata.

nüüd ollakse sallivamad.

Kordan veel üle.

Tulin siia kokreetsest probleemist rääkima.

Igaühel oma eesmärk.
Kes tuleb ennast lõbustama, kes nalja tegema, kes teisi paika panema - mulle isiklikult kõik see ei paku huvi, madal lõbu.

wikipedia.org/wiki/Autism

autismi esineb 1 juhus 150 inimese kohta st Eestiski on paljud juhused teadmata jäänudki.Rääkimata nende aitamisest.

Tänapäevaks on leitud, et autismi ei põhjusta kasvatus, vaud see on ajuhäire.

Lemmiklooma pole mõtet P-le soovitada.
P elab ühiselamus ja on juba varasemate soovituste peale kass või koer võtta, resoluutselt keeldunud.

3,14, sa küsi P-lt miks ta oma korteris ei ela ja see tühjalt seisab, meile ta vastanud pole!

Tõepoolest, kas Lewis Carroll oleks osanud välja mõelda Alice’i seiklusi Imedemaal, kui ta poleks olnud autist ega kogenud epilepsiahooge? Kas Juhan Liivi või Jack Kerouaci loomingu tumedam pool oleks meile nii hele ja valgustav, kui autoreid poleks vaevanud rasked psüühikahäired? Ka Einsteini ja Newtoni geniaalsuse taga kahtlustatakse autismist lähtuvat maailmatunnetust. Viiteid autismile on uurijad leidnud Hans Christian Anderseni, Béla Bartóki, Wolfgang Amadeus Mozarti, Stanley Kubricku, George Orwelli elust ja loomingust. Just vaimuhäired juhtisid 37-aastaselt elust lahkunud Vincent van Goghi maalijakätt, vene tantsugeeniuse Vaclav Nijinsky peaaegu gravitatsioonivabu hüppeid balletilaval, samuti seni ainsa matemaatikust nobelisti John Nashi võimet süsteemidest läbi vaadata – Nashi konfliktsest elust annab laiemale publikule aimu menufilm „Piinatud geenius” („A Beautiful Mind”, 2001). Depressioonideemonid kuulsa norra maalija Edvard Munchi hinges said aga aluseks tervele ekspressionismi voolule maalikunstis.

Siis veel Jack London, Ernest Hemingway, Mel Gibson…

01.20
Kui sulle lapsest peale räägitakse, et teistega RÄÄKIDA EI TOHI, TEISI SEGADA EI TOHI, sest kõik on paremad kui sina, siis sa hakkad seda uskuma.

Sul lihtsalt on vedanud, et sulle nii ei räägitud.

Kui öeldakse, et kõik tüdrukud on ilusad, targad, tublid, andekad, täiesti veatud inglid, aga sina oled loll, kole, koleda näoga, koleda kehaga, ilma ajudeta ning sinu kohus on teha seda, mida teised ütlevad, siis sa hakkad seda uskuma.

Kodus tõsimeeli usuti, et päike paistab öösel, sest tark ja andekas naabri - Leena või Heidi ütlesid ning kõik oli puhas kuld, mida teised ütlesid.

Teised võisid ükskõik mis lollusi suust välja ajada, ema uskus kõike, sest tema arust oli teistel alati õigus.

Näiteks kui Kaire või Lea ütlesid, et nüüd tuleb püksid pähe panna, siis ema uskus, et nüüd peabki nii tegema, sest targad tüdrukud ju ütlesid.

Näiteks töö juurest naised müüsid emale meeletu hinnaga mingeid õudsaid vanu kaltse, millega võis tsirkuse tola mängida.
Keegi teine ju vana rämpsu ei oleks ostnud ja veel nii kallilt.

Sa võtad sõna teemal, millest sul ainugi ei ole.

Aimugi, mitte ainugi.

01.20
Ma lapsena nägin, kui töö juures naised ema ära kasutasid ning selja taga naersid.

Ema vist ei saanud midagi aru või kui ka sai, siis ta ei julgenud midagi öelda.

Näiteks oli töö juures naine, kes hakkas ema kiusama, aga ema ei julgenud mitte midagi vastu öelda.

Ema paaniliselt kartis naisi.
Kogu aeg pingsalt mõtles, mida kellelegi öelda, kas teised on öelduga rahul ning iga asjaga oli nõus, mida keegi ütles.

Lapsena see mind õudsalt masendas, aga ma ei tohtinud midagi öelda ju.

puudub ühtne seletus autismi tekkimise kohta.

Võib- olla su emal oli juba ajutöös häireid ja see võimendus sinu peale, looduses miinus ja miinus annab kahekordse miinuse, mitte plussi, nagu matemaatikas..

"kerged" autistid on mõnikord mingil alal silmapiastvalt andekad, su ema matemaatilised võimed..

autismi on uuritud alles viimased 100 aastat teaduslikult, muidu olid sellise ajuveaga inimesed lihtsalt veidrikud..kes elasidki oma elu ära kah kuidagimoodi.

vaevalt nad ka kogu aeg õnnetud olid sellepärast: kirjanikel, kunstnikel jne ja teadlastel oli ju ka paremaid päevi, nagu nende elulugudest teada fakte on.

no kui vaadata pilte nendest autisidest, kes ka kuulsaks on saanud, pole nende välimusel ju viga midagi.

Jämedad rohmakad näojooned, "punnis" silmad ja keha kordinatsiooniprobleemid, kohmakus ja liigutused on kehvad väga sügava autismi korral.

Kirjutan veel 3.-nda ka.

Ütle nüüd, mis tunne sul on, sa oled alles laps ja sulle räägitakse, et oled loll, kole, koleda kehaga ning üldse su keha juures on midagi halba ning seda tuleb hästi nõmedate riietega varjata.

Et sind tuleb teistest eemale hoida, sest sinu kehas on midagi halba, su keha on vigane.

Aga kõik teised tüdrukud on inglid ja nad üleni on nii väärtuslikud, mitte kunagi ei tee mitte ühtegi viga.

Kui sa ütled, et selline jutt väikesest lapsest peale sulle ei mõju, siis ajad pada ju.

Ma kuulsin seda kümneid tuhandeid korda.

Peab ikka eriline imeinimene olema, kellele selline asi ei mõju.

03.51
Kui punnis silmad välja arvata, siis kohmakus tuleb alaväärsuskompleksist.

Kui kedagi maha suruda, halvustada, siis inimene enam ei usu endasse ja muutubki kohmakaks.

03.48
Mul ei olnud mingeid probleeme teistega rääkimises, midagi ei võimendunud.

Emal olid hirmud.

Just nimelt see, et ma rääkida ei tohtinud, probleeme ju tekitaski.

Väga vabalt sain normaalselt käituda, rääkida, aga normaalne ei tohtinud olla.

Pidid olema ja käituma nagu debiilik.

Muide ma ei ole ema moodi üldse, ei olekult, ei iseloomult, olime täiesti erinevad.

Isaga olen sarnane.

Ei olnud mingit põhjust suhtlemist keelata ja mulle probleeme tekitada.

Kodus jah räägiti, et mu kehas on midagi halba ja seda peab hirmsasti häbenema.

Nagu mul oleksid teistsugused soolikad ja siseelundid kui teistel tüdrukutel.

Kusjuures noorena oli mul hea figuur, kui sa nüüd ütlema hakkad, et äkki olin paks või kandiline.

no kui vaadata neid kuulsaks saanud autiste, siis nende välimusel poleju midagi viga, ka eesti autisidest lapsevanemate lapsed paljud on välimuselt igati kenad lapsed. ( netis pilte küll).

nii, et ei pruugi välimusest välja paistagi.

kui ajuosasid osasid keelatakse kasutada, siis kujunebki välja käitumismuster. aju ju muutub eluea jooksul, eriti lapseas.. ses mõttes jah, su potensiaal jäi ehk avamata?

tõesti oleks huvitav seda uurida, kuskohast "vead" alguse saavad.

Mis asi siis võimendus ?

Esiteks ei olnud mul mitte mingeid hirme ja komplekse teiste tüdrukute ees.

Ma ei arvanud, et teised on minust paremad.

Ma ei kartnud teisi.

Ma ei arvanud, et teised mingid üliinimesed on.

Mulle ei olnud probleem kellegagi rääkida.

Kõike seda hakati mulle sisendama, et teistega ei tohi rääkida, teistel on alati õigus, TEISED ON KÕIKETEADJAD.

Juba lapsena mõtlesin, et mis jama mulle räägitakse, aga lõpuks jäin uskuma, kuna seda nii palju korrutati.

Ei teagi täpselt, miks ema ja tädi nii hirmsasti naisi kartsid.
Just nimelt naisi.

See pidev värisemine ja koogutamine ning debiiliku moodi käitumine oli nii masendav.

Inimestel on võimalus normaalselt käituda, aga täiesti vabatahtlikult käituvad idiootidena.

Mode vastas teema kusutamise palvele, et tal pole seaduslikku alust teema kustutamiseks. Arge lugege ega vastake Ple ja teema sureb ise valja.

Sa nii muretsed selle pärast.

Püüan seatada ennast sinu oliukorda ning sinu soove ja tahtmisi ka mõista.

Hea küll, kui keegi kirjutab oma murest, minu pärast kirjutagu kasvõi 1000 lehekülge, kui tal sellest kergem hakkab ja vajadust tunneb, no tõesti, ma ei mõista, kuidas see mind häirida saab.

Kui jah keegi hakkab otseselt mulle halvasti ütlema, eriti teemal, mis mul on õrnad kohad, siis küll häiriks.

Aga muide, kuidas see saaks mind häirida, seega ei mõista sind.

Kui aga sind häirib, inimesed on erinevad, siis foorumis on väga - väga palju muud huvitavat, mida lugeda.

Vabandust.
Asetada, mitte seatada.

Ma ikka üldse ei saa kellestki aru, eriti iseendast.

Miks mul oli vaja oma elu ära rikkuda ja miks ma pean seda kogu aeg korrutama?

Oleks nüüd sõbranna, kes ütleks. Ootan ikka imet, ehk ta tuleb minu juurde tagasi...