mind ka kiusati.
aga mis sest enam. olen üle 40 aasta vana, tööl austatud, kodus armastatud, mingi koolielu üle enam ammu ei põe. las jääda see nende südametunnistusele, kes kiusasid. karma ka tavaliselt püüab kinni.
see on küll õige, et koolikokkutulekule ei kipu, pole kordagi käinud. milleks minna kokku saama nendega, kes sind ei sallinud.

võiks ka ju muidugi heietada lugusid kooliajast, kuidas kiusati, kuidas mõnitati, aga milleks, see teeb ainult meele kurvaks, see on nagu vanade haavade lahti rebimine.
see jutt on vale, mis p räägib, et pidevalt halva meenutamine teeb head, ei tee, vastupidi, see ei lase unustada. eluga tuleb edasi minna ja otsida igast päevast midagi head mitte halba koukida vanades halbades mälestustes.

Ma ka ei põe.

Aga siin jutt läks sinnamaani.

Pinniti, et kes käskis seksida. Siis tõingi ühe näite, kuidas üks Vene neiu otsustas kambaga mu kallal rõvetseda.

Sealt läks jutt automaatselt edasi, koolikiusamine ei olegi enam probleem

Muide kiusamisel ja kiusamisel on suur vahe.

Samuti ei mõtle peksmise peale, aga siinse lõputu pinnimise peale tuli meelde.

Pinnijad ei saa aru, et kisuvad vanad haavad lahti, mis on juba unustatud.

Usu mind, mina EI soovinud ja EI plaaninud peksmisest kirjutada, isegi ei mõtle selle peale.

Olen selle juba unustanud, jube vastik lugu.

Siin aga muudkui pinniti, et kes käskis seksida, kes käskis, kes käskis.

Lõpuks siis selle pinnimise peale tuligi meelde.
Asi, mille olen ammu tahtnud ära unustada.

Sa ju ei seksinud, kui sind peksti. Seksisid ja tegid 3 korda aborti omal soovil ju, või keegi peksis ja käskis või kiusas? Ühes samas postis ütled, et "ammu unustatud" ja "ammu olen tahtnud unustada"?

P, mis on sinu elus muutunud nende aastate jooksul, mil sa foorumis oma eleegiat kirjutanud oled?
Sulle on siin tuhandete kommentaaride hulgas kirjutatud oma tuhat kommentaari kindlasti, milles on tõesti head soovitused, kuidas sellest oravarattast välja karata, oled sa neidt kasvõi ühte kasutanud ja kuidas selle kasutamine su elu paremaks on muutnud?

P. veel to Kiusatav Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Usu mind, mina EI soovinud ja EI plaaninud
> peksmisest kirjutada, isegi ei mõtle selle
> peale.
>
> Olen selle juba unustanud, jube
> vastik lugu.
>
> Siin aga muudkui pinniti
> , et kes käskis seksida, kes käskis, kes k
> äskis.
>
> Lõpuks siis selle pinnimise peal
> e tuligi meelde.
> Asi, mille olen ammu tah
> tnud ära unustada.


Sa süüdistad isegi oma äpardunud elu "hiilgehetkede" meeldtulemises teisi inimesi. See on juba omaenese elu eest vastutusest loobumise kõrgpilotaaš!!

Pinniti ju, kes KÄSKIS, KES KÄSKIS.

Siis tuligi meelde, kuidas Vene neiu kavatses oma kambaga mu kallal rõvetseda, need olid pealegi sel ajal mu silmis vanad mehed.

Tema tõesti käskis, õnneks sain jooksu.

Kokkuvõtteks
Väga head olid need kommid, kus selgitati naistuttava imelikku käitumist.
Selgitati ilsasti, ilma solvanguid sisse toomata.

Üldiselt solvates ei saadagi normaalselt selgitada.
See on solvamine, mitte analüüsimine.

Just nimelt see pinnimine " kes käskis, kes käskis " panigi mind peksmise lugu ja rõvetsemise katset meenutama.

Ei olnud mul plaanis selle peale mõeldagi.

aga see küsismus, et KÄSKIS sexida ja oma kere meestele jagada, on ikka vastamata. kõige selle muu meenutuste otsa. meenuta seda kohta ka oma elus. see on ju oluline pöördehetk elus.

Ma ju kirjutasin pika jutu maha, kes käskis.

Õnneks sain küll jooksu, aga hiljem peksid mind ikkagi kambaga oma lõbustamiseks.

Kui aga paluda ja pinnida P-ed, et räägi oma elust MIDAGI ILUSAT, siis mäletab ta vaid seda, kuidas kord koolikella tilistas ja keegi kutt käskis ühe plika klassist välja kutsuda ja plika ütles.....nii armsasti ütles...., et P siiani mäletab, kuidas poiss tahtis plikat välja kutsuda klassist ja plika nii armsasti keeldus enda segamisest tunni ajal.

Aga SINU ENDA ilusad meenutused, P, kus need on?

Kirjelda neid hommikuid ja tegemisi, mida sa vanavanemate maal tegid, mida tundsid seal, mida nägid seal...räägi ilusatest asjadest.
Räägi lamatalledest, räägi kanadest, räägi kastemärjastr rohust, päikesetõusust ja -loojangutest, räägi vihmast, räägi maasikatest, õuntest, räägi tuulest ja tormist....räägi loodusest, sest looduses on alati palju kaunist igavest ja ürgsest.

Ma lihtsalt ei usu, et su elus pole mittekuimidagi ilusat olnud.

Oli kindlasti ja kohe palju oli.
Niiet, alusta ilusate ja heade lugudega.

Las need keppimised ja peksmised ja kiusamised jääda. Las nad jääda unustusse.

Ootame, me KÕIK, sinu helgeid lugusid.
Tee meile seda meelehead ja lase meil koos sinuga rõõmustada sinu ilusate lugude üle.

Kuidas siis jääb?
Kirjutad?

kunagi venelased tahtsid sexida, pärast peksid ja siis hilisema elu sa muudkui mõtlesid neile venelastele ja sexisid, sexisid ja sexkisid....sest nemad kunagi käskisid ja sundisid. pidurisüsteemi peksid sul segi vä?

ma küsisin , kes käsksis sexida päriselt. ja vastus oleks, et ikka ise ja vabatahtlikult läksid oma keret jagama. ja mitmeid kord, lausa aastaid..
mitte, et see nüüd vale oleks, aga see OTSUS see KÄSK, kui tahad, tuli sinu peast..
ma tahan öelda, et sa oled täiesti võimeline otsuseid vastu võtma.

see, mida sa koguaeg eitada meeleheitlikult püüad.

olid kõva otsustaja juba lapsena. et sest midagi head ei tulnud, on iseasi.

Ahsoo
Ei teinud ma nendega mitte midagi, ei siis, ei hiljem.

17.08
kust sina nii täpselt tead, mitu korda keegi elus seksinud on ?

Miks üldse selline asi sind nii hullult erutab ?
Kuidagi väga veider, et sa sellistest teemadest nii elevile lähed.

Minul on küll täiesti ükskõik, palju keegi seksinud on, mind see tõesti absoluutselt ei huvita, mitte mingit pinget ei paku.

Mida ma lapsena otsustasin siis ?
Mitte midagi.

Minu öelda ei olnud üldse midagi.
Juba varakult sai selgeks, et teiste ees peab koogutama ja oma arvamust olla ei tohi.

P, sa ei ole mu küsimustele vatanud, palun tee seda.

Mis ON MUUTUNUD nende aastate jooksul sinu elus tänu suurele hulgale headele nõuannetele ja kommentaaridele, mida sinu monotoonse jutu vahele siia jäetud on?
Seda ei küsita esimest korda, ka ma ise küsin kolmas kord järjest ja sa eiraid neid küsimusi äärmiselt ebaviisakalt.

P ei vasta küsimustele kunagi, aga seda, mida ei küsida, paljundab siia sadades võimalikes kommmentaarides. Keegi peksmise kohta ei küsinud, aga tema korrutas ja korrutas seda... pruugib midagi küsida ja küsija on null ta jaoks.

A nii ongi
Küsiti küll " kes käskis ".
Tuligi see lugu meelde ja hilisem peksmine ka, sest organiserija oli SAMA neiu.

Kokkuvõtteks
Ma kirjutasin, et sain mõned väga head vastused.

Kindlasti pakub kirjutamine leevendust.
See, kui sad oma alandusest kirjutada, teistega arutada, on suur asi.

Mu elus otseselt ei ole midagi muutunud, ainult enesetunne on küll natuke paremaks läinud.

Organiseerija.

Kõik me oleme motiveeritud, aga meid motiveerivad lihtsalt erinevad asjad ja tegevused. Sinu laps on praegu motiveeritud koolis halvasti esinema ja kodus vastupanu esitama ehk siis mitte midagi tegema. Kui sa sellest oled aru saanud, siis on sul lihtsam mõista, et lapsel kulub selle suure “mitte midagi” tegemise peale tegelikult päris palju aega ja energiat.

Lapsed, kes ennast ei pinguta, suunavad oma energia vanematega võitlusesse ja vabanduste otsimisse, et miks üks või teine asi tehtud ei saa. Koolis näevad nad vaeva, et kodutöödest kõrvale hiilida ja tunnis kuulamise asemel asendustegevust otsida ning õpetajatele vastu hakata. Nad annavad kas sõnade või oma tegudega märku: „Mind ei huvita!”
--------

pilleke on hirmus rähnraske töö ette võtnud: motiveerib end täiesti, aina rohkem end üles keerates, ise mitte midagi teha iseenda eluga.

pille ränk sõda iseendaga.

Kokkuvõtteks on su kirjutamise tulemus siis selline, et sinu elus ei ole midagi paremaks muutunud, küll aga oled sa oma inetuste ja tuimalt roboti moodi halba paljundades pajude teiste, sind aidata püüdnud inimeste, päevi rikkunud nende nõuannetest mitte välja tehes ja neid nõuannete eest tuimusega kostitades?

P, kui sa oleksid need sajad tunnid, mis sa siin istunud oled, kasutanud näiteks koeraga jalutamiseks, nagu keegi sulle siin soovitas, oleksid sa tõenäoliselt palju õnnelikum inimene ja ka sajad teised inimesed, kes sind siin aidata on soovinud ei oleks pidanud nii ükskõikse inimesega suhtlema.
Oled sa sellega nõus?

no selle käsu, selle otsuse võtsid vastu ise, ses mõttes pole nagu mõtet sõdida.

nii on ja lepi sellega. et need lollakd otsuised olid, on omaette teema.
aga et sa otsustusvõimetu olid ja kõik teised käskisid, on ka vale.
sa motiveerid ise iseenneast eitama oma valetamistes.

Kokkuvõtteks

Jalutamas käin nagunii pidevalt, ei ole sellest küll õnnelikumaks muutunud.

Kokkuvõtteks. Kui sul on netis delfikas pille, kes ei pinguta ega näe vaeva, pea meeles, et ta mängib sinuga võimumängu. Ta on motiveeritud tegema vähem või üldse mitte midagi, sest ta teab, et mida vähem ta teeb, seda vähem temalt oodatakse. Ära lase oma ootusi alla, ära anna talle järele ja õpeta eelpooltoodud meetodeid ( vaata Pere ja laps alt teemast)kasutades, et oma kohustused tuleb ära täita ka siis, kui ta ei viitsi, ei taha, ei oska või kardab.

nii, et ka pillelekes see enese elu ära elada.ISE.

P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kokkuvõtteks
>
> Jalutamas käin nagunii pid
> evalt, ei ole sellest küll õnnelikumaks muu
> tunud.


Kui sa oleks KOERAGA jalutanud, ei oleks sa olnud ÜKSI.
Sa ei jaga inimsuhetest mitte midagi, aga õpetama oled usin - keegi ei saa aru, kõik mõistavad su elu vaenlaste tegutsemismotiive valesti ja nii edasi ja nii edasi.
Sa oled oma elu algusest peale täiskäigul ise untsu keeranud, on alatu süüdistada selles teisi ja veel alatum on oodata, et leiad kusagilt karja kaasakaagutajaid, kes on sinu vaenlasematerdamise ideed nähes õnnest rullis. Kui sa seda suhtumist ei muuda, siis lood sa endast pildi kui erakordselt tigestunud ja ainult kättemaksu nautivast nõiamoorist.
Valik on sinu.
I rest my case, see inimene ei taha saada paremaks, ta tahab, et kogu maailm oleks sama halb kui tema ise on.

vähepeal on väga väga palju komme tekkinud.
ka mõningaid kaastundlikke ja hoolivaid. see on hea.

kuid kulla P, tõesti, kas nende halbade asjade pidev ülerääkimine siiski juba mingi enesesisendusena ei mõju? see on nagu enese alaline negatiivne programmeerimine, sulle ei tundu?
iseenesest ei peaks ka karmima minevikutõe meenumine olema üldse mitte halb asi. sisuliselt peaks see siiski pingete puhastumisele kaasa aitama.
kuid seda enamasti vaid juhul, kui suudetakse juhtunu suuremast tähendusest aru saada ning seejärel olnust lahti lasta.
sinu puhul aga tundub, et see kasvatab seda mineviku musta koormat su seljas veel suuremaks, mida aina endale järele vead.
kas sulle endale ei tundu?

püüa veidigi lahti lasta.
püüa tulla ometigi olevikku. püüa mõelda olevikuvormides. seda, kes sa oled praegu, mida mõtled praegu, mida tahad praegu.
jah, ka seda, kuidas oled muutunud, kuidas saanud tugevamaks, targemaks, eneseteadlikumaks, iseseisvamaks.
püüa vähemalt.

ja neid pilte vanaema juures olevatest loomadest, hommikutest - tõesõna, küll oleks kena neist lugeda ometi.

Nojah, minu viga, et jäingi uskuma, teised naised on minust paremad ning minuga suhelda ei taha ning üleüldse on kõik õnne väärt peale minu.

Uskusin kaua aega seda, mida oli mulle lapsena räägitud.

Päriselt arvasin, et olen teistele naistele midagi võlgu.

Üritasin sõbrannasid leida, väga soovisin neid, aga mitte midagi ei tulnud välja.

See, ikka minu süü ei ole, et mulle lapsena räägiti, et kõik tüdrukud nii head, nii targad, minuga rääkida ei taha ja mina hoidku eemale.

Minu viga on selles, et ma ei suutnud neid arusaamu oma alateadvusest välja saada.

P, aga praeguseks oled suutnud selle uskumuse välja saada endast?
selle, et teised naised pole sinust ei paremad ega halvemad?
usud seda praegu?

Peksmisest ja minuga rõvetsemise plaanimisest tõsiselt kirjutada plaanis ei olnud, kui ei oleks pinnima hakatud, siis tuli meelde.

Kusjuures selle vägagi ebameeldiva loo olingi juba ära unustanud.

Nüüd muidugi enam nii ei arva.