pilleke, sa ostsi nüüd keegi teine, kes su ulmist kuulata viitsib.
see on niit ore vaadata, kuidas pilleke läheb ja otsib uue ohvri, kelle uuesti undama hakata.
Miks see siin tööle läks?
enamus ju ise lapsevanemad ja lastega/ teismelistega koos kasvanud ja neid kasvatanud.
ses mõttes rohkem- vähem ikka olukord tuttav kui laps kisab: EI TAHA!

Pille, oledki see sõjapidaja, kes ei TAHA täiskavanuks saada. sa saad om võimu ja oma tahtmise, tahtmise mitte sittagi teha tarka oma eluga.
eks sellpärast sa põlatud olidki, sellised sültinim esed, kes võtavad teiste antud kuju, ei meeldi jah.
ju ei meeldinud isegi su emale.

siin keegi peaks tõesti sokist ülesaamiseks ja hüsteeriast väljatulemiseks laksu põsele kasutama.

Tuua tagasi reaalsusesse. Tuua niioleda transist välja hüsteeriteja pille.

P. to 3, 14 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Peksmisest ja minuga rõvetsemise plaanimisest
> tõsiselt kirjutada plaanis ei olnud, kui ei
> oleks pinnima hakatud, siis tuli meelde.
>
>
> Kusjuures selle vägagi ebameeldiva loo o
> lingi juba ära unustanud.


Minevik pole meil olemas mitte selleks, et seda ära unustada, vaid et sellele toetudes edasi minna. Minevik on see õppetund, milles tehud vigu meenutades me väldime neid kordamast. Kui sa üritad minevikku tühjaks teha ja igaveseks unustada, siis kordad ja kordad sa oma vigade mustrit uuesti.

Nii ongi, P jättis mu kommentaari /17.04/ lihtsalt vahele, sest see oli igav ja ei pakkunud pinget sõdimiseks, vastu vaidlemiseks, enese õigustamiseks ja tõestamiseks.
P, sa solvasid mind ja nüüd olen ma väga, väga solvunud.
Kuigi sa väidad, et oled kõigile kenadele kommidele ka kenasti vastanud, siis praegu sa just tõestasid vastupidist.
Kuigi sa väidad, et sa kellelegi esimesena nähvama ei hakka, siis tea, IGNOREERIMINE on hullemgi veel, kui niisama nähvamine.

Ignoreerimine on vägivalla vorm, nii on sinus ikka paras annus vägivaldsust.

Ja nüüd tuleb mulle ka vastus, sest P hakkab kohe tõestama, et kuidas ma aru ei saa...jne...

pille, milllal sa kavatsed teistega siinkirjutajatega sõja lõpetada?
hirmus palju aega ja energiat oled tühja ju raisanud.

ja ma veelkords rõhutan: kuna sa sexima läksid ise, oma keret meestele jagama, siis OLED SA VÕIMELINE otuseid tegema.
mis motiivid sul olid, kui seda tegid, ei olegi oluline.
SA SUUDAD OTSUSTADA.
see sõda, mida sa iseendaga pead on ju halenaljakas.

Kahtlemata on maal vanaema - vanaisa juures oldud aeg eriline.
Maal meeldis lapsena väga.

Linnas oli kurb, pidid olema toas või siis väljas omaette, sest teistega ju kokku puutuda ei tohtinud.

Üleeelmisele oli.

ei, Pille, mitte ühegi lapse viga ega süü ei ole selles, mis moodi tema vanemad teda kasvatanud ja veennud on. ei, see tõepoolest pole kunagi ühegi lapse süü. iialgi. sul on tuhat korda õigus.
kuid saa aru, ka sinu ema ja isa ja tädid jne olid kunagi ise väikesed lapsed. väikesed hinges puhtad olevused. nagu sa ise alguses. lapsed, kes said aga oma kombed ja tõekspidamised omakorda oma vanematelt. ja see polnud seega ka nende süü, et nad lapsena uskusid, mida uskusid. nii kasvatati neid. mõistad?
need oma lapseea uskumused võtsid nad aga kaasa ja püüdsid siis omakorda oma lastesse toppida.
kuid lugu ongi selles, et inimese elus on ehk üks ülesandeid just nimelt selliseid pere- ja ühiskonnaahelaid murda. teha muutus. murda läbi. mitte tuimalt alluda.
ja selliste muutuste aeg vähemalt ongi siis, kui ollakse täiskasvanud. kui on piisavalt kogemusi ja jõudu, et end mingitest negatiivsetest stereotüüpidest lahti murda, mitte jääda nende minevikuvarjude orjaks ja oma vanemate õpetuste vangiks.
ja ikkagi mitte süüdistada. vanemaid või teisi.
sest nad on kõik olnud kunagi samasugused lapsed ja lihtsalt kaasas kandnud oma kandamit.
oled sellega nõus?

P, sa ju valetad, et sina ei tahtnud sest sexsima sundimisest ja peksmisest rääkida, aga sind pinniti rääkima.
mida sa räägid siin.
sinu teemat ettepoole kerides, oled just sina ISE seda sama juba rääkinud, seda kuidas see vene neiu sul käskis meest "rõõmustada" ja seda ka kuidas sa pärast peksa said.
mitte nüüd, vaid enne juba ammu sa ISE seda rääkisid.
kuidas sa süüdistad siin praegu, et keegi uuris ja urgitses ja pressis sult selle välja.

see on kogu aeg sul peas olnud ja pole olnudki unustatud.
aga kohe on vaja süü teiste kaela veeretada, kohe on vaja ennast õigustama hakata..

Ei suutnud ju otsustada.

Ootasin naistuttava ( targa naise ) nõusolekut lapse sünniks ja kooseluks.

Nõusolekut ei tulnud ......

Jah, kirjutasin küll kunagi ja seda kirjutasin ka PRAEGU, et olen sellest juba kirjutanud.

Aga mul ei olnud plaanis sellest rohkem kirjutada ning kindlasti mitte praegusel hetkel.

pilleke mängib siis hiir ja kasse. meie kõik kirjutajad oleme pilleke võimumängu ohvrid, need kassid: igat karva ja igas suureuses, kuigi kõik südamelt head.

Ja kui keegi siit lahkub, sest pilleke ignoreerib mitte tallesobivaid mõtteid, mis soovitaks tal MIDAGI TEGEMA hakata oma eluga, siis tuleb keegi uus, ausa ja õilsa sooviga Pillet aidata.
ja võimumäng läheb uutel tuuridel käima.

Ju see meil südameasi on, sest enamus kirjutajatel ju ka lapsed ja lapselapsed..
ses mõttes laste vastuvaidlemise ja motiveerimisega me kõik ju tegelenud...

Pille kirjutab: Ei suutnud ju otsustada.

Ootasin naistuttava ( targa naise ) nõusolekut lapse sünniks ja kooseluks.

Nõusolekut ei tulnud ......
------------
ka mitteotsustamine sinu poolt oligi OTSUS. otsus mitte ise otsustada. ja saidki, mida tahtsid.. tegelikult.

Enne kui mind süüdistama tuled, siis 03. mai 19.02 kommis selgelt ütlesin, et olen sellest varem kirjutanud.

Uskusingi, et mul ei ole õigus ise otsuseid vastu võtta.

Mehele minek on suur asi ning selleks oli vaja targa naise luba.
Nii ma tundsin.

muidugi, P-l polnud plaanis ENAM sest peksust ja muust kirjutada.
Aga, teised ju seda ei teadnud ja seda sinult ju ei küsitudki. Sa ise rääkisid sellest jälle.
Sinult küsiti hoopis muud, hoopis muud. Pinniti ka hoopis muud...

võiksid kirjutada, MIS SUL ON PLAANIS EDASI TEHA ja vanu asju enam üldsegi meelde ei tuletaks.

Pillekese teema on nagu kärn põlve otsas, kratsida ei tohi, aga kiusatus on ometi suur - saaks vastiku kärna maha, oleks ilus terve põv jälle, aga näe, ei ole, kärna all on kole ja mädane haav, mis kratsimisest ainult hullemaks läheb.

Pille, mis on su kirjatöö eesmärk, see koht, kus sa iseendale oled nõus ütlema, et "lõpetasin, eesmärk on käes"?

Vabandust, P
Kuidas muud ?
Küsiti, kes käskis s...a ?

Just nimelt antus slaavitar käskiski, et tee tema sõpradel tuju heaks.

Ihukarvad tõusevad siiani püsti.

Kas siinne pinnimine ei ole vana asja meeldetuletamine ?

P. to 3, 14
04. mai 2015, kl 18.13
Nüüd muidugi enam nii ei arva.

ei? kindlasti mitte? seega pole ju siis ka enam kuigi oluline, mida sa arvasid enne. on nii? nüüd ju arvad teisiti?
kunagi arvati, et maakera on lapergune aga ega enam tõesti sellest aina räägita, et vaadake, kuidas me ikka arvasime.
on ju nii?
või kui meenutatakse, siis naljaga pooleks. sest aegunud arvamised ongi pigem naljakad iseendale.
või pole?
seega pole vaja korrutada: arvasin, uskusin, allusin, tundsin, üritasin soovisin, jne.
see kõik on juba olnud. see on minevik.
ja see kõik on nüüd muutunud, eks?
muutunud paremuse poole, kas pole?
seega võta see, mis on parem.
miks käiad seda halba iga päev nagu palvehelmeid?
pole vaja.

eelmine oli minu komm.

P, mitte mina ei süüdista sind, aga sina kaeblesid siin, et sind hullult pinniti ja sa olid sunnitud rääkima asjast, mis ammuilma oli unustatud.
ma vaid juhtisin su tähelepanu sellele, et ei, sul polnud see asi sugugi unustatud ja peale kõige ei uuritud sult üldse seda, kas vene neiu kunagi tegi seda või toda.

sa ei püüagi aru saada, aga oled kärme end õigustama ja teisi süüdistama.

miks sa P headest asjadest ei taha rääkida?
sult paluti ju, et räägiksid.

mind huvitab OTSUS; mille Pille tegi meestega aelema hakkamiseks.
see peksukoht ja sõda venelastega ei huvita,kuna sexini asi ju ei jõudnudki, külla TEGI pille ise OTSUSE, sealt ära joosta.
nii, et täiesti OTSUSTAJA, see pille.

ta ju OTSUSTAB ise ka siin, mida ignoreeida ja mida mitte.
nii, et rumal see pille küll poole, on suur sõdija ja manipulaator.

Kui üks ei viistsi ta undamist enam kuulata, ta otsib uue, äsaasasabunu siia teemasse ja saab oma annuse ikka kätte MITTEOTSUSTAMISEKS enda elu jaoks. kellegi hakkab hale, keegi tunneb kaasa ja pille elab kui lilleke sitahiunnikus, viljakalt ja õilmitsedes.

nii nagu teismeline võib terve pereelu põrguks muuta, kui lastakse ja piire ei seata, ei kontrollita, ei piirata, ei panda kohustusi ja ajalisi piire.

selline jonnakas lapsnaine meil siin, pilleke.
kel sõda käib maailmaga, nii nagu mõnel teismelisel oma vanematega. Et ei leia seda tuleviku eluks vajaminevat motiveerimise kohta üles.

oh, ja kui tuleb miski jama meelde, siis tont temaga.
olen minagi vene kaakidega kakelnud, olen tousid saanud ja tousid jaganud.
ka seksuaalsete kogemustega pole kõik stseenid Disney filmist. olnud totakamaid ja olnud naljakamaid ja ehk ka mitte nii toredaid.
usu, meil kõigil on olnud nii. enamikul.
kui aga meenutame ainult magedaid asju, siis tundubki enamik mage.
kui meenutada vastupidiseid, siis ongi vastupidi.
see on ainult enda valida, mis filmi sa oma elust väntad.
eriti täiskasvanuna.
kas usud seda?
aga sedasama on sul siin tõesti juba kümneid ja sadu kordi öeldud.
et aitab hallides toonides retrost, palun vänta oma elufilm nüüd helgemaks ja värvikamaks.
sul on selleks nüüd aega, jõudu ja kogmusi.
sa suudad ja sa saad. kui sa tahad.
tahad sa?

P, me teame, et maal vanaema ja vanaisa juures oli tore ja et linnas olid üksi toas või õues.
teame seda.

Aga räägi, mis oli seal maal eriti tore, kohe nii tore, et kui täna selle peale mõtled, siis hakkab hinges hea ja soe ja naeratus tuleb huulile.

Tahaksin niiväga sinu maavanaema kanadest ja lammastest lugeda, näha läbi sinu kirjutatu päiksest tõusmas või loojumas, tunda läbi sinu kirjelduste lillede ja metsade lõhna, kuulda läbi sinu kirjelduste linnulaulu.
Kas vanavanematel oli kass, kas oli koer? Räägi neist, tahaksin väga lugeda neist.

P, ma väga palun sind, kirjuta pisutki rohkem siia headest ja ilusatest mälestustest.. ootan siis jälle.

ma kljopin sinu vaana tolmust pjuuhtaks. Haakad kjui hooberaha sjerama.

nii kui keegi palub midagi head meenutada või millestki heast kirjutada on pee kohe kadunud.
see teda ei huvita.

Pum, pum pum mardikas, see väga vihastas,lõvi maha lõiii.

ma jäin auto alla, P. õnneks jäin ellu.

pisut aega tagasi, ka just siis, kui P-l paluti jutustada midagi head, meenutada midagi meeldivat, haihtus P.
nüüd täpselt sama muster, nii kui palutakse rääkida midagi ilusat, nii P haihtub...
hea annab P-le tiivad ja ta tõuseb lendu, kogu delfis olemine muutub mõttetuks
ainult halb hoiab teda kohal ja muudkui trükkima ja trükkima üht ja sama kindlat koodsõnumit kurjusest, ja muust alandavast.