Mis noor ma olin 33 aastaselt ?

Abort ja peigmehe minemaajamine oli, kui olin 33.

Olin 35, kui julgesin ääriveeri küsida, miks mind peigmehest lahku ajas, kui mind enam tundagi ei taha.

Peale seda muutus naistuttav eriti irooniliseks.

Sina jah, olid 33, aga sa ju ka rääkisid, et kooliaegsed jutud, nii head, kui halvad kõik meeles ja tunded ka, mida seejuures tundsid.

mina rääkisin ainult ühest esimese klassi episoodist, mis siiani mind kummitab.
hilisemad asjad on jäänud hoopis vähem meelde ja mida vanemaks ma saan, seda vähem need meelde jäänud on.

lapseeast ka mäletan väga eredalt üht ja teist, mäletan tundeid ja värve ja sooja ja külma, kuulen helisid...kõike, mida siis avastasin või läbi elasin.
hilisemad asjad on palju udusemad.
kõik pettumused armastuses ja inimestes, kõik tööalased jõnksud- kõik on palju kordi udusem, kui lapsepõlv.
ainus, mis ei tuhmu on see esimese klassi pissihäda.

P, mis sa arvad, kas peaksin tegema sellest omaette teema ja hakkama kirjutama pikemalt.kas see aitaks mind?
kas sind on aidanud oma murest pikk kirjutamine?

Kirjutasin tominust alates 4.-5. klassist.

Muidugi on meeles mõnitamised, neid ei olegi võimalik unustada, lihtsalt ei mõtle selle peale, aga kui mõtlen, tuleb meelde.

Kirjuta ja tee ükskõik mis teema. Tee, mis tahah.

Muidugi leevendab kirjutamine, muidu ma ei kirjutaks ju.

mis rohte võtad, et nii tundekülm kohe. siiani lasid pikalt ja põhjalikult, nüüd kohe nii ükskõik kõigest.
või sai trollimisest isu otsa.

P, kas sina siis enne 4-5 klassi olnud eriti ei mäleta?
Praegu ma just mõtlen, mida varasemad mälestused, seda kirkamalt meeles on.
Hilisemad on tuhmid ja päris hiljakused puhta meelest läinud.
Võib olla on see minul vaid nii.

Suurem mõnitamine algas 5.klassis, selles on asi.
Meelde on lausa detailselt jäänud koolikiusamine.

P, kas sulle varasest east midagi eriti head ka meelde on jäänud. Mõni looduspilt või mõni armas hetk loomadest või inimestest või midagi muud eriti liigutavat ja erilist. Enne kooliaega, ma mõtlen.

Vanaema - vanaisa juures loomad olid vahvad, eriti lambad ja kanapojad.

olid jah vahvad minul ka maal vanaema-vanaisa juures lambatallekesed, kanad ja suur notsu põrsastega.
lehm oli ka nii armas ja ma mäletan, kuidas me lastena, kui vanaema lehma lüpsis, kõrval ootasime, kruusid näpus, lüpsisooja vahutavat piima.
vanaema alati valas meile seda piimavahust piima ja siis me vaatasime, kel kõige valgemad piimavuntsid ette tekkisid. naersime üksteise piimavuntse ja nalja oli sest palju.
pärastjooksime põllule võililledega mõõtma, kes sai kõige kooresemat piima, kelle lõuaalune kõige kollasem paisis. kõigil oli ühtmoodi kollane ja jälle oli nalja palju.

vanaema ütles alati, et naerge, naerge ja kilgake, et kui lõpeb laste naer ja hõisked, siis hakkavad kivid kisendama.

no küll me siis arutasime, et kuidas need kivid küll kisendama hakkavad, kuidas ometi....

räägi kanapoegades midagi toredat.

sa kirjutad, et kui MÕTLED möödunud peale, siis TULEB MEELDE.
aga ära mõtle siis ebameeldivate asjade peale. Mõtlemine on tahtlik tegevus ja mõtlemist saab muuta.

siin ju pakuti, et mõtle vahel headest asjadest ka.
--------
salvestan ka tekste. teenustööna.

P, ära lase oma blogisse kirjutada igasugust negatiivsust.
Mina oma kolumnist olen ära kustutanud kõik teemavälise ja nii.

Kadakajupp
Mul ei ole blogi.

Olen öelnud küll, et negatiivsust ei soovi, seepeale on vastatud: vaba foorum, kirjutavad, mida tahavad.

Kahtlemata on negatiivsust halb lugeda ning võtan kirjutatut väga südamesse.

16.35
Kooli peale nii väga ei mõtlegi.

Palju räägitakse koolikiusamisest, siis tuleb meelde.

Tänapäeva lauljad ikka annavad intervjuusid, kuidas nemad olid koolis mõnitamise objektid.

Juba pealkirja lugedes tuleb enda lugu meelde, aga muidu ma ei mõtlelgi kooliaja peale.

issakene, sa ise ka kirjutad, et teemat lugedes tuleb enda õnnetuks elatud elu jälle meelde.

no miks sa siis seda teemat loed ja ise usinasti edasi vead.

näed, nemad, ka koolis kiusatud, said vaatmata kiusamisele jalule ja edukakski, sul tuleb ka jalad kõhualt välja vedada ja ISE elama hakata.

Muide ma ei olegi lauljate koolikiusamise artikleid lugenud, ei soovi lihtsalt.

Kirjutasin ju, et piisab pealkirjast. Teen Õhtulehe lahti, seal suurelt pealkiri, et lauljanna oli koolis kiusamise ohver.

Millest sa küll arvasid, et artiklit veel lugema hakkan ?

Kordan veel, ma ei mõtlegi üldse koolikiusamise peale, unustatud asi.

Raske uskuda, et ilusat ja sümpaatset Getterit koolis nii rängalt mõnitati.

Kordan veel, koolikiusamine oli lapsepõlves ja see ei olegi mulle enam probleem.

Kui ei oleks neid pealkirju juhtunud nägema, siis ei oleks meenutanud ka.

P. l on nüüd õnnelikult selle lähi suhtevägivallaga lõpuks ometi ühel pool.

Kas olen sinu meelest 4 aastat kirjutanud koolivägivallast või ?
Olen seda ainult natuke puudutanud, sellest ei olegi teema.

Teema on NAISTUTTAVATE PUUDUMISES, ÜKSINDUSES, kunagise naistuttava alatus käitumises, oma suhte rikkumises.

ei viitsi sinuga vaielda. ole siis ise tore ka.

vähemalt tunnistad nüüd ise ka üles, et tegelikult see sõbranna polnudki emotsionaalselt vägaivaldne ja kiusamist ei tomunudki.


meievahel midagi ei olnud.. võid nüüd ju rõõmuga öelda.

Naistuttav oli kahjuks just nimelt emotsionaalselt vägivaldne ja seda terve meie tutvuse jooksul.

Halvustavalt suhtus minusse algusest peale.

Vahepeal tegi head nägu, sest ma olin talle kasulik.

Kohe meie esimesel kohtumisel hakkas minu kallal õelutsema.

Oeh, sa lihtsalt provotseerid, aga milleks, ju see sulle midagi pakub, mida, see on mulle müstika.

midagi head ka elus nagu juhtunud on? P.?

P, ma palun sind, meenuta oma elust midagi head ja kirjuta see ka siia. Me väga soovime lugeda seda, me väga soovime, et sa oma elust head leiaksid ja kirjutaksid.

Kui sa hakkad kirjutama headest ja meeldivatest asjadest, siis hakkad ise lõpuks märkama, et elu polegi ju nõnda kole, et on ka ilusaid aegu ja hetki olnud.
Parem siis seda head endaga kaasas kanda. On kandam kergem ja helgem.
Mis mõtet on vedada ainult halvakoormat, mis on kordi raskem, mis on lootusetust täis ja surub ka kõige kangema ja tugevama lõpuks vastu maad.

P, me soovime, et sa end paremini tunneksid, et sa oma elatud elu ainult mustana ei näeks.
Elu ei saagi olla vaid must, seal on kindlasti palju palju helget olnud ja on tänagi.
Anna heale võimalus ja küll näed, kõik muutub.

Ootan sinu helgeid ja ilusaid mälestusi, tundeid ja emotsioone.
Kirjelda neid, püüa natu-natukenegi...palun, P.

Julge ometigi mõelda endast hästi, sest sa oledki ju hea.

Julge ometigi oma elu näha kaunimates värvides, sest neid värve seal on palju ja erinevaid.

Kõigil on. Usu, ka kõige rängema saatusega inimestel on.

P. Eelmisele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vahepeal tegi head nägu,
> sest ma olin talle kasulik.

Milles see kasulikkus väljendus ka? Vastukaaluks sa palju küsid oponentide käest ja rõhutad, kui müstiline see on, et keegi ammukuivand tatikolle sinu kuklast nokkida viitsib - et miks nagu nad seda teha viitsivad ja mida sellest saavad. Ometi oma sõbranne puhul tead raudpolt kindlalt, miks, kuigi väidad, et "müstika, miks ta nii käitus". :) Seega, armastad sa oma emotsioone selle sõbrannega seoses, sest see sinu s...tane alateadvus isegi ei vaevu neid traumaatilisi kogemusi natukenegi alla suruma. Värvipimedale on mõttetu seletada, et maailm on värviline, tema jaoks on punase värvi tajumine kättesaamatus kauguses, ta ainult teab, et selline asi olemas on ja ka ainult sellepärast, et teised ütlevad. Asi pole julgemises ju, asi on selles, et Pee jaoks on see mõttetu ja kui selgub, et ta nati-natikenegi tunneb midagi positiivset ehk siis oponentidel on nati-natikene õigus, siis ta otsemaid meenutab endale, kui õnnetu ta ometi peaks olema ja litsub selle vähesegi positiivsuse laiaks, et kõik ometigi näeks, kui keeruline, raske jne. tal on ja emotsioneeriks kaasa, sellest tema hing toitub, nagu vastik Guglunk - tema "precious", sõbrannalt saadud negatiivne emotsioon, sunnib teda. :)

Kunagi lugesin siit üht P. algatatud teemat. Näen, et sarnane arutelu jätkub ka praegu.

Arvasingi, et see nii võib olla - tulin siia P.-le ühe artikli linki andma.

Armas P., palun loe järgnev artikkel põhjalikult läbi. Oluline pole, et käesolevas teemas mulle vastaksid, mida sa sealt teada said või ei saanud; mõtle see info pigem enda jaoks läbi, anna endale ISE vastuseid.
Sulle tundub, et abi/mingi targem juhatus/lunastus peaks tulema väljastpoolt, kelleltki teiselt; kuid täpselt niikaua sa jääd teistelt tulutult vastuseid ootama, KUNI sa ei leia (ja ei ole nõus leidma) vastuseid enda seest.

http://susannabarlow.com/on-archetypes/understanding-the-wounded-child-archetype

Kuidas siis ikka kassiga jääb?
Minu poolt ka artikkel! :)

Lemmikud kui suhtekorraldajad

Katsete käigus on selgunud, et lemmiku lähedus tekitab inimesel olulisi füsioloogilisi muutusi. Näiteks vererõhk ja pulss jäävad ka keerulise ülesande lahendamisel normaalseks, kui karvane sõber on kõrval. Teda polegi vaja paitada või temaga rääkida, ainuüksi juba tema kohalolekul on rahustav mõju.

Lemmiku rahustav mõju võib olla isegi mitmesuunaline. On teada, et abielupaaride vaidlused ja tülid lõpevad palju kiiremini, kui lemmikloom on kohal.

On paratamatu, et vanuse kasvades on inimesel raskem rahuldada oma suhtlemisvajadust. Üksindus hiilib lähemale, kui sõbrad eemalduvad ning töökoht ei vii meid enam kokku uute inimestega. Tervis ja rahalised põhjused võivad sundida loobuma harrastustest, mis laiendasid meie tutvusringkonda.

Alates 1980ndatest aastatest on paljud uurimused keskendunud lemmikloomade sotsiaalsele mõjule. Üldine järeldus on lihtne - lemmikloom võib mitmel moel aidata kaasa uute sõprade leidmisele ja suhtlusringi laiendamisele. Lemmikloomast kaaslane kutsub isegi võõrastes esile sõbraliku ja positiivse suhtumise.

Hiljuti korraldatud uurimuse käigus vaadelfi 65-78 aastaseid inimesi, kes käisid kodu lähedal jalutamas. Üksinda jalutajad rääkisid loomadest vähe, koeraomanikud aga olid valmis koertest rääkima isegi siis, kui koera parajasti kaasas ei olnud. Nende vestlused keskendusid olevikule ja tulevikule, samas kui lemmikuta jalutajad viisid oma jutu minevikule ja möödunud aegadele.

Parem suhe iseendaga

Lisaks arvukatele uurimustele on psühholoogid teinud mitmeid huvitavaid tähelepanekuid selle kohta, kuidas lemmikloomad aitavad meil luua parema suhte iseenda ja meid ümbritseva maailmaga. On selge, et lemmikloomade kasulikkus tuleneb inimese psühholoogilistest vajadustest, mille rahuldamine mõjub hästi ka tervisele ja enesetundele.

Nii kassid kui koerad kehastavad meie jaoks järjepidevust. Kui ühiskonna hoiakud ja moraalsed väärtused võivad kiiresti muutuda, siis lemmikloom aitab kiiresti tuua omaniku lihtsasse ning turvalisse argipäeva. Sel moel kaitseb ta meid suure maailma tagasilöökide eest täpselt nii, nagu seda teevad meie sõbradki.

Lemmik lubab meil teha seda, mille jaoks me teistest inimestelt just sageli võimalust ei saa. Inimesi pole viisakas puudutada ja paitada, lemmikloomi tohib. Täiskasvanud peavad üldiselt käituma tasakaalukalt ja kombekalt, kuid kassi ja koeraga lausa peab mängima. Teine inimene võib olla isegi sõbrana salakaval ja kahepalgeline, kuid lemmiku sõprus on jäägitu ja lõpuni aus.

Lemmikloom ei hooli omaniku staatuste muutumisest. Pole vahet, kas saame ametikõrgenudust või kaotame töö, meie karvase sõbra armastust ei mõjuta need muutused karvavõrdki. Veelgi enam, lemmikloomad pakuvad inimestele võimaluse elada ja tegutseda talle oluliste kaaslaste juhi ning hooldajana.

Me teame, et kaasaaja linnastunud inimene võib igal eluperioodil põdeda üksindust. Koer seevastu on alati seltskondlik, vähendab isoleerituse ohtu ning võib toimida isegi uute suhete loojana. Koeraomanikud leiavad alati, millest rääkida - juttu oma parimast sõbrast jätkub alati kauemaks.

No tore siis ju
Tegin seda, mida naistuttav tahtis.
Olin alati toeks olemas, kui ta närvis oli, et mõne kutiga jälle nässu läks.

Kui tal vaja armastust otsima minna oli, siis alati olin nõus kaasa minema.
Üksinda oli tal imelik minna, peetakse luuseriks.

On küll naistuttava puhul müstika HILISEM KÄITUMINE.

Teatud mõttes on ka armukadedus müstika. Saan aru, leidis, tema on kena meest rohkem väärt, aga kuna ta minuga nagunii enam suhelda ei soovinud, oleks loogilselt võttes ükskõik, kas olen peigehega või ei.

P. peas on püha kolmaiansus: tema ise ja tema kannatused, sõbranna ja lollakas peigmees.
----
ülejäänuga on kööga, sest niimoodi on P. elu täis kibemagusaid NAUDINGUID. tänaseni.

müstika on ainult see, et elu üldse siin maamunal eksisteerib nii täiuslikult nagu see seatud on.

müstika pole see, mida inimesed teevad või kuidas nad käituvad.
kogu inimkäitumine on oma põhiolemuselt olnud aegadest aega ikka täpipealt ühtmoodi, pisut küll kohandudes, paindudes vastava ajastu nõutavatele ja sobivatele normidele.
oma loomult on inimene aga muutumatu.
kogu hea ja kogu halb kestab tänase päevani, kaldudes kord halvema poole, kord parema poole, nagu parasjagu välja tuleb.
miskit müstikat inimolemuses pole.
pigem on müstika see, et inimene keeldub ennast inimesena mõistma.

tuleb vaid pilk endasse heita ja kogu see "müstika" vaatabki sulle vastu. kogu inimloomus kõigega on igas inimeses olemas. kogu. erandeid pole olemas.

eriti hea oleks teada, et tihtilugu vahib teisest vastu meie enda peegeldus. seesama peegeldus, mida me alla püüame suruda, mida me meeleheitlikult eitada püüame.
miljon tahku on inimloomuses ja nii me siis keerame neid tahke, olenevalt vastupeegeldajast ja hetkest, nähtavale.
seepärast tundubki, et oleme ühe inimesega paremad, teisega halvemad, et justkui see teine meid muudaks.
midagi ei muuda.
see on vaid kokkumäng, millest oleneb tulemus. kõik on vaid peegeldus.

tundub, et P ja sõbranna "kokkumäng" läks P-le ikka nii sügavalt hinge, et elulõpuni jääb seda "meloodiat" taga nutma.
kui see nii poleks, siis P ei tahaks aina "kuulata" seda vanavana lugu.

On küll müstika, et inimene on inimene, me ei tea tegelikult maalma tekkest jne midagi.

Kuidas inimese käitumises siiski mingi loogilisus või mõte on.

Tavaliselt aetakse lahku siis, kui soovitakse ise meesterahvaga suhet või siis naispoolega edasi suhelda.

Naistuttav peigmeest endale ei saanud, seda ta teadis ja minuga ka edasi suhelda ei soovinud.

Mis mõte naistuttaval siis meie lahuajamisel oli ?
Lihtsalt hetkelise kadeduse rahuldamine ainult.

mitu naudingut sa täna said, P.- seda teksti tootes?
oli kohe magus kripeldus reite vahel?