Varia
Mul ei ole sõbrannasid :(
P. 23. aprill 2015, kl 00.18 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.24 |
ma tegelikult taas kergelt šokis, kui aus olla. :) keegi kogub delfi olemasolevaid ja kustutatud teemasid (või ainult P teemasid?), salvestab kõik need tuhanded ja tuhanded kommid, loeb aina üle ja nüüd nõuab siin jalgu trampides selgitusi?
taevas halasta! ja te ütlete, et P-l on kõige suuremad probleemid??
:DDD
taevas halasta! ja te ütlete, et P-l on kõige suuremad probleemid??
:DDD
mina ka ei leidnud. 23. aprill 2015, kl 00.25 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.27 |
valetab, aga polegi vahet 23. aprill 2015, kl 00.28 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.29 |
P. on sekretär 3,14 23. aprill 2015, kl 00.30 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.31 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.33 |
mis vahet 23. aprill 2015, kl 00.35 |
miks 23. aprill 2015, kl 00.37 |
hahahaaa 23. aprill 2015, kl 00.38 |
ja mida sina siis valetasid? 3,14 23. aprill 2015, kl 00.39 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.40 |
P. Eelmisele 23. aprill 2015, kl 00.42 |
Milles see vaidlemine seisneb ?
Kui mäletan, kuidas nn. " suhtlemine " oli naistuttavaga, kuidas ta minusse suhtus ( kui mõnitavalt suhtus ), kuidas kodus lood olid, aga siis keegi ütleb, et tegelikult olid asjad hoopis teisiti.
Kas ma pean ütlema, et jah, teil on õigus, kui ma tegelikult tean, kuidas lood olid, sest mina olin nende olukordade sees ju ?
Ma ei saa ju takka kiita, kui keegi ütleb, et naistuttav suhtus sinusse hästi.
Tegelikult ei suhtunud ju.
Kui mäletan, kuidas nn. " suhtlemine " oli naistuttavaga, kuidas ta minusse suhtus ( kui mõnitavalt suhtus ), kuidas kodus lood olid, aga siis keegi ütleb, et tegelikult olid asjad hoopis teisiti.
Kas ma pean ütlema, et jah, teil on õigus, kui ma tegelikult tean, kuidas lood olid, sest mina olin nende olukordade sees ju ?
Ma ei saa ju takka kiita, kui keegi ütleb, et naistuttav suhtus sinusse hästi.
Tegelikult ei suhtunud ju.
3,14 23. aprill 2015, kl 00.43 |
mis koolis sa käisid? 23. aprill 2015, kl 00.50 |
3.14-le 23. aprill 2015, kl 00.50 |
3,14 23. aprill 2015, kl 00.54 |
P. to Hahahhaa 23. aprill 2015, kl 01.14 |
Korduvalt on olnud nii, et kirjutatakse, et naistuttav muretses mu pärast.
Ei ole naistuttav minu pärast iial muretsenud, tal ei ole minust sooja ega külma.
Kuidas saan takka kiita, et muretses jah, kui tegelikult soovis mulle halba mind peigmehest lahutades ning selliseid kaela määrides, kes ta meelest hirmus nõmedad olid.
Ei ole naistuttav minu pärast iial muretsenud, tal ei ole minust sooja ega külma.
Kuidas saan takka kiita, et muretses jah, kui tegelikult soovis mulle halba mind peigmehest lahutades ning selliseid kaela määrides, kes ta meelest hirmus nõmedad olid.
no tore siis ju 23. aprill 2015, kl 08.28 |
mitmenimeline 23. aprill 2015, kl 09.12 |
Teema kulgemisest on selgelt näha, et teatud kirjadele pole mõtet vastata. Madalusele reageerides vestluse kvaliteet langeb oluliselt.
Soovitaksin ka P-l taolistele kirjadele mitte vastata.
3,14 etteheidetele mitme nime kasutamise kohta vastuseks:
Anonüümses kommentaariumis on grupp inimesi, kes otsivad ja provotseerivad negatiivsust. Põhjusi võib oletada, kuid see pole hetkel teema. Eriti hea on neil külge hakata konkreetsetele inimestele või tegelaskujudele. Kõik teavad, mida tuntud inimeste kohta kirjutatakse. Seda tehakse aga ka kindla nime taha varjunud inimestega. Selgelt eristuvatest meenuvad hetkel Täpitriin ja Valulla. Ühest küljest pommitavad neid tigedad ärapanijad, teisalt eelarvamuste küüsi sattunud. Kui juba korra või kaks mingi arutluskäik või mõte ei meeldi, tekib ühel teatud kontingendil kindla nime all esineja vastu eelarvamus.
Vahemärkusena, päriselus on inimeste hindamiseks rohkem võimalusi. Palju loeb ju ka kehakeel, teiste arvamused, autoriteetsus jne jne. Kui ka mõni asi ei meeldi, on see lihtsalt eriarvamus ja kogu lugu.
Siin aga tekib kindla nime all esinejale negatiivne fänniklubi (käib ka P kohta ehkki talle kirjutanute suurem osa on, vähemasti esialgu, abivalmilt meelestatud). Ja nii ongi, et esinedes sama nime all, puutud paratamatult kokku nendega, kes su nime peale lugema tõttavad ja seda mitte huvist, vaid ärapanemise vajadusest. Olen selle omal nahal mitmeid kordi läbi elanud ja leidnud, et palju kergem on nimesid vahetada, sest siis loetakse mu kirjutatut ja seda eelarvamusvabalt.
Anonüümsus ei tähenda, et kirjutada ei võiks südametunnistuse järgi, väärikalt ja kaaskodanikke, eelkõige aga iseennast, madaldamata.
Kui nüüd konkreetselt P teemal kõnelda, siis olen siin tõesti ka teravamat tooni kasutanud, seda aga siis, kui veel aru ei saanud, et P polegi võimeline asjust tavapärasel moel aru saama.
Kõik need, kes siin P-le inetusi ütlevad, madaldavad sellega iseennast. Teen aga suurt vahet, kas ütleja teeb seda hoolimatult ja pigem halvasti ütlemisest headmeelt tundes või üritab ta aru saada ning siis ka vastavaid diagnoose sobitada. Tänu eri diagnooside pakkujatele olen teadlikumaks saanud. Seetõttu saan ka aru (nüüd), et ega antud juhtumil pole mõtet nõuandeid anda, sest neist pole nagunii kasu. Veel vähem on kasu halvustamisest.
Meil, P teema kauaegsetel osalejatel, tuleb tõdeda, et P oli, on ja jääb iseendaks - heatahtlikuks inimeseks, kes närviaetuna hakkab süüdistama. Ta ei saa sinna miskit parata, et on oma mulli lõksu jäänud ja vaid oma probleemidest kõnelda soovib. Muidugi oleks väga vahva, kui ta ka oma positiivseid üleelamisi kirjeldaks, aga see on liiga palju tahta. On nagu on.
Soovitaksin ka P-l taolistele kirjadele mitte vastata.
3,14 etteheidetele mitme nime kasutamise kohta vastuseks:
Anonüümses kommentaariumis on grupp inimesi, kes otsivad ja provotseerivad negatiivsust. Põhjusi võib oletada, kuid see pole hetkel teema. Eriti hea on neil külge hakata konkreetsetele inimestele või tegelaskujudele. Kõik teavad, mida tuntud inimeste kohta kirjutatakse. Seda tehakse aga ka kindla nime taha varjunud inimestega. Selgelt eristuvatest meenuvad hetkel Täpitriin ja Valulla. Ühest küljest pommitavad neid tigedad ärapanijad, teisalt eelarvamuste küüsi sattunud. Kui juba korra või kaks mingi arutluskäik või mõte ei meeldi, tekib ühel teatud kontingendil kindla nime all esineja vastu eelarvamus.
Vahemärkusena, päriselus on inimeste hindamiseks rohkem võimalusi. Palju loeb ju ka kehakeel, teiste arvamused, autoriteetsus jne jne. Kui ka mõni asi ei meeldi, on see lihtsalt eriarvamus ja kogu lugu.
Siin aga tekib kindla nime all esinejale negatiivne fänniklubi (käib ka P kohta ehkki talle kirjutanute suurem osa on, vähemasti esialgu, abivalmilt meelestatud). Ja nii ongi, et esinedes sama nime all, puutud paratamatult kokku nendega, kes su nime peale lugema tõttavad ja seda mitte huvist, vaid ärapanemise vajadusest. Olen selle omal nahal mitmeid kordi läbi elanud ja leidnud, et palju kergem on nimesid vahetada, sest siis loetakse mu kirjutatut ja seda eelarvamusvabalt.
Anonüümsus ei tähenda, et kirjutada ei võiks südametunnistuse järgi, väärikalt ja kaaskodanikke, eelkõige aga iseennast, madaldamata.
Kui nüüd konkreetselt P teemal kõnelda, siis olen siin tõesti ka teravamat tooni kasutanud, seda aga siis, kui veel aru ei saanud, et P polegi võimeline asjust tavapärasel moel aru saama.
Kõik need, kes siin P-le inetusi ütlevad, madaldavad sellega iseennast. Teen aga suurt vahet, kas ütleja teeb seda hoolimatult ja pigem halvasti ütlemisest headmeelt tundes või üritab ta aru saada ning siis ka vastavaid diagnoose sobitada. Tänu eri diagnooside pakkujatele olen teadlikumaks saanud. Seetõttu saan ka aru (nüüd), et ega antud juhtumil pole mõtet nõuandeid anda, sest neist pole nagunii kasu. Veel vähem on kasu halvustamisest.
Meil, P teema kauaegsetel osalejatel, tuleb tõdeda, et P oli, on ja jääb iseendaks - heatahtlikuks inimeseks, kes närviaetuna hakkab süüdistama. Ta ei saa sinna miskit parata, et on oma mulli lõksu jäänud ja vaid oma probleemidest kõnelda soovib. Muidugi oleks väga vahva, kui ta ka oma positiivseid üleelamisi kirjeldaks, aga see on liiga palju tahta. On nagu on.
ei tea 23. aprill 2015, kl 10.05 |
Minu meelest ei ole sul mõtet siin foorumis suhelda ja end kogu hinna eest suvalistele trollidele mõistetavaks teha. Minevik on minevik ja kõigepealt peaksid lahti saama suhtumisest, et sul ei saagi sõbrannasid olla. Isegi internetis on palju kogukondi, kus saab registreeritud nimega kirjutada ja oma probleemide üle arutleda, usu mind, sa pole kaugeltki ainus, kellel pole sõpru. On inimesi, kellele ei meeldi nädalavahetused, sest peavad töölt eemal olema. Valdav osa suhtes mitte olevaid introverte otsib endale nädalavahetuseks näiteks vabatahtliku tööd, sest ei ole sõpru. Eestis pole see kahjuks nii levinud, aga mujal on tavaline. Eelistatakse teha midagi uut ja huvitavat, mitte heietada oma kurvast elust. Oletame, et sul on sõbranna, millest temaga rääkida? Mulle isiklikult pole tegevuseta kohtumised kunagi väga meeldinud, suhetest ja tööst rääkimine ei huvita, pigem teeks mdiagi koos. Aga selliseid vabasid inimesi on jällegi vähe, kõigi mõttemaailm on väga traditsiooniline. Leiab ikka, lihtsalt peab otsima ja erinevaid asju tegema :)
Sina võiksid tõesti aga kuskil registreerimisega foorumis kirjutada, sest siis saad aru, kes on suvalised trollid, kui nad üldse viitsivad kontot teha. Siin ongi kahjuks väga Ida-Euroopalikult vanamoelise mõttemaailmaga inimesed, et tuleb leida mees ja ta ongi sõber, rohkem sõpru pole vaja. Või, et on kari klatšisõbrannasid, kellega pekstakse keelt ja arutatakse argimuresid. Andke andeks, aga see on tapvalt igav. Üldse mõtteviis, et naise elu keerleb mehe ümber, isegi sõbrannaderingis. Muidugi on erineval naisel niimoodi raske sõpru leida, aga usu mind, see probleem on tunduvalt teravam Ida-Euroopas ja väikelinnades, kus kõigil on samasugune mõtlemine. See pole mingi kohustus, et sul peab olema mees ja meestega sõbrannad, kellega koos klatšida
Sina võiksid tõesti aga kuskil registreerimisega foorumis kirjutada, sest siis saad aru, kes on suvalised trollid, kui nad üldse viitsivad kontot teha. Siin ongi kahjuks väga Ida-Euroopalikult vanamoelise mõttemaailmaga inimesed, et tuleb leida mees ja ta ongi sõber, rohkem sõpru pole vaja. Või, et on kari klatšisõbrannasid, kellega pekstakse keelt ja arutatakse argimuresid. Andke andeks, aga see on tapvalt igav. Üldse mõtteviis, et naise elu keerleb mehe ümber, isegi sõbrannaderingis. Muidugi on erineval naisel niimoodi raske sõpru leida, aga usu mind, see probleem on tunduvalt teravam Ida-Euroopas ja väikelinnades, kus kõigil on samasugune mõtlemine. See pole mingi kohustus, et sul peab olema mees ja meestega sõbrannad, kellega koos klatšida
Reena 23. aprill 2015, kl 10.11 |
Ka mitmenimeline 23. aprill 2015, kl 10.17 |
Lisa postitus