mida siis selgitama peaks? et sinus mingit edasiminekut ei toimu?

Oot, oot, kas peaks kuidagi heldima - näe, see inimene oli tõemeeli nii rumal, et uskus kõik teised endast paremad olevat? Kõik need selgitused tähendaksid justkui tunnustuse ootust, või kuidas?
Ja nüüd peaks kangesti mõistev olema - näe, ta enam ei lasegi endale nähvata, nähvab vastu?
Ausalt öeldes ei usu, et kellelegi, ka paadunud pahameelitsejale või aferistile meeldiks nii kangesti vihastada, pahas tujus olla. Nähvamised ja tõsisemad ütlemised tulevad ikka sellest, et miski ajab kangesti närvi ja siis nähvataksegi.
Ärakasutamiste puhul saab keegi ikka ka kasu, seda siis reaalselt. No mis kasu saaks keegi ullikese üle ilkumisest? Ei mingit. Ega olukord, kus ullike end kaitsta ei mõista, anna mingit kahjurõõmu moodi rahuldust. See on liiga lihtne ja tekitab pigem tülgastust, kaasarvatult nähvajal enda vastu, mis omakorda ajab veelgi tigedamaks.
Kusjuures normaalsetes suhetes tuleb ütlemisi ja vastuütlemisi ette küll, kuid neil on siis ka mingi põhjus. Tõsi on seegi, et väsinuna ning mingil põhjusel häirituna tulevad ütlemised kergemini huulile.
Kui kellelegi ainult nähvatakse ja ealeski normaalsel viisil ei räägita, peaks kõnealune isik mõtlema, mida peaks ta endas muutma, et kaaskodanikke mitte närvi ajada.

Selle naisega oli meil üks meestuttav, keda me kumbki mehena ei võtnud. Tema mind naisena ka mitte.
Meestuttavale meeldis minu kallal norida, kui tal paha tuju oli, et ma hädavares, RAIBE, s.tasitikas jne.

Kannatasin kõik need ütlemised ära, ei öelnud iial vastu.
Kui lõpuks vastu ütlesin, siis läksime raginal riidu ja juba 10 aastat ei räägi.

Kasu all pidasin ometi seda, et ullikest saab panna TEGEMA asju, mis on ÄRAKASUTAJALE KASULIKUD.

Enesekindlat inimest ei saa ärakasutaja oma kasuks midagi tegema panna, aga ULLIKEST SAAB.
Seda pidasin silmas, mitte ilkumist.

Ullikesena olin ma ju sellele naisele igapidi kasulik.

Ma ju tegin seda, mida TEMA TAHTIS.

Enesekindlat inimest ei oleks ta iial saanud enda kasuks tegutsema.

Minu kallal susides TÕSTIS ta oma enesehinnangut. Noris asjade kallal, mis TEMA ENDA KOHTA KÄISID PALJU ROHKEM.

Nii elas ta oma komplekse välja ja kasvatas enesekindlust.

Nii et igapidi olin sellele naisele ullikesena kasulik.

Kui keegi närvi ajab, et nähvama peab, siis NORMAALNE inimene mitte ei närvitse, vaid HOIAB EEMALE.
Ammugi ei hakka teise nõrkust ära kasutama.

Kui ma ei oleks olnud lömitav ullike, siis see naine EI OLEKS minuga iial suhtlema hakanudki.

Sest enesekindla inimesega ta EI olnud valmis suhtlema ning ta oleks tundnud ennast väga alaväärsena.

ma ei saa aru, miks sa seletad üle asju ikka ja jälle, mis tavalise mõsitusega inimesele ju algusest peale ja ammu selged.
ma ei saa, aru , mis sul selle undamise mõte on?

Vastasin Teele kommile.

Pean lisama ka seda, et NAUDITAKSE küll halvasti ütlemisi. Nauditakse ullikese PÕDEMIST.

tore ju siis

no selge see, et nauditakse ja nauditakse teise põdemist.
no ja siis, kas sa seda siis ei teadnud vä?

ära peitu oma suutmatuses, kartuses ja piiratuses selliste sõnade taha: “Nii pole viisakas, nii ei tehta.” Kas sinu arvates on sinu enda suhtes viiakas keelata endale rõõmu, vabadust ja oma tõeliste südamesoovide ning unistuste täitumist?
Kui keegi sind ei armasta, siis pead sa ise ennast armastama.
See sinu lõputu enesepõlgus ongi kõige tülgastavam.

Vastad mulle, kuid arusaamad on sul ikka pagana vildakad ning su vastused ei haaku minu kirjutatuga. Ja pealegi, miks sa nii palju selgitad ja seeläbi õigustad oma senist elu?
Arvan, et mõistet normaalne ei saagi sa kasutada, sest sa lihtsalt ei adu, mis on enamiku jaoks normaalne. Sinu jaoks normaalne tekitab minus küll võõristust ja isegi vastikusvõbinaid. Muudkui jahud mingist ärakasutamisest ja seda kontekstis, kus ärakasutamist ei saa olla. Ei arene keegi, mitte keegi edasi sel moel, et endast nõrgemale ülalt alla vaatab!
Ja veel, sa reageerid igale ütlemisele (kirjutisele) üks-üheselt. Vastus ja selgitus kohe sul - ei olnud nii, hoopis teisiti oli. Aga mõtle laiemalt, ega siis sinust kirjutata, kirjutatakse sarnastest või ligilähedastest olukordadest, mida lugeja saab iseenda jaoks siis kohendada ja sealt miskit õppida.
Normaalne inimene ei hakka kohe kõike kohe üle selgitama. Selge see, et kõik olukorrad on erinevad, nende kirjeldused ja lugemisoskus on ka erinevad. Ja polegi vaja täpselt teada, mida keegi täpselt mõtles, tundis, milline tema silme läbi olukord paistis. See pole ju oluline, üldistusoskus on oluline ja iseenda mõtteline sobitamine teistesse olukordadesse, ilma et peaks neid olukordi omale parajaks mõtlema.
Sul, Imelik (see nimi sobib sulle hästi, eks minugi nimi lähtus sinu omast), puudub laiem nägemine ja seega ei saagi sa asjadest aru. Su vajadus kõike pidevalt uuesti üle seletada, et sind ikka nii mõistetaks, nagu sa ise mõistad, on ebanormaalne. Sellist selgitust läheb vaja vahel lähedaste inimeste vahel, kuid võõrastega suhtlemisel on oluline üldistamine ja kujutad ette, vahel isegi enda "ära unustamine". Saab ka nii, et mõtledki vaid teistele ning iseennast sarnasesse olukorda ei üritagi toppida. Aga sina ilmsesti nii kohe kuidagi ei saaks?!?

Teele
ANTUD NAINE tõstis oma enesehinnangut mind alandades.
Väga võimalik, et TEISED ei tõsta, aga TEMA tõstis.

Näiteks oli ta põhimure mehe moodi keha. Ja siis hakkas minu figuuri halvustama ja maha tegema, kuigi mul oli sel ajal hea figuur, igatahes mitte mehelik.

Selle läbi elas ta välja oma isiklikku muret ning tundis ennast paremini.

Siis ma ei saanud sellest aru. Mõtlesin, et me ju sõbrannad, mis häda tal minu kehaga.
Samuti üllatas väga, et naine, kel endal mehelik tahumatu keha minu keha kallal ilgub.

Väga võimalik, et ma EI saa teistest naistest aru, aga selle KONKREETSE naise ilkumistest ja kamandamisest saan aru küll.

Miks sa ennast ei armasta
Olen kibestunud, et ma selline peksukott minevikus olin.

Mõtlesin siis, et oleme sõbrannad ja arutame igasugu asju, nagu sõbrannad ikka.

Aga nn. "sõbranna" EI soovinud minuga muudel teemadel üldse rääkida, ainult üks mu keha halvustamine.

Tal oli ENDA MEHELIK keha suur mure, mis põhjustas talle elus probleeme.
Minu halvustamine aitas tal ennast paremini tunda ja EDASI MINNA.

Enesekindla tibi kõrval oleks ta tundnud ennast väga alaväärsena ja seda ei oleks ta välja kannatanud.

Teiste naistega on TEINE OLUKORD ja nende mõtetest-motiividest rääkida EI OSKA.

segast peksad, P
Ise ju kirjutad, et sõbrannal on nüüd mees, lapsed ja normaalne sõbranna. Kus sa TEMA alaväärsust näed?
Meie ka oleme siin sinuga asju püüdnud arutada, aga see ei ole ju võimalik kui sa tuhandetel lehtedel ainult samu stampvastuseid annad.
Mõikad?
Ega vist(:-

Räägin ajast, mil me veel suhtlesime.
Üks laps tal küll, kas rohkem, ei tea.

Ega ma siis praegusest momendist ei kirjuta. Nüüd on selle naised suured mured ju lahendatud.

Seda ju ütlengi, et see naine mind alandades püüdis oma muredest üle olla ja enesekindlust kasvatada.

no tore siis ju.
kui su enesearmastus ikka nii lonkab ja sa seda ise muuta ei taha, siis jäädki teiste lükata- tõmmata, parimal juhul erakuks, nagu sa praeguseks ise oledki saanud.
Vähe imelik, öeldakse selliste kohta .

Erak olen ju TERVE ELU olnud.
Imelikud olime selle naisega MÕLEMAD. Teiste naiste arust olime KAKS VEIDRIKKU.
Meie peale vaadati viltu.

Mina seda TUNNISTAN, aga nn. "sõbranna" ajab kõike tagasi.

Lihtsalt üks veidrik kavaldas teise veidriku üle ja kasvatas oma eneseusku teist veidrikku mutta tagudes.

Ma oleksin ka võinud "sõbrannaga" ülbitsema hakata, kui mul peigmees oli.

Aga ma ei teinud seda, sest see oleks olnud ALATU. Jäin viisakusest ja tänutundest "sõbranna" kõrvale, kuigi oleksin võinud selja keerata ja häma ajama hakata.

Täpselt nii, nagu tema minuga käituma hakkas, kui tal mees tekkis.
Minu südametunnistus temaga nii käituda ei lubanud.

Mida sa neid oopusi kirjutades taotled? Peame kooris sellele sõbrannale häbi-häbi tegema või talle lausa pommi panema?

pettunud sõbrannades Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> sõbrannad on väga toredad ja nendega koos naerda j
> a nutta on hea.kõik tuttavad pole sõbrannad ja õig
> eid sõbrannasi tavaliselt palju ei ole.mina olen o
> ma sõbrannasi alati kõrgelt hinnanud.nad on mulle
> väga kallid.aga seda valusam oli teada saada et mi
> nu kallis sõbranna oli esimesel võimalusel mu mehe
> ga minu voodis.mulle teebki rohkem haiget sõbranna
> reetmine kui mehe oma.kuidas ta suutis..sellest o
> n aasta ja ma ei suuda uskuda ega usaldada siiamaa
> ni kedagi.

sõbrannaSI? et siis seelist õigekirja kirjutadki? ilmselgelt on su sõbrannad siis samast abikoolis ja ega ullikestel ongi elu üks suur koerapulm. ja nagu pealkirjast võib järeldada, on sul neid sõbrannasid ikka rohkem, kes su mehe kaissu pugenud, miks muidu pealkiri mitmuses. ja naise mõõdutundetut rumalust näitab ka see, kui ta õigustab petmise puhul meest ja neab sõbrannat. mees oli sinuga suhtes, mees oleks pidanud keelduma. aga no seletada sulle või seinale, ega vahet pole, sa nii kui nii ei taju peensusi.

Kas sul, Imelik, sellist mõtet pole pähe tulnud, et enamik naistest (üldse inimestest) ei taha sinu lugu arutada, vaid üldisemalt mõtteid vahetada? Sa ju oma ninaotsast kaugemale ei näe ja oma veendumusi grammikestki ei kohenda. Pole ju huvitav pidevalt samast asjast heietada.
Miks sina laiemalt arutleda ei taha ning enda juhtumit pidevalt esiplaanile sead? Pealegi, see pole siin ju sinu teema, siin võiks ikkagi muudest asjadest kirjutada. Mis meil asja kellegi meheliku kehaga ja saavutatud enesekindlusega? Ei huvita, ausalt! Samast asjast 749.-ndat korda lugeda mitte ainult et ei paku huvi, see teeb lausa vaenulikuks selle kirjutaja suhtes. Miks sa tahad, et sinusse vaenulikult suhtutakse?

Seda ju ei tea, kuidas teised naised sellistes olukordades käituvad, ei ole teistega kogemusi.
Teiste naiste kohapealt ei tea kaasa rääkida, ainult seda ühte tean.

me võtame teadmiseks, mida P kirjutab.

sa p pekas ju olema rõõmus, et ometi nüüd mõitsus nagu tööle hakkas. rõõmusta seel üle, armasta iseenast, anna andeks endale oma eksimused ja seda et sind ära kasutati ja järsku hakkab parem.
see sinu enesevihkamine on ka ikka tülgastav.

Tallinna TV näitas täna filmi Daami tagasitulek viimast osa(väga hea film oli) ja sealne mõrtsukas-sadist-moor tõi meie P silme ette. Homme kell 13 on kordus, vaadake ja näete meie aegade hämarusse kivistunud P-d.

Mida see moor seal siis täpselt tegi ?
Kas ka pidas kõiki naisi endast paremaks ja uskus, et peab teiste naiste pilli järgi tantsima, sest teised ju paremad ?

Kui siin keegi sadist on, siis ju nn. "sõbranna", kes kaifis mu elu hävitamist ja hilisemat põdemist.

Kui ma oleksin sadist olnud, siis oleksin ju selle naise minema ajanud ja teinud selgeks, et nüüd mul peigmees, sina ära sega.

Aga ma ei teinud kahjuks seda, võtsin ta kohusetundest kahel käel vastu.

Mida sa tahad öelda, et see, et ma "sõbranna" ees tänutunnet ja kohustusi tundsin, on sadism või ?

Et kui sa oled kellelegi tänulik ja selga ei keera, siis oled sadist või ?

vaata need käiyumisviisisid, mida sina heategudeks nimetad oma käitumise juures, ajavad normaalse inimese öökima.
aga sadist oled sa puhtal kujul, iseenda vastu.

See on tõesti hea võrdlus (nägin ka filmi). Olukord oli küll hoopis teine (see on Imelikule öeldud), kuid mõjutas osalisi ja mõjutas erinevalt. Ühest kannatajast sai mõrtsukas, teine jäi normaalseks, ehkki mälulünkadega.
Halvaks muutunud kannatajal oli nooruses Imelikuga sarnane probleem - ei väärtustanud ennast. Oma juuksedki kasvatas ja värvis ta selliseks, et sõbrannale rohkem sarnaneda. Hiljem süüdistas ta just sõbrannat, et see ära jooksis ja mitte niivõrd tõelisi süüdlasi.
Ning kättegi maksis ta eelkõige sõbrannale. Ta oli end niivõrd sõbranna külge pookinud, neid oma mõttes ebanormaalselt üheks lahutamatuks liiduks kujutlenud, et ei adunud enam reaalsust.
Igapäeva elus jättis ta normaalse mulje, keegi ei näinud, mis ta peas tegelikult toimub, et ta täiesti ärapööratud mõtetega oli.
Tema mõtted viisid ka halbade tegudeni, Imelik ainult räägib. Imelik räägib, et ei tea, kuidas teised naised sellistes olukordades käituksid, et teab ainult seda ühte ja nii ei oska muudes asjades kaasa rääkida. Aga see näitabki, et ta mõte on kinnikiilunud ning ta ei oska laiemalt näha ning üldistada.
Juba ette on teada, kuidas Imelik hakkab nüüd oma vastuses seletama, et need olukorrad on täiesti erinevad ja enda lugu üle rääkima. Ta ei suuda näha ühisosa selle tõesti teistsuguse looga, kuid ühisosa on vägev ja on seda ka paljude teiste hoopis erinevate lugudega.
Üldistamisoskus on üks olulisemaid oskusi, et elukogemusist õppida ning areneda. Sarnasusi leiab ju ka siis, kui pealtnäha kõik täiesti teistmoodi välja paistab. Ja ega kogemused peagi olema ühesugused. Ka täiesti erinevad kogemused võivad inimesi ühte moodi mõjutada ja täpselt sama kogemus võib mõjutada täiesti erinevalt (nagu filmis oli).
Kõik need lood, mis Imelikule on kirjutatud, on mõju mõttes sarnased, kuid tema hakkab seepeale pahaselt erinevustele osutama, mõistmata olukordi üldistada.
Imelik, sa võid ju isiksusena olla unikaalne nähtus, kuid sinuga juhtunu pole seda mitte. Ükski olukord ei sarnane teisega üksüheselt, kuid see teebki elu mitmekesiseks ning huvitavaks. Iga lugu on mitmekihiline ning neis leiab nii erinevusi kui ka sarnasusi.