Seda usun, et kommijad on võõrad inimesed, kes täpselt ei tea ja kirjutavad üldistavalt, nagu tavaliselt ongi.

Aga "sõbranna" teadis väga hästi, kuidas mulle haiget teha, mida ma südamesse võtan, mis mind põdema paneb.
Selle koha pealt tundis ta mind hästi ning siis ütleski õelusi, et mind põdema panna.

Miks tal seda vaja oli, mis mõnu see talle pakkus, ei tea.
Mulle küll ei paku lõbu kedagi susida, endal on pärast paha tunne ja kahju inimesest.

Aga eks-naistuttav tundis sellest rahuldust, mis mulle on arusaamatu.

----
Ta isegi ütles, et mu näost on näha, kui midagi südamesse võtan ja ET SEE OLEVAT NII NALJAKAS.
Mu meelest täiesti haige kellelegi valu tekitada ja selles nalja näha.

Kle, miks sa seda jama mulle kirjutad? Oksendamiseni on neid lauseid loetud juba. Kas sa oled vaimse puudega või vigane robot?

tV3 sari „Kartulid ja apelsinid“ jätkub täna teemadel, mis on elulised ja olulised. Ootamatut vürtsi lisandub ka Viviani eraellu.

Neid, kes püüavad iseenda soove alla surudes kõigile meeldida, on palju. Mis aga sunnib inimest tegema midagi, mida ei taha teha; minema kusagile, kuhu ei taha minna ja suhtlema kellegagi, kellega ei taha suhelda? See teema kerkib üles tänases sarja „Kartulid ja apelsinid“ osas.

Kirjutasin küll eelmisel leheküljel, aga kordan üle.

Tegelikult oli täiesti vastupidi.
Neelasin eks-naistuttava õelutsemised alla ja sisendasin endale, et midagi ei juhtunudki, kõik on korras ja "sõbranna" on hea.

Ühesõnaga pistsin pea liiva alla.
Selle naise õelutsemised tulid siis uuesti meelde, kui peigmees oli juba ära läinud ning minu kallal hakkas hull tänitamine, sest mind ei olnud enam vaja, nüüd sai ta ju täiesti piirideta õelutseda.

Nii et tegelikult mõtlesin seda naist palju paremaks, kui ta tegelikult on !!!!!!!!!!

Olukorrad on erinevad, teiste eest rääkida ei oska.
Aga enda puhul oli selle naise meele järgi olemine suurim lollus.

Kõige müstilisem on veel see, et on nagu pahane ka veel, et tema tahtmist tegin.
Kui ma ei oleks tema tahtmist teinud, oleks ta ju väga pettunud ja vihane olnud.

Olin ta meele järgi, hiljem ikka irvitas.
Ei oleks olnud ta meele järgi, oleks olnud pahane.

Oleksin olnud nii või naa, ikka ei sobinud.

----
Me tegelikult ei oleks üldse tohtinudki suhelda, minu elu hävis sellepärast.

ei veena need tekstid, et P neid tekste ise toodab.

Olen täiesti üksinda, kes siis minu eest kirjutama peaks ?

Kui keegi teeb midagi, mis mulle meeldib, siis olen ju tänulik. Eriti tänulik ja liigutatud olen siis, kui see isik teeb heateoga veel endale kahju. Siis tunnen ennast muidugi süüdi ka.

Sellepärast ma ei mõistagi inimest, kes käitub hiljem veel nii, nagu oleks pahane, et tema soovidele vastu tuldi nind ei tunne mitte mingeid süümepiinu.

Täielik müstika mu meelest.

Hakka või tõesti uskuma roboti ideesse. Kuidas nii mööda saab aru saada, isegi vaimse puudega isik?
Kust ta nüüd võttis, et jälle sest sõbrannast laterdama kukkus, kui jutuks olid ju hoopis teised asjad.
Mis tähendab, et ei saada aru ja võetakse üldistavalt? Mitte keegi pole viimases otsas sõbrannast silpigi kirjutanud ja see ei puutu isegi mitte riivamisi asjasse.
P, kui sina ei suuda ilma "kalli" sõbranna peale mõtlemata elada, ei suuda temast kirjutamata olla, ei tähenda see, et ka teised (meie siin) tema peale mõtleme. Vähemasti minul ja usun, et paljudel, on huvi vaid sinu tänase isiku vastu. Mis minevikus oli, on nii tüütuseni korrutatud ja tekitab vaid tülgastust.

kuidas see teksti rühmitamine käib? P, vasta!

Kirjutasin ju, et üldistavalt on see õige.

Jah, kipun kõike seostama selle naisega, kes mulle elu palju halba tegi ja kelle kaasabil tühjas mustas augus olen.
Kallis ei ole ta nüüd küll.

Piisavalt kallis, et isegi mulle nimeliselt kirjutatud kommentaaris ta taas teemaks võtta.

aga tegelikult see naine andis su elule ju mõtte, on ju P?
nüüd saad kuulsust nautida netis ja puha. Olla kohalik delfika "staar!" Mõnel ei lähe terve elu jooksul isegi mitte nii hästi...

Kohatu on ilkuda.
Või arvad, et on äge, kui nn. "vaimukusi" kirjutad.

Elul oleks siis mõte olnud, kui oleks peigmehega kokku jäänud ja temaga lapsi saanud.

See naine mu elu mõtte just HÄVITAS.
Saad sellest isegi aru.

Su kommi lugedes tundub, et tegu teismelistega, kes üksteise võidu kildu viskavad ning ise sellest suures vaimustuses on.

Kui su endaga taoline kurb lugu oleks juhtunud, siis kirjutaksid masendusest siin samuti.

Täna õnne, et sinuga midagi taolist juhtunud ei ole.
Usu mind, selles ei ole midagi meeldivat.
Piinled elu lõpuni, seda ei soovi vaenlasele ka, julm sinust on ilkuda.

Kui minuga oleks mõni kurb asi juhtunud,mis muide ka juhtus,siis teeksin ja tegin kõik selleks, et sellest kuidagigi ülesaada ,ja never ever ei tuleks sellest siia pasundama,ei saa siin keegi sind aidata,sest sa ei soovigi millestki üle saada.

Soovin küll. Selleks ju siin kirjutan, et alandust endast välja saada.

Oskad vastata 17.22 ja 17.28 kommile ?
Mind see lausa piinab, kuidas saab nii absurdselt käituda ?

Sa oled siin leierdanud juba aastaid,ei ole sa mingit alandust endast välja saanud ega ei saagi,las siis piinab edasi,ega kui sa ise enda mõtteid ei muuda ei tee seda keegi.MILLAL SA ÜKSKORD ARU SAAD, ET AINULT SEE SÕBRANNA OSKAB OMA KÄITUMIST SULLE SELETADA JA MITTE KEEGI TEINE,TÄIESTI MÜSTIKA ON SEE KUIDAS SA SELLEST ARU EI SAA.Võiksid ükskordki nii mõelda, et mõlemad olime lollid ja süüdi ja mis iganes ja nüüd elan edasi.

Sa ju tead, P, et sa pole ainuke, kel elus raskeid aegu olnud. Aga vaat ei pane masendus teisi inimesi elu lõpuni selle halva peale mõtlema, ammugi mitte sellest lõpmatuseni kirjutama.
Halbadest aegadest saadakse üle. Loomulikult raskused ei unune, kuid neid ei elata ka päevast päeva aina uuesti ja uuesti läbi, nii nagu sina seda teed.
See pole mingi ilkumine või sõimamine, kui sulle sinu teguviisi kahjulikku mõju sulle endale tõestada püütakse.
Sa ei ole ainuke pettunu, palju rängemaid üleelamisi on tulnud inimestel taluda. On olukordi, kus inimesed on tõesti võimetud ja ei saa ise midagi teha. Ometi elatakse edasi väärikat elu.
Sinul siiski oli ka endal valikuvõimalus ja see, et sa seda ei kasutanud teisiti tegutsemiseks, on puhtalt su enda süü. Aga isegi enda süüd ei kahetseta terve ülejäänud elu. Miks ei ole rohkem siin foorumis teemasid, kus inimesed muudkui ketraksid oma halba kogemust? Mitte seetõttu, et neid poleks, vaid seetõttu, et endale head sooviv inimene ei taha raskeid aegu korduvalt uuesti üle elada. Üleelamised pole ju reaalsus, see on tunnete tasand. Ma ei ütle, et emotsioonid tuleb täiesti maha suruda, kuid samu emotsioone sama asja pärast päevast-päeva tunda on kuritegu. See on kuritegu iseenda vastu.
Sina hoiad oma valu pidevalt värskena, sul oleks kui kahju sellest lahti lasta.
Lisaks vürtsitad oma üleelamisi ühe inimese pideva süüdistamisega. See on inetu. Ükskõik kui süüdi see inimene ka oli, pole foorum koht, kus oma pahameelt aina uuesti väljendada.
Su senine käitumine (siin - foorumis) pole sinu suhtes lugupidamist tekitanud, pigem vastupidi. Ainuke leevendav asjaolu on, et su vaimne seisund ei lase sul mõista, kui vääritult oled siin esinenud.
Rõhutan, et räägin ainult ajast, mil oma juhtumist oled foorumis kirjutanud ja mitte mineviku käitumisest. Ma ei anna mingit hinnangut sellele vanale loole, sest pole seda ise näinud, pole teist osapoolt kuulnud ja tegelikult pole see üldse oluline.
Oluline on vaid see, mida siia oled kokku kirjutanud, ja see ei jäta sinust head muljet. Vaevalt küll, et päriselus jätaksid endast parema mulje. Pigem just kirjaviis ja kirjutamiseks valitud mõtted "reedavad" kõige paremini inimese tegelikku olemust.
Vaid see, et su jutu järgi puudusid sul elukogemused ning normaalsed nõuanded lapsepõlves ning nooruses, pole lasknud meil sind hukka mõista. Sulle on püütud tagant järele nõuandeid jagada, kogemusi pakkuda; on arvestatud su vaimset seisundit. Aga sina näed vaid pahatahtlikkust ning ei taha oma elu absoluutselt muuta, muuta elamisväärsemaks ning paremaks. Sa justkui ei oskagi head näha ning halba näed ka seal, kus seda üldse pole.
Ei ole kena see kuvand, mille endast ise siin loonud oled.

Saan aru küll, et kordan, aga VÄGISI TULEB KÕIK MEELDE. Nagu nõidus kohe.

Piinlik on veel, et nii vanas eas lasin ennast haneks tõmmata ja see teeb sellele naisele eriti nalja.

Kuidagi alandav oli, kui nn. "sõbranna" ütles, et ta mees lubab tal minuga natuke rääkida.

Kui ma oleks oma peigmehe kohta niimoodi öelnud, siis oleks "sõbrannal" kisa taevani, et see mees on ju hull, vaimuhaige, lase kiiresti jalaga, ära temaga enam räägi, lülita telefon välja, mingu teiste naiste juurde.

Täpselt nii nn. "sõbranna" mulle ütles, kui peigmees oli tüdinenud sellest, et ma ainult "sõbrannaga" väljas käin.
Jube kisa hakkas "sõbrannal" siis, et vaimuhaige on, mis õigus tal sind keelata on, ME OLEME JU SÕBRANNAD.

Kui ma oleksin midagi taolist "sõbrannale" öelnud, oleks ta mulle ilma pikama jututa jalaga p-sse pannud.

P, kas sa oled päriselt i-ioot või mõnitad? Mida sa jälle sellest sõbrannast jahuma hakkasid? Saad aru, mitte kedagi ei huvita see sinu sõbranna. Mitte keegi ei hakka koos sinuga teda kiruma, sest keegi pole tema suust ühtki sõna kuulnud. Samal põhjusel ei saa ka keegi sinu küsimustele vastata. Kas sa saad sellisest lihtsast asjast aru või mõistus ei võimalda? Kaua võib, ah?

Krt
Ei peagi kiruma, lihtsalt kirjutan, kuidas oli ja küsin arvamust, MIKS keegi niimoodi käitub ?

Minult nõudis üht, aga ise käitus tegelikult risti vastupidi.

Kui oleksin tema meest vaimuhaigeks tembeldanud, siis oleks sel naisel selline kisa lahti, aga minu ja mu peigmehe kohta ütles sellist jaburdust.

Vaimuhaiguse juttu rääkis muidugi selleks, et ma peigmehega suhte lõpetaksin.

See, kuidas sina oma segase peaga arvad, et asjad olid, ei tähenda midagi. Miks sa küsid asju, millele saab vastata ainult see teine inimene? Sulle on seda sadu kordi öeldud. Mis sul viga on?

Mis mõttes mina arvan ?
Otse loomulikult oleks "sõbranna" mulle öelnud, et ma olen kade, kui näiteks oleksin ta armastatut vaimuhaigeks tembeldanud.

Kui mu peigmees pika kannatamise peale söandas öelda, et talle ei meeldi, et ma ainult "sõbrannaga" käin, siis oli "sõbrannal" kohe kisa lahti, et peigmees vaimuhaige, ta ei ole mingit õigust mind keelata, ma pean saama sõbrannaga käia.

Täpselt nii ütleski.

Kui aga ma lõpuks julgesin öelda, et miks sa minuga ülbitsedes räägid, aga uue sõbrannaga oled mesimagus, siis "sõbranna" nähvas: sa oled kade, sest ta on noorem.
Uus sõbranna on tõesti meist 7 aastat noorem, aga vanuses ei olnud üldse asi.

Jube kavalalt viis jutu mujale.

Ma ei arva midagi, kõike seda olen selle naise puhul näinud kahjuks.

Kogu viga on selles, et ma LASIN sel naisel niimoodi endaga käituda.
LASIN tal ka oma peigmehe kohta tobedusi rääkida.

Jälle jahud oma sõbrannast. Ühepoolselt. Kas sa ei saa tõepoolest aru, kui nõme, labane, mage ja TÄIESTI MÕTTETU see on? Tõesti nagu mingi seniilne rumal ja tige külaeit.

Kogu viga on sinu peas, mis ei lase sul vana asja rahule jätta.
Su kordamine on nõme, vastik ja täiesti mõttetu. See mõjub ärritavalt ning teeb SINU veelgi ebasümpaatsemaks.
Kui sul on enda vabanduseks tuua vaimsed probleemid, siis mine lõpuks ometi ravile, ehk saad abi. Ja kui ei saa, lõpeta vähemalt inimeste ärritamine siin. Su teemat külastatakse tõesti vaid lootuses, et ehk siiski võtad mõistuse pähe. Keegi ei taha sellest iidsest loost enam midagi kuulda (lugeda). On see arusaadav või tuleb teiste sõnadega sama mõtet väljendada?

Vastik on see, et ma kogu sel lool üldse toimuda LASIN.

Ükski normaalne naine EI LASE endaga niimoodi käituda.

Milline normaalne naine üldse hakkab teise naise käsu peale oma elu hävitama ?

Naised ju kaitsevad oma suhet nagu emalõvid, keegi ei hakka sookaaslase palvel suhtest loobuma.

see lugu on sul ikka täitsa peeees. P. jah, olid loll, saamatu ja kole. aga sa oled loll, saamatu ja kole ka praegu. Mis nüüd siis nagu?