Kuidas ma väänan näiteks Aga kommi ?

Inimene kirjutab, et me ei saanud sõbrannad olla, sest ma ebameeldiv ja vastik.

Tegelikult ei olnud me sõbrannad sellepärast, et naistuttav soovis võimukat, julget, sõnakat kaaslast, sest selline oli tema silmis äge tegija.

Minusugune allaandlik ja kõigega nõus tossike oli tema meelest allapoole arvestust, ta nagu ei pidanud mind üldse inimeseks.

Inimesed olid tema silmis võimukad, oma arvamust omavad naised.
Muide ülbitsemist pidas naistuttav austust väärivaks.

----
Kui ma oleks selline olnud, milles Aga mind kritiseerib, siis oleks kogu see peigmehe lugu oleks ära jäänud.

Mitte mingil juhul ei oleks naistuttav ülbele ja vastikule kaaslasele sellist jama ajanud, ta ei julgeks.

Naistuttav põlgas mind just sellepärast, et ma olin RISTI VASTUPIDINE Aga iseloomustusele.

Näiteks teised naised naersid mu naistuttava üle või ütlesid talle suisa halvasti, aga tema ikka suhtus neisse austusega.

Mina aga ei öelnud iial ühtegi halba sõna, olin kõigega nõus -- mind aga PÕLGAS.

KAS POLE KUMMALINE, ENDA VIHKAJAID AUSTAS, AGA POOLDAJAT PÕLGAS?

Muide AGA lähenemine on väga primitiivne ja lapsik, ta ei soovi lihtsalt näha eri tahke, võtab lihtsalt lapsikult primitiivselt.

P, kas limukalikkus ja roomamine on sinu arust midagi meeldivat ja toredat või? See on ju lihtsalt jäle.

Su viimased postitused on ehe näide, kuidas käänad jutu taas oma naistuttava peale ning ei pea miskiks seda, mida sulle kirjutati.
Aga avaldas lihtsalt oma arvamust. Tal on raske uskuda, et sina, kes sa end siin näitad küljest, mida ei viitsi korrata, võiksid olla sellisena pikka aega kellegi sõbranna.
Teie tollased jututeemad olid hoopis teised siis, kuid loomus oli sul ikka sama. Oma sõnul sa siis vastu ei vaielnud, täitsid kõik käsud, kuid see on veelgi ebameeldivam värk. Inimesel peab ikka oma arvamus ka olema ja ta peab julgema seda välja öelda. Samas tuleb ka teiste arvamust kuulata ja selle üle natukenegi mõelda.
Nüüd vaidled vastu kõigele, mis sinu maailmapilti ei mahu. Jah, nii näitad sa nüüd (NÜÜD) oma arvamust välja, kuid teisi ei kuula endiselt. Kui juhtumisi peaksid nüüd kohtuma isikuga (mõne muu), kelle ütlemiste järgi oleksid seletamatutel põhjustel sunnitud käituma, eks sa siis käituksidki. Mitte et sa enda ja tema mõtlemises ühisosa leiaksid, vaid teeksid seda sunduse pärast. Ja aastate pärast hakkaksid teda süüdistama, et ta sulle valesti ette ütles, mida teha.
Selline inimene, kes täidab sunduse pärast käske, kuid teise inimese öeldust aru ei saa, ei leia sõbrannat. Ta võib leida kaaslase, kes abivalmidusest täidab tühikut su elus ning võtab sind sellisena nagu sa oled.
Sõbrannad on ikka enam-vähem samal tasandil, muidu asi ei toimi. Ise ka ju ütled, et polnud te mingid sõbrannad, et tegelikult oli tegu naistuttavaga. Miks siis aga ei või kahelda, et su kõrval nii pikka aega sõbranna selle õiges tähenduses olla sai?

Ei maksa asja nii keeruliseks ajada, töö naine oli ju alatu.

Tead ,minu naabruses elab üks selline tohutult mehelik naine,ükspäev märkasin ja kohe tuli silme ette, et vot selline oleks P.sõbranna,tal on ka kaks last olen teda õuepeal näinud ,selline kole ja mehelik ja kahtlane,ja jubedalt õiendab oma lastega,ettegi ei kujuta milline tal küll see mees kodus on,kes sellisele küll tited tegi ,uuh,oled kindel et ta Eestis ei ela või?

Ma pole loomu poolest teiste eest lömitaja, lihtsalt see naine kasutas ära mu headust.

Sinu "sõbranna" oli julm ja alatu inimene, kes nautis sinuga manipuleerimist. Sina olid oma geenide ja kasvatuse kombinatsiooni tõttu sellele manipuleerimisele vastuvõtlik.

Rohkem seal midagi analüüside ja urgitseda pole. Nüüd võid olnule joone alla tõmmata ja eluga edasi minna.

Iga sekund, mis sa siin edasi heietad, on raisatud sekund sinu elust, kus sa võiksid teha midagi toredat. Isegi kui sa ei saa enam meest ega lapsi, on sada korda toredam kogeda uusi huvitavaid asju, õppida, reisida, töötada, laulda, sportida jne jne, selle asemel, et lõputu ohvrina oma kurvas minevikus püherdada ja kaastunnet kerjata.

Elavad huvitavat ja sisukat elu ka inimesed, kes on sündinud väga raske puudega.

P. to limukklikkus Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma pole loomu poolest teiste eest lömitaja, lihtsa
> lt see naine kasutas ära mu headust.


No ma küsiks siis, kes need kommentaarid enne kirjutas:
"Teiste eest ei oska rääkida, aga ma ise küll ei roomanud sellepärast, et meeldida, vaid ma teisiti EI OSANUD, alaväärsus ei võimaldanud, nii käituma oli mind kasvatatud."

"Ebalev olek, alaväärsus, oma arvamuse puudumine -- seda vist naised ei talu.

Ja huvitav, kas naistele on ebameeldiv, kui neid üliinimesteks peetakse ?
Kui keegi sind nii ülistab, kas see isik muutub tülgastavaks, põlastusväärseks ?"

Kuidas sa nüüd äkki väidad, et ei ole lömitaja, kui paar kuud tagasi kaeblesid, et lömitamine ja teiste ees roomamine oli su elu põhiülesanne?
Pagan, ole vähemalt järjekindel!

Hämmastav, ma üritan jälle robotil pilti selgaks pühkida...
Lootusetu optimist.

19.37 ei ole mina.

Issand
Ta elab kahes kohas, nii välismaal kui Eestis. Kus rohkem, seda ei tea, me ei ole aastaid telefonis suhelnud ja oma asjadest ta mulle ei rääkinud.

Vaevalt ta oma lapsega ( lastega ? ) pahandab, arvan, et omadele ei ütle ta halvasti.
Aga mehelik ja jässakas on küll, samas ise pilkas enda meelest ilmetuid.

Kris
Jah, nii oligi.
Aitäh.

Seda kommi mina ei kirjutanud.
Just lömitaja ma olingi.

Käitusin kõikide naistega ühtemoodi.

Naistuttav aga minuga ülbitses ja teiste ees lömitas. Kuidagi paha oli näha, kuidas minuga rääkides üleolev toon teistega rääkides alandlikuks ja malbeks muutus.
Äärmiselt häiriv oli.

See on minevik.
Astu edasi, hakka elama.

Ah, masinad ju ei ela....

EI SEE POLE MINEVIK, VAID KUMMITAV MINEVIK, MIS ELAB OLEVIKUS JA ON

no tore siis ju. Mitte minevik ei kummita sind, sa ise kummitad end.

Trükitähtedega ei ole jälle mina, aga nii ta ongi.
Nagu needus on meeles.

Praegu mõtlen, et naistuttav elas lihtsalt oma pingeid minu kulul välja.
Sest teiste naiste ees surus ta jälle oma "mina" maha.
Mina aga ei elanudki oma pingeid välja, kogusin selle naise negatiivsuse ka enda sisse, nüüd ma plahvatasin ja enam pidama ei saa.

See pole plahvatus, kulla automaatkirjutaja. See on solisev solgioja.
Kolmteist aastat möödas ja sa pole elama hakanudki. Tubli, on mida surivoodil meenutada.

Limukalikkus ei tohtinud naistuttavale võõras teema olla, sest ta ju ise roomas teiste naiste ees.

Ainult VAHE minuga oli selles, et tema ei teinud roomamisega endale kahju, vaid püüdis nende seltskonda pääseda.
Mina aga roomasin, sest uskusin, et nii peabki käituma.

Kahetsen küll, et 13 aastat tagasi ei suutnud seda päevapealt unustada. Nüüd on juba hilja.

Sul oli 13 aastat aega seda unustada. Ja nüüd olevat hilja?

Kas ma saan õigesti aru, et su elu sisu siit kuni surmani on su enese poolt juba kaunilt paika pandud: undamine internetifoorumites, siis veel pisut hala netis, siis mõnes virtuaalkommuunis oma lõpmatu soigumisega trollimine ja siis surm?

Seega sa mõnitad siin praegu kõiki häid inimesi, kes on oma heasüdamlikkust sinuga jaganud ja oma aega sinu probleemiga pead murdes raisanud?

Sa oled oma tegudega üks õelamaid netitrolle,kellega mul on juhust olnud suhelda. Tee endale üks peedist orden ja kanna seda uhkusega.

Moosimadu, see sai ju mitu kuud tagasi juba selgeks, et P jaoks lõppes elu ära, kui sõbrannal siiber sai ja ta lahkus. Enam ei tule mitte kunagi mitte midagi, peale surma. Huvitav, kas kirst on juba valmis vaadatud?

Mina tean. Ma tahan teada, kas see masin ise ka teab. :)

Paha p'rast ma kindlasti ei kirjuta, lihtsalt ei suuda peatada.

Naistuttaval ei olnud mind lihtsalt enam vaja, sest minuga suhtlemise m6te sai teoks.

Probleem oli peigmehest lahkuminekus.

Ikka loodan, et siin kirjutades juhtub mingi ime. Ei kirjuta niisama.

Mis ime see on, mida ootad, peigmehe tagasitulekut või?

Tahad tõelist imet?
Siis viska oma arvuti heaga puruks ja hakka elama. Kui oled arvutiprogramm, mis meile siin usinasti vastab, siis hangi endale viirus ja jookse kokku.
Vaata, õues on ka elu!

see troll, kirjutamistroll P on muutunud kirjaviisil õige jälestusväärseks. kõik inimlik on kirjutaja poolt selle trolliteema käigushoidmiseks hävitatud. absoluutselt ebatõene kirjanduslik tüüp jumal teab mis novelli tarvis.

P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Paha p'rast ma kindlasti ei kirjuta, lihtsal
> t ei suuda peatada.

See sinu "lihtsalt ei suuda" ongi su elu kreedo. Mitte kõigest ei suuda, vaid lihtsalt lausa. Kuna sa oled robot, siis sa ei suuda jah peatuda, lihtsalt. :) Aga miks ei suuda on sinu jaoks niisamasugune saladus nagu koera jaoks see, kuidas liha konservkarpi satub.

Oli näha, et loed ka naisepeksu teemat, veidi osaledki selles. Aga loed seda ikka vaid läbi oma nägemisprisma, ehk siis kallutatult. Aga no asi seegi!
Kui nüüd võrrelda raseda naise jõhkrat peksu sinu kogemusega, siis kumb nagu hullem on?
Ühel juhul oli tegu lähedase inimesega, keda usaldad niivõrd, et oled valmis pere looma. Teisel juhul oli tegu naistuttavaga, keda häda pärast kõlbas ka sõbrannaks pidada, ehkki ühendav sarnasus, tõeline sõbratunne puudus.
Selline mulje jääb, et sind pahandab just see, et sinu silmis "madala sordi" inimene käitus sinuga halvasti. Oleks tegu olnud sinu silmis "kõrgema sordi" inimesega, oleks sul tema käitumisega kergem leppida. Et justkui neile viimastele oleks rohkem lubatud kui äpudele.
Et lasid ühel kehvakesel ja nõrgal inimesel end mõjutada, on su meelest ülim õigustus enda mittesuutmisele oma elu enda kätte võtta. Muudkui soiud - kuidas ta küll sai, kuidas ta küll tohtis, kuidas ... Justkui oleks see mingi ime, et endaga kimpus olev inimene oma komplekse teiste peal välja elab.
Ei mingit imet, just nii ongi. Endaga rahulolematu ei taha kogu vastutust enda peale võtta. Palju lihtsam on see teiste kaela veeretada. Naine on süüdi, et ei toonud susse õigesse kohta, lapsed on süüdi, jättes mänguasjad vedelema, koer jäi jalgu jne. Ega siis avalikkuse (töökaaslased, sõbrad jm) ees saa end "paljastada" ja oma viha välja näidata. Ikka kitsas ringis ja nende peal , kellest jõud üle käib.
Su naistuttava puhul toimis sama mehhanism, sinust käis tal vaimne jõud üle ja sinu peal sai ta oma viha maandada.
Sama mehhanism toimib muideks ka sinu puhul. Sa oled vihane oma elamata elu pärast, kuid vastutust selle eest enda peale võtta ei jaksa. Palju mugavam on süüdistada teisi, panna teised selle eest vastutama.
Asjal oleks jumet, kui su jamad oleks just äsja juhtunud. Siis oleks põhjust süüdistada, õigluse jalule seadmise protsess läbi tehe ning eluga edasi minna. Aga sina räägid siin kaugest möödanikust ja räägid sellest lõpmatult.
Isegi see oleks mõistetav, kui peale aastaid endas oma valu kandes sellest lõpuks räägid (nii nagu sa oma algses teemas tegidki), räägid end tühjaks, saad foorumlastelt toetust, abi, teistsuguseid vaatenurki jne, ning lähed eluga edasi. Aga sa ei lähe, sa saad siit vaid hoogu juurde, et ikka enam ja enam vastutus oma elu eest teiste kaela veeretada.
Ega sinu käitumine väga palju ei erinegi mehe omast, kes oma jõhkrutsemisest jõudu ammutab ning sellest hoogu juurde saab.
Sarnane on ka minu ja teiste foorumlaste tegevus, kes me siia teemasse taas tagasi pöördume. Sarnane naiste käitumisele, kes vägivaldse mehe juurde tagasi pöörduvad, lootuses, et ehk ta ühel hetkel mõistab ja muutub. Nii nagu ei muutu vägivaldne mees (vähemalt ilma erialase abita), ei muutu ka sina.
Igaks juhuks pean täpsustama, et ei võrdle peksu grafomaaniaga, vaid mehhanisme, mis vastavalt toimima panevad.

Olen ise päris jõhkralt noorena Vene noorte kamba poolt peks saanud, jalaga kõhtu ja näkku. Ikka päris tugevalt jalgade ja rusikatega kõhtu ja näkku, nägu oli üleni paistes ja sinine, ei julgenud kellegi silme ette minna. Häbi oli.
Samuti rasedana ühe naisterahva polt jalaga kõhtu. Tegin küll aborti ja mitte löökide pärast, vaid muudel põhjustel. See oli enne, mitte peigmehe - aegne abort.
Samuti praegune peksmise ohver tegi ise aborti kartuses, et loode sai viga.

Ma enda puhul ei uskunud, et loode viga sai, on ju ta vedelikuga kaitstud, aga jah aborti tegin siis teistel põhjustel.

Need peksmised olen ammu unustanud, need ei tekitanud hingehaava.

SÕNADEGA saab palju - palju hullemini haiget teha.
SÕNADEL on meeletu jõud.

Me ühine meestuttav (lihtsalt sõber) armastas ka mu kallal ennast välja elada.
Lõpuks ma ei kannatanud välja, ütlesin vastu, mispeale ta nii ärritus, et kukkus sõgedalt jalgadega taguma.
Ja selle peale ma ei olegi enam mõelnud, lihtsalt su kommi peale tuli meelde.

Küll on aga teravalt meeles need susimised ja teravad laused, mida mulle ütles.
Vahel paha tujuga kukkus röökima, et ma HÄDAVARES, RAIBE, S.TASITIKAS.