Räägin sellest, kui kirjutamist siin ALUSTASIN. Mitte praegusest teemast.

Kui ma ESIMEST korda sellest juttu tegin, tulid KOHE õelad kommid, kusjuures keegi veel ei teadnud, kuidas asi tegelikult oli.

Kartsin kirjutada, sest uskusin, et ei saada aru ja et vastuseid üldse ei tule.

Kirjutan, sest see piinab mind ikka veel ning osad kommid teevad päriselt haiget ning kus ma seda valu mujal välja elan.

Ja ikka loodan, et juhtub ime ning saan loos selgust.

Püüdsin ju ettevaatlikult ja taktitundeliselt selle naisega selgeks rääkida, et miks ta nii käitub.

Naiivselt lootsin, et selgitab, aga ta ainult naeris ja kukkus hämama. Ning minu valu tegi talle nii nalja.

Ühesõnaga tegi mini jaoks niigi raske ja segase loo veel segasemaks ja raskemaks.

P. veel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
A TAHTIS SEDA.
>
> PEIGMEHEST LAHKUMINEK OL
> I JU SELLE NAISE SOOV, MITTE MINU.

Aga tegid sina, kuigi see ei olnud sinu soov, vaid lausa vastupidi sinu jutu järgi, aga tegid ikkagi - nagu üks närune narkar, nutab ja süstib. Esimene samm tervenemisele ongi tunnistada, et sul on probleem, mitte teistel ega ajada iba, et mis see narkots nii hea ja maitsev siis on, kui poleks, siis ei ma võtaks ju. J...bu.

P. veel to No tore siis ju Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mul on sulle palve.
> Ole nii kena daam, p
> alun mitte mulle vastata, ole nii tubli, si
> in foorumis on palju teisi, kellega sa kirj
> utada saad.
>
> Eks, ole nii pai, k6ike i
> lusat sulle.
> No ei ole mulle vaja seda l
> 6putut ilkumist.

Kallis inimene, on üks tore vahend, mis lõpetab kogu selle lõputu ilkumise siin - ära kirjuta rohkem juurde, sellest on sulle kõvasti abi! Ma olen täiskasvanud inimene ega vaja su näpunäited, kuhu ma kirjutada võin või pean. Mul jummala suva, mida sul vajka on või pole. Edu sullegi. .)

Kui ma siin kirjutan, siis järelikult on mul seda vaja.

Üleüldse on mulle internet AINUKE kaaslane.
Maailmas naisi küll, aga minu jaoks ei ole sealt mitte ühtegi suhtluskaaslast.

Ajasin peigmeest ära selle naise käsul, sest alateadlikult tundsin KOHUSTUST teistele naistele alluda.
See ei olnud minu teadlik soov.

Anna andeks, ei tahtnud nii öelda, aga sain lihtsalt jälle nii haiget sinu kommi lugedes.

Selge see, et mina üksinda vastutan. Ei ole minu kõrval siin mitte kedagi.

Kuidagi ei saa öelda, et ajad vastutuse kellegi kaela. See ei olegi võimalik.
See naine ainult irvitab mulle näkku või lubab jälle oma okse mulle pähe kallata.

Nimelt ta oksendas ämbrisse, siis järsku hakkas pöörase häälega naerma.
Mõtlesin, et mis tal küll hakkas.
Siis puristas naeru saatel, et kallab mulle nüüd okse pähe.

P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ajasin peigmeest ära selle
> naise käsul, sest alateadlikult tundsin KOH
> USTUST teistele naistele alluda.
> See ei o
> lnud minu teadlik soov.

Tead, asi on sedasi, et kõigi oma mitteteadlike soovi eest tuleb samamoodi tasuda ja küllap see üksindus on sinu karmavõlg nö. See, et sa tunned kohustust mingit sitta kokku keerata või et keerad seda ebateadlikult kokku või et endale, ei tähenda, et sa pääsed vastutusest. Mis mõttes sa ei aja vastutsut oma tegude eest sõbranna kaela, kogu aeg muudkui korrutad, et sul oli tema ees kohustusi. Tahad öelda, et sa pidanuks teovõimetu olema? Kas siin foorumis sõbrannast jahuda on ka sinu ebateadlik soov? Kuigi se epole sulle aastate jooksul leevendust andnud, on sul püha usk, et kui jahud küllalt kaua, siis miskit muutub? Kui sa ise midagi ei muuda, siis miski ei muutugi.

Aga ma ju tasungi oma alateadlike vigade eest praegu.
Keegi teine ju ei tasugi. Mina ju üksinda tasungi. Seda karmavõlga ja eelmist elu ma küll ei usu.

Miks on siis nii, et head inimesed piinlevad ja kannatavad, nendega juhtub õnnetusi, aga halbadel läheb kõik hästi.

Sul ei ole vaja targutada, et pead vastutama.
Ma ju vastutangi ja üksinda.
On siis keegi minu kõrval vastutamas ?

Milleks sa jälle targutama hakkasid ?
Olen ju palju kirjutanud, kuidas kahetsen, aga aega tagasi ei pööra.

See sinu vastutuse jutt on ju kius. Ma ju üksinda vastutangi.

Mina jäin mehest ja tema lapsest ilma, mina kannatan.
Või kannatab siis keegi teine või ?
Kõikidel teistel on ju minust sügavalt ükspuha.

Ma ei tea, miks sa jälle hakkad kiusu ajama ?

Kuidas ma saan nn. vastutusest ehk iseendast kõrvale hiilida ? Moondun teiseks inimeseks või.

Püüdsin sinuga väga hellalt ja viisakalt rääkida, aga sa hakkad ikka.

----
Mina ju kannatan tagajärgede käes, mina ju piinlen praegu.
Mitte keegi teine.

Kõikidel teistel on nii minust kui minu piinadest sügavalt ükspuha.
Ei ole sul vaja tänitada.

Sa kohe mitte ei suuda oma tänitamist ja parastamist lõpetada, rääkigu ma sinuga nii leebelt ja hellalt kui tahes.

Mida see targutamine sulle pakub ? Pigem jääb mulje, et sul on mingi mure ning minu kallal tänitades elad ennast välja.

----
Pealegi sinu vastutuse jutt on üsna õel ja alatu.

Mina ju üksinda piinlen ja vastutan.
Kas mõni teine jäi selles olukorras oma õnnest ilma või ?

Katsu nüüd natukenegi oma mürki tagasi hoida ja lõpeta ära oma lõputu tänitamine ja parastamine.
Sa kohe ei suuda lõpetada.

Ma väga ilusasti palun sind veelkord, ole nii kena daam ja otsi endale uus ohver, kelle kallal tänitada.

Mul on tõesti valus ja hing haige, ma ei jaksa sinuga võidelda.
Igatahes teevad su kommid väga haiget.

Tänita kuskil mujal, aga ilmselt hammas ei hakka teistele peale.

no tore siis ju! Projitseerid nüüd oma s...tta minu kraesse? :)

Loodan, et lõpetasid tänitamise.

Ma muide tundsin sinu ees süümepiinu, et palusin sul mitte õelutseda.
Süümepiinadest kirjutasin isegi vabandava sõnumi sulle, aga nagu näha, poleks pidanud.
Tänitad edasi.

Ole nii kena, palun otsi endale uus ohver. Aitäh.
Ma lihtsalt ei jaksa enam õelusi taluda, hingel on niigi valus.

P., sa oled tõsiselt haige inimene. Ma ei sõima ega mõnita, konstateerin fakti.

SINU valik on, milliseid komme sa loed ja millele vastad. Täpselt nii, nagu elus ei pea suhtlema nendega, kellega ei taha, ei pea ka siin. Sulle ei meeldi no-tore-siis-ju kommid? No aga ära siis rohkem talle kirjuta! Miks tema peab järgi jätma? Jäta ise!

Ma andsin sulle konkreetse ja lihtsa valemi, kuidas suhtlemist harjutama hakata. Sinu vastus? SÕBRANNA, ALANDUS, VALU, blablablablabla.

Kas siis sinu meelest terve inimene allub ühe naise käskudele ning sellega rikub oma elu täielikult ära ?

Kõik terved naised võitlevad oma õnne ja suhte eest nagu emalõvid.
Ei hakka ükski naine teise naise soovil oma elu hävitama.

Käitusin alateadlikult nii ning nüüd kibedalt kahetsen.

----
Muide kui sulle mõni asi haiget teeb, võid ka kirjutada.
Sa kurjustad minuga, aga mitte keegi ei keela sinul enda muredest kirjutada.

----
Olen süüdi jah, et vastuseid loen. Mõni on jälle pahandanud, et kas sa üldse vastuseid loed.

Olen ma nii või naa, ikka häda, ikka ei sobi.
Kui loen, on halb. Kui ei loe, ikka ei sobi.

See vastutste mittelugemine on sul natuke üle pingutatud või soovid sa, et ma sinu vastuseid ka ei loeks.
Sellisel juhul, miks sa üldse kirjutad, kui ma lugeda ei tohi ? See oli küll nüüd ülbitsemine sinu poolt.

Püüan edaspidi su vastuseid mitte lugeda, siis sa oled rahul.

Vabandan, kui natuke teravalt ütlesin.
Sest kommid teevad haiget.

Sa hakkad muidugi irooniliselt nämmutama: haiget, alandus jne.

Sest siin võivad kõik minule igasugu asju öelda, aga mina ei tohi ju mitte midagi vastata, kohe olen lõvi.

Sa võid ironiseerida kui palju tahad, aga hingel on mul valus sellegipoolest.
Ironiseeri, kui vajadust tunned.

Lisaks ohvrisündroomile ja sisulise lugemisoskuse ning eneseanalüüsivõime puudumisele on sul ka kehv iseloom ja väga kõrgelt arenenud kehvastiütlemiseanne.

Jätka samas vaimus. Ära mine kinno, ära loe raamatuid.

Hala edasi.

Lugedes siin neid vihapurskeid, võib vaid aimata, mida ta sellele sõbrannale tegi.

Ma seda isagi ei mõtle. Pole meil ju tgeelikult amugi, milline inimene 13 või isegi 5 aastat tagasi oli. Aga vimaed aastad siin on suhteliselt selge pildi andnud tänasest ning paistab, et ka tulevik on tume, sest soov seda muuta, ise muutuda on puudu. Kurb.

Ilmselt peab veel kohvi tegema. Kirjavigu tuli nii palju eelmisesse, et ei jaksa parandamagi hakata. :)

Mida ma siis tegin ?
Täitsin selle nn. "sõbranna" käske, tegin seda kohusetundlikult, mida TEMA tahtis.

Võtsin ta kahel käel vastu nagu kuninganna, ajasin peigmehe minema, nagu tema soovis.

Mida mul teha oli ?
Esiteks "sõbranna" ei oleks minusugusel ullikesel üldse lasnudki midagi teha.

Kui ma ka midagi ütlesin, siis "sõbrannale" tegi see nii nalja. Pani oma peenikest naeru ja ütles, et ma üldse ei oska kuri olla, see ajavat igaühe naerma.

----
Kordan veel üle.
Ei meeldi mul siin kellegagi jageleda ja olen korduvalt viisakalt palunud mitte õelutseda, seda ka varasemalt.

Olen ilusasti palunud konstruktiivset kriitikat, mitte lahmivat õelutsemist.

----
Et mulle võib igasugu mõttetuid õelusi näkku paisata, aga ma ei tohi mitte midagi vastu öelda ?

Et siis peigmehe äraajamine tegi "sõbrannale" hullult haiget, kuigi "sõbranna" seda minult nii väga palus ?
Nii tuleb sinu jutust välja.

----
Sa ju täiesti teadlikult õrritad, et siis saad jälle mõnuga tänitada.

Mis vajadus sul siin tänitada on, mida see sulle pakub ?

Miks sa näitekjs ei suuda arukalt ja asjalikult arutada ?
Kas ilmtingimata peab õelutsema ?

Mis siinseid üldse õelutsema sunnib ? Õnnelik inimene vist ei tule netti mürki pritsima.
Kas näiteks sinu elu on nii kurb ja raske, et minuga õelutsema tuled, täiesti võhivõõraga, keda sa ei tunnegi ?

----
Ma ei mõista ja ei saagi mõistma siinseid õelutsejaid.
Kas nii raske on viisakalt ja normaalselt kirjutada ? Ja mida see õelutsemine näiteks sulle pakub, miks sul seda vaja on ?

Vaata, mina ei saa õelutsemise vajadusest aru, lihtsalt ei mõista seda, küsin seda täiesti tõsiselt.

Küsin, sest püüan mõista siinseid õelaid komme, milleks kirjutajatele selliseid mürgiseid kirjutisi vaja on ?

Sa ju ei tunnegi mind.
"Sõbranna" jaoks olin ideaalne ori, kes allus täielikult tema käskudele.

Milline mu iseloom on ? Olen vaikne, tagasihoidlik, endiselt väga madala enesehinnanguga, teatud mõttes pean ikkagi teisi naisi endast paremaks.

Oloen halb psühholoog, ma ei saa siinsetest õelatest kommidest üldse aru, milleks neid kirjutajatele vaja on.

Osadest kommidest õhkab sellist halba ja negatiivsust, et õudne hakkab.
Mis neil viga on, kes niimoodi kirjutavad ?

Sa oled nii tark, äkki selgitad.
Ära hakka ütlema, et mina põhjustasin õelutsemise.
Olen siinsetele võhivõõras, kirjutan oma kurvast ja igavast elust.

Kurtmine arukaid, heatahtlikke inimesi küll provotseerima ja õelutsema ei aja.
Jätame minu kõrvale.
Õelutsemise põhjus on ikka siinsetes õelutsejates endis, kuid mis see on, mis SUNNIB õelutsema, ma ei saa sellest aru.

----
Keegi siin ei ole oma õnnest kõrvalise naise käsul loobunud, kedagi see ei puuduta.
No mis häda see tulla siia õelutsema. Kas kuskil mujal ei saa oma viha maandada.

SAA MINUST ÕIGESTI ARU, PÜÜAN MÕISTA. Sa oled ilmselt rohkem suhelnud ja jagad seda psühholoogiat paremini.

Kahjuks ei teinud seda, mida oleksin pidanud.

Oleksin pidanud "sõbranna" kohe uksest välja kärutama ja talle selgeks tema, et minu õnne hävitama ei tule.

Aga ma ei teinud seda.

Võtsin selle naise kahel käel vastu ja kohtlesin teda nagu kuningannat ning saatsin hoopis peigmehe minema.

----
Mu jaoks oli täielik shokk, kuidas see naine hiljem naerust luksudes ütles, et kallab mulle oma OKSE pähe.

See oli mulle täielik pauk, ei suutnud shokist mitte ühtegi sõna öelda.
Muide eelnevalt oli meil meeldiv vestlus.
Mitte mingit põhjust ei olnud mulle nii öelda.

----
Muide "sõbrannaga" olen väga viisakalt kõik see aeg käitunud.
Hiljem saatis mulle sõnumeid: HALE PUGEJA OLED, HALEDUSE HUNNIK, PUGEJA, SAAMATU MÖKU jne.

no tore siis ju! Mulle kui väidetavale õelutsejale on poogen, et sa ei mõista ega hakkagi - võõras mure! Siin ei aita ei ussi-, ei püssirohi. Elan oma frustratsiooni välja. Ja tore on! Sa, vaegajuline, mõtle natuke ka, mis sa räägid - tuttava inimesega õelutsemast kujutad paremini ette kui võhivõõraga või? Ja lõppeks, ma ei pea millimallikale põhjendama, miks ma essuhaisu peale nina kirtsutan, tahan ja kirtsutan, saa üle. :) Ja ürita nats vähem mõista, mürgiseid kirjutisi, ja ongi õnn sinu õuel. See sinu püüd mõistmise poole ajab juba iseenesest öökima.

Konkreetselt püsides siinses ruumis ja praeguses ajas on selge, et sa ei tõlgenda asju nii, nagu nad öeldud on. Sa süüdistad täiseti neutraalseid kommentaare ja kommentaatoreid ülbitsemises ja õeluses ja seda sellisel toonil, et tõesti halb on lugeda.

Ma ütlesin sulle, et sa ei pea suhtlema inimestega, kes snuga inetult räägivad, sa ei pea lugema nende komme ega neile vastama. see ei ole iroonia ega õelutsemine, see on eluline tõsiasi. Inimesed lihtsalt ei suhtle nendega, kes on nende vastu halvasti meelestatud. Sina tõlgendasid seda kui ütlust, et sa ei peaks üldse komme lugema ega kellelegi vastama.

Ei ole võimalik, et sa ei saa aru, et ebameeldivate inimeste ignoreerimine ja kõigi inimeste ignoreerimine on kaks ise asja.

Ei ole võimalik, et sa ei saa aru, et kui sa neutraalseid kommentaare õelutsemiseks ja ironiseerimiseks pead, siis on asi sinus.

"Ära hakka ütlema, et mina põhjustasin õelutsemise."

Ei ütlegi, sest õelutsemist 90% juhtudest, kus sina seda näed, ei ole. Sa ei le saanud põhjustada midagi, mida olemas pole.

"Osadest kommidest õhkab sellist halba ja negatiivsust, et õudne hakkab."

Sinu kommidest ka, kusjuures. Sinu kommides ei ole mitte kui midagi positiivset. Hakkab tunduma, et äkki snus ei olegi midagi positiivset või kui on, siis led sa selle nii alla surunud et see on peaaegu surnud.

Sa pahandad minuga, aga näed, jälle üks hakkas "sõbrannaga" provotseerima.
Mõnele kohe meeldib salvata.

Järelikult siis kohe tahetakse, et ma vana lugu korrutama hakkan.

Kommija Omg tunneb oma kommist ju sulaselget mõnu.
Olen ju nii põhjalikult kirjutanud, kuidas asi oli, kuidas ma pidasin kõiki naisi endast paremaks ja kellelegi midagi öeldud ei saanud.

Siis tuleb jälle üks õrritaja - susija Omg, kes mõnuga pöörab kõik pea peale, nagu ma ei oleks eelnevalt midagi kirjutanud.
Seda tehakse siin ju meelega, aga miks seda vaja on, ei taipa.

Kuidas ma ilmaasjata süüdistan ?

Olen palju kirjutanud, et ei ole "sõbrannale" öelnud mitte ühtegi halba sõna, mida tema siis pidas nõrkuse ja pugejalikkuse tunnuseks.

Hiljem tulid mulle sõnumid: HALE PUGEJA, HALEDUSEHUNNIK, PUGEMINE ON SINU TÖÖ jne.

Ja et mind oli kasvatatud, et kõik on minust paremad, mida kaua aega uskusin, osaliselt siiani usun.

Ja siis kirjutab Omg, et lugedes siinseid vihapurskeid, võib vaid aimata, mida ta sõbrannale tegi.

No kui see ei ole õelutsemine, mis see siis on ?????????????

Kogu meie suhtlemise vältel ei öelnud ma "sõbrannale" mitte ühtegi halba sõna, mitte iial ei kritiseerinud teda.
Alati mõtlesin, et mis ma ise parem olen, mis õigus on mul midagi öelda.

Vaata, ma ei tea alati ette, milline komm on. On ka asjalikke, arukaid komme.

Ma kurdan oma rasket elu, kirun iseennast, et sellele naisele allusin.

Ei soovi siin mitte kellegagi jageleda, ei soovi. Väga ebameeldiv on.

Aga siin hakatakse teist kommijat ju otse ründama, milleks seda vaja on.
Milleks need õiendamised, susimised, siin teemas ei ole neid küll vaja.

Mitte kellegi elu ei mõjuta mu õnnetu elu, milleks susida ja lollusi kirjutada ?

Võtan nüüd iseoma nõu kuulda ja ei suhtle enam inimesega, kes ei ole võimeline tänases päevas elama ning aru saama, et iga "omg" kommentaari peale ei pea 13-aasta vanust romaani kirjutama. Edu sulle, kuna sa ilmselgelt mudast välja tulla ei taha, siis trambi selles edasi.

Polnud siin mingit õelutsemist. Kirjutasin seda, mis mulle sinu kirjutistest paistab. Sa tundud tõepoolest kohutavalt negatiivne inimene ja valmis jumal teab milleks. Muidugi võid sa muudes kirjutistes mingeid mullikesi ajada, aga ega sa oma olemust ei varja. Kui sa oleks nii tohutult tore, hea ja abivalmis, nagu end kiidad, siis oleks sul palju sõbrannasid või vähemalt häid tuttavaid.