siin kõrval teema, e# mure vägivaldses suhtes olnud sõbranna pärast.".

sa P. hakka sinna sõbrannaks, siis teil koos tore nagu kogemusi ja mälestusi vahetada. ühesugused läbielamised ju liidavad.

Mul ei ole mingit vägivaldset suhet olnud.
Kuidas meil siis ühesugused kogemused on ?

Mul oli naistuttav, kes minusugusel ullikesel igapidi tõmbas naha üle kõrvade ning hiljem parastas ka.

No mida mul on vägivaldse elukaaslase teemaga pistmist ??

et keegi sulle rusikaga üle molu ei andnud, ei tähenda, et ainult sellist vägivalda olemas on.

sinu elu, su enda kirjelduste põhjal oli sõltuvussuhe täidetud emotsinaalse vägivallaga, nii ema kui sõbranna poolt..

ja mine nüüd aita teist inimest, kes sõbrannat hädasti vajaks.

Kui keegi mind sõbrannana vajab, loomulikult lähen.

Kuigi vägivaldne mees ja naistuttav, kes sind igapidi ära kasutab on ikkagi eri asjad.

Vägivaldse mehe teemast saavad kõik aru.

Kui naine manipuleerib teise naisega, kasutades ära tema nõrkusi, siis sellest nii lihtsalt aru ei saada.

Päris - päris naistuttava teema alguses hakkasid KOHE kõik teda kaitsma ja õigustama ning mind süüdistama, nii tigadaid komme tuli, et oli shokis.

Järelikult ei saadud aru, nojah, ma ei olnud veel jõudnud midagi selgitada ka.

Lugesin artikli läbi.
Sarnasus on tõesti.
Selles suhtes, et mõlemil süütunne, väga madal enesehinnang ja see, et ei ole midagi väärt ning head ära teeninud.

Süütunded ja tugevad kompleksid olid mul sel ajal, kui naistuttav mind peigmehest lahutas ja abordile ajas.

Antud naine ei lähe kodunt välja, sest usub, ta ei ole seda ära teeninud.
Samas piinab ennast mõtetega.

no siis võid ju seda naist siit foorumiteemast minna sõbrannatama küll.

Kui ta ikka reaalselt olemas on, siis mina olen nõus suurima heameelega.

oled nagu puukiniseja. võta võru puuküürnik anu kostile ja juttu jatkub teil kauemaks.

Kui sul ei oleks eluaeg kedagi, kellega suhelda, iriseksid veel hullemini.

Naistuttav ei lähe arvesse, temaga ei olnud õige suhtlemine, samuti olid meil pikad pausid.

Igal juhul ei oskaks sa nii lahedalt iniseda nagu mina, seda peab eluaeg harjutama. Kasuks tuleb elamine asustamata saarel.

Mina elan küll linnas, aga ega mul ei kõlba ka ju igaühega suhelda, selleks on väärt naisi vaja.

Naistel ei kõlba minuga rääkida.

Mina olen valmis IGA NAISEGA rääkima.

Kuigi ühe naisega rääkimine oleks võinud halvasti lõppeda.
Olen sellest eespool kirjutanud ka.

Nimelt üks naine kargas mulle selja tagant kallale ja hakkas kägistama, jube jõud oli, võttis jalad nõrgaks.

Lõpuks lasi lahti, sest ütlesin, et üks kena kutt tahab temaga tutvuda, teen neid tuttavaks, selle peale oli maias ja lasi mu lahti.

Tulin tulema, jalad värisesid, see oli 17 aastat tagasi.

Lisan, et tegu oli psüühiliselt haigega, kes oli ka arvel.

Teadsin seda, aga mul ei olnud valida, kellega suhelda.
Naistuttavat nägin siis väga harva.

kui sellest sinu ulumise lõpetamisest oleneks sellesama sõbranna elu, kas sa siis lõpetaksid selle netis ulumise ära?

Mis sõbranna ? Ei olnud mul mingit sõbrannat.

Naistuttav ainult NAUDIB minu põdemist.
Oi, kuidas ta mõnuleb, kui teada saab, et ma siiamaani põen.

ma küsisin, et kas sa lõpetaksid undamise, kui sellest sõltuks sinu sõbranna elu?

hulludega ongi kõik seotud, küll niipidi, küll teisipidi.

jah, milleks selliseid peaks säilitama, ma aru ei saa.

Niisugust jama ma ei olegi isegi võimeline mõtlema.

Inimese puhul, kes NAUDIB minu põdemist.

sa vaid kujuta ette, P teab kindlasti, et sõbrannal mitte kui midagi muud peas pole, kui ainult nautida P kannatusi ja põdemisi.
issand, te ju olete TÄPSELT ühesugused.
Sina ei suuda unustada ja eluga edasi minna. Sõbranna KA ei suuda unustada, sest kuidas tal muidu pidevalt meeles on nautida sinu kannatusi ja põdemist.

P, saad sa aru, su jutt on ajuvaba ja täiesti peast ärapööranu paranoia.
muidugi on veel võimalus, et sa LOLLITAD täiega siin ja NAUDID ise seda kõike.
ainult teed udukatet, et keegi sõbranna naudib ja muu baa-blaa lisaks.

no nii, sa siis ei aitaks NÜÜD oma sõbrannat, kui vaja oleks

Kuidas ma saaksin nii absurdseid asju mõelda.

Ma ju aitasin teda palju, olin alati toeks, kui tal mõne kutiga jälle nässu läks, kui põdes oma kompleksides.
Alati olin mina toeks ja abiks olemas.

23.12
Muidugi ei mõtle see naisterahvas minu peale., mina ei huvitagi teda.

Kui aga teda saab, siis on tal hea meel.

Ei arvagi, et mu peale muidu mõtleb, ei mõtlegi.

Kui ma selle naisega veel telefonis rääkisin, siis ta NATUIS minu põdemist, lausa irvitas ihhiiii, ehheeee.

Ega ma ei arvagi, et ta praegu naudib.

Kui TEADA SAAB KUSKILT, et ma siiani põen, SIIS naudib.

aga miks sa arvad, et ta teada ei saa?

sest teda ei ole olemas sellisel kujul.

no kuidas saad sa P teada, et teine muudkui naudib ja naudib sinu kannatusi. enda järgi võtad või?
mis peaks olema tema asi, mida sina teed, kui te nagunii enam ei suhtle ja ta su juurest vastikustundega ära läks. mida siin enam nautida on.

lisaks, see teine teema siin paralleelselt, kus naine oma mehe surmast üle ei saa, kuigi kannatas terve elu tema kõrval, on ju sinust. samasugune üksiolek, samasugune mittetahtmine eluga edasi minna. see oled ju sina seal, sama sina, kes siin.

pisut lisandeid ja muutmist nii siin kui seal. ikka, et päris keegi ära ei tunneks.

kohutav tegelikult, käiata sopas terve elu, seda avalikult teistele nina alla toppida, no pole terve suhtumine.

paluks vahelduseks midagi helgemat ka vaimse säästmise ja halastuse mõttes.

Hämmastav.
Kus ma ütlesin, et teada ei saa ??

Ei ole kuskil midagi taolist öelnud.
Ütlesin, kui saab teada, siis naudib.

Mitte kuskil ei ole kirjutanud, et ei saagi teada.

08.13
Tean seda sellest ajast, kui me veel rääkisime.

Kui ma helistasin talle peale peigmeest, siis hoidsin vaevu pisaraid tagasi.

Naistuttavale tegi see nii nalja, muudkui irvitas: ihhhiii, ehheeee, mis sinusugusest kadestada, sa oled nii nõme.

Mida rohkem ma põdesin, seda rohkem itsitas sõna otseses mõttes.
Olin täiesti shokeeritud sellisest käitumisest.

Mul pisarad voolasid, hoidsin vaevu tagasi, et mitte päris nutma hakata.

Mida rohkem hinge võtsin, seda üleolevamaks ja iroonilisemaks naistuttav telefonis muutus.

Moded on saanud kustutada kõik perega maalt teemad, kuid miks nad selle ... tähelepanuta jätavad?

Kordan üle.

See oli sellest ajast, kui me veel telefonis rääkisime.
Siis ta nautis.

Nüüd muidugi minu peale ei mõtle, selge see.

Kui aga teada saab, et siiani põen, siis SEL HETKEL tunneb sellest mõnu.

Ma ei arvagi, et ta nüüd pikalt minu põdemise peale mõtlema jääbki, see on hetkeks.

Perega maalt teemad on naljateemad, maainimese üle irvitamine, mis on üsna inetu.
Minu asi ei ole, kui kellelegi lõbu pakub, kirjutagu.

Mina kirjutan KONKREETSEST asjast, mis oli KONKREETSELT minu elus.

Kirjutan 3.-nda veel.

23.43 kommis kirjutasin ju sulaselgelt, et ega ta praegu ei naudigi, sest ei mõtlegi minu peale.

Naudib siis, kui teada saab, et siiani põen.

Kuidas sa said sellise vastuse kirjutada, kui juba ütlesin, et ega ta minu peale enam ei mõtlegi ??

et ei ikka need nooreea asjad unune mitte kunagi. ma ka täpselt mäletan, kui esimeses klassis käisin ja tunni ajal pissihäda peale tuli. ei julgenud kohe tunni algul välja küsida, aga vahetunnis unustasin ära käia, kuigi õpetaja kogu aeg rääkis, et käige kõik vahetunni ajal pissil ära, et tunnis saaks rahulikult olla.

no mina ei käinud ja siis algas pissihäda ja välja küsida ka ei julgenud.
siiamaani mäletan, kuidas see algas ja kuidas see aina tugevamaks muutus ja kuidas lõpuks mul lausa pisarad silmas olid ja kuidas ma lõpuks pissisingi püksid täis, sest õpetaja ei märganud õigel ajal mu silmis pisaraid. kui loik juba pingi all, siis märkas küll.
mäletan, kuidas sain riielda, kuidas kõik naersid ja kuidas mina oma pissiloiku kokku korjasin..siiamaani tunnen seda tunnet ja kuulen vahel ööselgi, kuidas õpetaja riidleb ja terve klass naerab mu pissi üle.
igakord, kui pissihäda praegugi tuleb, meenub kohe see esimese klassi pissihäda. no tahaks seda unustada, aga ei saa, ikka tuleb kogu aeg meelde ja ongi kogu aeg meeles, lausa kardan seda....magada ka ei saa, ärkan õudukaid nähes üles mitmeid kordi öösel...õnneks pole voodisse veel pissinud. õnneks...aga kunagi ei tea, millal see juhtuda võib.

sõbranna, minu sõbranna muidugi, soovitab nüüd, et tee halba kogemusse teema ja kirjuta, kirjuta seni, kuni sellest lõpuks üle saad.

mis te arvate, kas siin kirjutamine aitaks mind see pissihädamure unustada?
ma ise eriti ei usu, aga äkki juhtub ime.