Kui peksmisega kaasneb invaliidsus, siis on küll väga kurb lugu.
Nagu juhtus meie armastatud näitleja Paul Poomiga, see on nii jube.
Tundub uskumatu, et üldse selline asi juhtus.

Kordan veel oma 13.41 kommis öeldut.

SÕNAD ON KÕIGE VALUSAM JA KÕIGE TUGEVAM RELV.
Sõnadel sobivas olukorras on meeletu jõud.

Öeldakse, et hingeline valu on palju suurem kui füüsiline.

no tore siis ju. Kui peksmisega invaliidsus ei kaasne, siis kõik korras, on ju?!

Ärge nähke vaeva heausklikud aitajad, sellel pole mõtet.
P ei loe teie postitusi niikuinii läbi vaid jaurab omaette oma teemal.

No tore siis ju
Inimeste suhtumine ja mõtlemine on erinev, aga minule teevad sõnad palju rohkem haiget.

Sõnadega saab susada oi kui teravalt ja valusalt, ka sõnadega saab invaliidiks teha, SÕNADEL ON MEELETU JÕUD.

Helenavanje
Ju siis neid, kes on teistsugusel arvamusel, ei ole lihtsalt sellises olukorras olnud, kus kellegi sõnad nii väga häiriksid.

Selleks peab ikka VASTAV HAAVATAV olukord olema, et sõnad häiriks.

Sa süüdistad mind küll ilmaasjata.

Ütlengi, et olukorrad on erinevad. Igal inimesel on oma kogemus, oma situatsioonid.

Paljudel situatsioonides tõesti sõnad nii haiget ei tee.

----
Kui ma oleks peigmehega kokku jäänud, oleks naistuttav võinud mõnitada ja ilkuda palju tahes, siis ei oleks mulle mõjunud.

Milleks sa kurjustad ?
Ütlen ju, et situatsioonid, võimalused kellegi sõnadest haiget saada on eri inimestel erinevad.

----
Erinevused tulevad sellest, et üks kirjutab OMA elukogemusest, oma muredest, oma vaatenurgast.
Aga kõigil on see ERINEV.

Meie arvamused sinuga ei saagi sarnased olla, sest me elukogemus on nii erinev.

no tore siis ju. Sinu valu ikka kõige valusam, kurbus kõige kurvem, muhud kõige sinisemad jne. - ikka rohkem kui teistel, teistel pole mingit arusaamist ju. Sul ei ole mingit elukogemust, sest sa oled õppimisvõimetu, kogemused ei anna sulle absoluutselt mitte midagi.

Kui keegi on haavatavas olukorras, siis ta ongi susijatele kerge saak.

Kui aga oled eluga rahul, õnnelik, ei lähe sulle üldse korda, mida sulle keegi ütleb.

Näitkes kui ma oleks jäänud peigmehega kokku ning naistuttav oma hädaabi - peikaga, siis oleks olukord vastupidine olnud.
Siis oleks tema olnud haavatavas olukorras ning solvangutele vastuvõtlik.

Ainult mina ei ole selline, kes hakkab susima.

P miks sa ometi psühhiaatrilt abi ei küsi?
Päriselt! Palun saa aru, et meie ei saa sind aidata ja sind aitavad vaid spetsiaalsed ravimid ja arstid!

Sa vastasid mulle kaks pikka postitust kuigi ometi ma ei küsinud su käest midagi. Saad ikka aru, et sul kahe kõrval vahel logiseb kõik tugevalt?

Kes keelab sul enda valust siin kirjutada ?

Kirjutasin, et sõnadega saab palju rohkem haiget teha.
Kui sulle sõnad haiget ei tee, oled õnnelik ja tugev inimene.


Ei saa aru, miks seda ironiseerima pead ?

no tore siis ju. Mingi mentaalne liputaja oled või, münchausen?

Milles sinu probleem on ?

Kirjutasin, et me elud on nii erinevalt kulgenud, et me ei saagi ühtemoodi mõelda.

Anna andeks, tõesti ei taha solvata, aga kas ise oled terve psüühikaga, kui selliseid komme kirjutad ?

Kirjutasin täiesti viisakalt, et kui elus õnnetu ja haavatavas olukorras, siis ongi sind kerge solvata.

Endaga rahulolevat õnnelikku inimest ei saagi solvata.

----
Mille peale sinult selline komm ?

P hakkab ennast jälle afektiseisundisse viima. On ikka luuletaja, kohe nii palju ebameeldivusi ühel inimesel, aga endas ei näe mitte midagi imelikku.

Mis ikkagi sind peksuteema juures häiris ?

Kirjutasin, et nõrgad litsutakse natuke tugevamate nõrkade poolt jalge all laiaks.
Mis sind selles ütluses ärritas ?
Olen märganud, et nii tehakse, enda kogemus samuti.

Ma ei ole afektiseisundis, täiesti viisakas arutelu minu poolt ja ma ei saagi aru, mis põhjusel need lühikesed nähvavad kommid ?

Põhjust ju ei ole mitte mingit.

Pigem tundub, et ei viitsita arutada ja siis on lihtsam nähvata, aga milleks niisama nähvata üldse vaja on, sellest ma aru ei saa.
Aga ju siis mõnel vaja, ise teavad.

Viimasel ajal pean nähvavaid komme maha rahustama, sest mitte ei taipa, milleks täiesti viisaka arutelu peale nii kirjutada.

Mulle tundub, et teatud arutelu kuidagi segab mõnusat elu ja teatud asjadest arutamine inimesi ärritab, siis hakatakse nähvama, sest ei soovita mõeldagi, et teatud asjad eksisteerivad.

Kirjutasin segaselt, loodan, said mõttest aru.

Kas sulle tundus, et ma pöördusin sinu poole? Siis sul on jälle luulud.

14.45 sa ju otseselt pöördusid minu poole, P on esimene sõna lausa.

Või pidasid sa silmas mõnda teist P-d ?

Üldiselt kui midagi kirjutada ei ole, siis niisama tühja lahmida ka vaja ei ole, ära pana pahaks.

Üritan olla viisakas, sest olen endiselt tänulik, et mul võimalik siin kirjutada on.

Võiksid grammatikat niipalju tunda, et aru saada, ma ei pöördunud sinu poole. Ja kui sina võid siin lahmida ja klatšida, siis võivad ka kõik teised kirjutada, mida tahavad. Eri keelaja tuli välja.

P, kas sinu arust käib siin mingi ARUTELU? Päriselt?

"Kui aga oled eluga rahul, õnnelik, ei lähe sulle üldse korda, mida sulle keegi ütleb."

Sellest võib järeldada, et peigmehega ja rasedana ei olnud sa õnnelik. Kui oleks olnud, ei oleks sulle ju kõrvaliste jutt korda läinud või mis? NÜÜD sulle tundub, et oli õnnelik pereelu ja mis kõik veel, aga sa ise just tõid välja väite, mis tõestas, et seda kohe mitte ei olnud.

Irw
Kelle poole sa pöördusid siis või mida öelda tahtsid ? Selgita palun, kui viitsid.

Ang
Uskusin, et ma ei ole õnne väärt. Ei julgenud õnnelik olla.
Sisimas muidugi oleksin tahtnud.

Irw'i kommentaar ei ole sinule kirjutatud, seeon konstanteering sinu vaimse seisukorra kohta.


See siin on sinule, P:
Mille põhjal sa, P, arvad, et siin toimub arutelu?

"Uskusin, et ma ei ole õnne väärt. Ei julgenud õnnelik olla."

Sinu julgematuses ei ole kolmandad inimesed süüdi.

Ise ka vaatasin, et kirjutasin " ei julgenud ".
Tahtsin hoopis kirjutada, et tundsin, et ma ei tohi õnnelik olla, ma ei ole seda väärt.

Kui peigmees ära läks, siis oli mul nii kahju ning taipasin, et need süütunded olid täiesti mõttetud.

Et õnnelikud inimesed kõrvaliste juttu südamesse ei võta - sellega pidasin rohkem silmas teisi inimesi.

Moosimadu
Ega terve inimene ei koogutagi teise naise ees, tehes endale kahju.

Ei olnudki see terve inimese käitumine.

Antud juhul mu meelest toimus küll rahulik arutelu, kes mida hullemaks peab. Mu meelest on vaimne vägivald hullem.

Miks sellele arvamusele sellised vastukommid tulid, ei olnud ju põhjust ?

Arutelu on kahe või enama inimese vaheline mõttevahetus, kus üks inimene esitab oma argumendid ja teine inimene või teised inimesed arendavad seda teemat oma vaatenurgast edasi.
Siin ei toimu mingit arutelu.
Siin on sinu, P, soolohalin, mille käigus ei reageeri sa adekvaaselt praktiliselt mitte ühelegi teiste jäetud kommentaarile.
Teised käivad siin sulle häid soovitusi jagamas, aga sina oled nagu külili klaaspurgis konutav hiir, kes ei viitsi ennast ümber pöörata, et välja pääseda vaid viuksub vastu purgipõhja.

Ma näen, P, et sa tead juba hästi, mis on vaimne vägivald ja oma passivagressiivsel moel oskad seda suurepäraselt teiste kommenteerijate vastu kasutada. Miks sa oled teiste vastu nii õelust täis?

Kas see ei ole siis arutelu, kui osadele on füüsiline vägivald kõige hullem ning vaimne terror tühiasi, aga teistele jälle vastupidi.

Mõlemad poled ütlevad oma arvamuse, nii nagu nad sisimas tunnevad.

Kuidas mina õelutsen, kui kirjutan oma arvamuse ?

Kas pean siis ütlema, et füüsiline vägivald on kõige hullem ja vaimne terror ei mõju mulle üldse, kui ma tegelikult nii EI mõtle ????

Usun, et paljudele on füüsiline hullem, minu meelest saab SÕNADEGA hullemini haiget teha.

----
Ja muide vastasin ühele kommile, kus öeldi, et vaimne valu on NULL, aga füüsiline vägivald on tõeliselt hull ja sellest ei saa üle.

Siin ju pahandati, et kuidas ma üldse julgen oma murest rääkida, kui mõned naised on saanud vastu lõugu ning see on tõeline valu ja katastroof.

Usun, paljude jaoks ongi.

Vastasingi, et mu arust on SÕNAD palju hullem relv, millega saab palju rohkem haiget teha.
Saan aru, et paljud mõtlevad teisiti.

Miks sellepärast siis nii pahandada, kui kõik ei ole samal arvamusel ?

P, vaata, su kommentaarid, mida kirjutasid "vastuseks" minu omale on ere näide sinupoolsest vägivallast ja õelusest. Ise ju ütled, et sõnaga saab ka lüüa? Õnneks oled sa oma sõnade loopimisega üsna koba, aga ...

..aga sinu kommentaarid ei olnud peaaegu üldse minu kommentaariga haakuvad. Ma kirjutasin, et sina oled oma halaga vägivaldne inimene. Ja mis uinamuina sa vastu kirjutasid?

Nagu mudalaviin. Aeglane, aga matab kõik haisva kihi alla. Sulle see meeldib, eks?

Ei ole mul mingit tahtmist sõnadega siin kedagi loopida, igasugune nägelemine ja sõimlemine on mulle äärmiselt vastik.

Kuna minuga pahandati, siis lihtsalt selgitasin, miks pean vaimset vägivalda hullemaks.

Mõnel võib olla hea tunne, kui saab midagi nähvata, aga mul küll mitte.

Kui olen ägedamalt öelnud, siis vastuseks mõnele kommile, mis on ebaõiglane.

Aga selline nägelemine mulle rõõmu küll ei valmista, vahel hiljem on süümepiinad.