Kuna ta mind haneks tõmbas, siis on ikka tähtis, mida mõtles.

MIKS see tähtis on?

Kuidas ei ole tähtis, kui see mu elu nii KOLOSSAALSELT MÕJUTAS ?
Saan aru, kui oleks mingi väike asi, näiteks vargus.

Lasen oma elu täielikult rappa juhtida ning miks see nii juhtus, et see polegi tähtis ?
Nii ei ole võimalik ju mõelda.

Mõistan, kõrvalseisjal on kerge nii öelda, sest nende saatust ja elu see ei ole ju mõjutanud.

See ongi su mõtlemise viga.
Sinu elu mõjutas ja mõjutab praegu ja tulevikus kolossaalselt (a) sinu enda veider arusaamine asjadest ja/või (b) sinu väärakas kasvatus ehk sinu ema.
Nende asjadega peaksid tegelema, mitte sõbranna peale aega raiskama. Enne pole sul mõtet mingeid uusi tutvusi otsida, lähevad mõnda teist moodi rappa.

Ja selle asemel, et nüüd edasi elada teed sa oma sõbrannale seda rõõmu veel, et jätadki oma elu elamata millegi nii tühise pärast? Miks sa pakud talle seda rõõmu?

Hakka elama ja lõpeta siia oma jura trükkimine.

P, osta, varasta või hangi kuidagi endale revolver ja mine lase maha see k'uradima jultunud sõbranna. Ehk saad siis rahu. Kui vahele jääd, siis peast sassis oled nagunii, niiet isegi pokri ei panda, hoopis haigemajja arstide kindla hoole alla.
Niiet, tegutse - üks aferist ees või taga.

No tead
Naistega on tõesti reaalis väga raske kontakti leida.

Algpõhjus oli küll kasvatuses, aga "sõbranna" hakkas seda ÄRA KASUTAMA ja mind MÕJUTAMA.
Veel mu ema ja tädi mõnitama, nagu nad oleksid noorte tüdrukute riietust kritiseerinud.

Ema ja tädi just kiitsid kõiki.

Helenavanje
Sul on õigus, rõõmu teeb see talle kindlasti.

Miks sa minu jutule ei reageeri? Andsin sulle ju head nõu, mis sobib sinu loomuse ja olemusega hästi kokku ja eluaeg kestnud erakliku eluga samamoodi.
Mõrvar on see, kes on vaikne. Sina ju oledki vaikne allaandja ja üksinduses olija, nagu ise oled rääkinud.
Mis see siis maksaks, üks jultunud sõbranna teise ilma kõmmutada?!
Kui sinul sellest parem saab, siis mis loeb selle sõbranna elu siin veel. Tema ju sinu elu tuksi keeras, las maksab selle eest oma eluga nüüd.
Ise ta ju on süüdi, igavene ilkuja ja ülbik, salgaja ja vassija ja susija sihuke.

Mitte sina, P, pole süüdi. Sina oled ohver.
Maksa kätte oma elu hävitamise eest. Näita, et oskad enda eest seista.
Selge??

Tead ikka, et kuritööle õhutamine on samuti kuritegu? Isegi internetis ja anonüümses foorumis on see kuritegu. Ikka väga omapärane "huumorimeel" siin mõnel.

P ,tee nüüd väike kokkuvõte ,mida ja kas üldse sa oled siin 3 aasta jooksul õppinud,kus tuhanded inimesed sulle on nõu ja jõuga abiks olnud??

Pole mu huumorimeel omapärasem midagi.
Ja panite tähele, P jäi kuidagi vaikseks sellise soovituse peale?
Tundub, et ta ongi midagi sarnast ammuilma juba korda saatnud.
Otsib siin vaid õigustust ja ega ikka niisama jumala üksi ei oldaks ka.
Varemalt, juba teisteski teemades, on kahtlustatud, et äkki polegi sõbrannat enam olemas ja P ongi vabadusest eraldatud selle eest.Sellest ka see suur üksindus, sellest kogu teema, mis keerleb ainsa inimese ümber.

Ma päris kogu aeg netis ka ei ole, vahepeal vaatan näiteks pikalt telekat.
Täna näiteks.
Keeraski minu elu tuksi, see on kahjuks fakt.

Üksindust olen talunud terve elu, lapsest peale.
Vanuses 18-20 oli kohutavalt raske üksinda olla, täielik piin, siis oli ju nõukaaeg, ei olnud selliseid võimalusi nagu tänapäeval.

Nii ma üksinda unistasin sõbrannadest, oma seltkonnast.

Mul ei ole mingit põhjust õigustada, sest "sõbrannaga" käitusin väga hästi.

Kui kellegi ees õigustama peaksin, siis peigmehe ja tema sündimata lapse ees.

P.
kas sain õigesti aru, et tööl sa ei käi ja arvuti on su ainuke suhtlusvahend?

Beez mulaaz
Ikka käin. Ei ole tööl elu jooksul ühtegi sõbrannat leinud.
Alati on nii olnud, et kõik kiirustavad koju, kellelgi minuga asja ei ole.

kui saladus pole, siis kellena ja kus töötad?

Jätkuks küsimusele, P töö vast saladus pole, aga ega ta sellest kirjutada taha. Igasugune teemakene, kus sõbrannast kirjutada ei saa, on talle hirmus tüütu ja pealesunnitud värk.
Ainult sõbrannast kirjutamine pakub talle rahuldust, siis näpud kohe lippavad klaviatuuri kohal ning lauseid aina koguneb. No mis siis, et kõik on juba sadu kordi ennegi kirja pandud.
Aga vaat kui tuleb tööst või veedetud päevast või mõnest meeldinud telesaatest kirjutada, siis sõnu lihtsalt pole, kisu või tangidega.
Mis ta muud on kui egoismi võidutsemine. Meeldib sel ühel teemal kirjutada ja pole tema asi, kas see lugejatele ka miskit pakub või suisa vastik on. Alati on ju varnast vabandus võtta - mis te siis tulete siia teemasse, kui ei meeldi.
Paraku tuleb sedagi tunnistada, et kõik kirjutajad (ma ise samuti) toidame oma kirjutistega ta suurt ego. Kui jätaks selle asja rahule, ei tunneks P ego end enam nii tähtsana. Oleks see võimalik, et enam ei kirjutaks? Kohati on, kuid P oskab suurepäraselt provotseerida ja olemegi jälle liimile tõmmatud.
Tuleb ka meile endile tugevust soovida asi ära lõpetada.

Oma tööst olen eespool küll kirjutanud.

Enamus elust olin egoisti vastand ja mida ma sellega saavutasin, kuhu jõudsin ?
Tühja musta auku.

Peigmehe ajal tundsin teiste naiste ees süüdi, et nende eest hea mehe ära võtan.
Teised naised tahavad ju ka ja ma ei saanud nende eest õnne ära võtta.

Täpselt nii mõtlesingi.
Või kui käisin nõmedalt riides, olin rahul, et nüüd saavad teised naised mu kõrval hiilata ja ennast ilusana tunda.

Või tegin ennast meelega lolliks, et teised saaksid ennast targana tunda.



Ei ole vaja panna mind süüdlasena tundma, tean väga hästi, kui mõttetu tupiktee on mitte - egoisti elu.

Mitte-egoist on altruist ... .D

P pole mingi altruist. Teised naised said ennast ilusana tunda (wow, tea, kas nad oleks üldse saanud, kui Peed läheduses poleks olnud, eks ju) ja targana tunda (muidu nii nii loll tunne, kui Peed läheduses pole, et ennast targana tunda) - aga konks selles, et Pee ei teind seda altruismist, vaid sellest, et tundis ennast kohustatuna elik tema enda sõnade väitel, tal polnud valikut. Lisake ei saa teiste inimeste "tundeid" kuigivõrd kontrollida või suunata - et kui ma siin nõmedates riietes natuke seisan ja lolli juttu suust välja ajan ilusa tüdruku kõrval, siis on 100% kindel, et too ilus tunneb ennast kindlasti ilusa ja targana ja kuidagi väärtustatuna rohkem kui muidu. Pee jahub kogu aeg, kuidas teda teised, ilusad jne tüdrukud enda sekka ei taha, aga kogu moos keeb selle ümber, et ta ise ei pea ennast vääriliseks. Tema ihalduste objektid ehk teised naised pole talle eriti mõista andnud ju, Peel oli lihtsalt loll ja õel ema, kes teda veenis. Pee pole ju valinud endale elu inglikesena kesapõllul, küll peab ennast võimeliseks mõjutada teiste naiste hingeelu, valmistades neile põrgupiinu üksi sellega, et võttis hea mehe ära - tehes õnnetuks kui mitte terve maailma, siis vähemast 50% Eesti abieluealisest elanikkonnast. Sest ilma Pee altruistliku eneseohverduseta naised lihtsalt ei saa endale ei mehi ega luksust tunda ennast ilusa ja targana. :)

Tundsin ennast jah süüdlasena, kui hea välja nägin, et siis teised naised ei saa minu kõrval hiilata.

Kunagi ostsin endale nahktagi, osa raha sain emalt. Endine toakaaslane oli lausa vihane, et kuidas ema andis sulle tagi jaoks raha, tappa oleks pidanud andma ja kuidas mul üleüldse saab nahktagi olla, sest TEMAL KÜLL EI OLE.

See neiu ise käis väga moekalt , jube hea maitse tal. On koolis õpetaja, töökaaslane ütles, et õpilaste arust on ta kõige moodsam õpetaja, alati nii kihvtilt riides.

Sellise tänitamise peale pidin pikali kukkuma. Kuidas saab olla tagi peale kade.
Ja üldse nii ärrituda, kui ise on viimase peal riides.

Samas tundsin ennast ka süüdi, et pean nüüd seljast ära võtma ja talle kinkima.

Ära valeta nii palju, ise täiskasvanud inimene.

sa oled mõttetu inimene, P.

vaata aga vaata, alles see P rääkis, et ta pole iialgi suhelnud peale oma mehise sõbranna kellegagi, nüüd tuleb välja, et olid veel toakaaslased ja P polnudki seitsme riivi ja luku taga, inimestest eraldatud.
hallutsinatsioonuid P-l või valetab, mine sa võta kinni.

Siin hurjutatakse mind kangesti, aga ise kahtlen nende vaimeses tervises, kes arvavad, et keegi midagi välja mõtleb.

Esiteks mis mõte sel oleks, seda mu mõistus ei võta.
Teiseks, see nagu rohkem lasteaialaste teema.

Ma tõesti ei usu, et ükski täisealine mingeid lugusid välja mõtleb.
Kui just tegu ei ole alaarenguga.

----
Selline käitumine oli mullegi imelik.

Üks arukas meestuttav on mulle korduvalt öelnud, et ma tõmban magnetina igasugu imelikke ligi.
Eks ma ise ka imelik.

Selline vestlus tõesti oli ja imelik tundus see mulle juba siis, 20 aastat tagasi.

Miks ta nii tagi nägemisele reageeris, seda ma ju ei tea.

Praegu mõtlen, et äkki tal momendil tööl oli raske, raha vähe ning tagi ei olnud ju odav.

Või oli harjunud mind nägema tagasihoidlikes riietes ning tagi ei sobinud mu senise riietusega.

Kas ma ütlesin, et toakaaslasega sõbrannad olime ?

Kuna olime toakaaslased, siis muidugi teretasime ja vahel mõne sõna rääkisime.

Natuke nõme ka, kui toakaaslane ütleb "tere " ja ma pööran pea ära.

Teiste kursusekaaslastega ma isegi ei tereta, mitte ühegagi.
3 kursuseõde näen pidevalt ning ei teretanud me ka 20 aastat tagasi.

Sa ju lausa norid.

"Ma tõesti ei usu, et ükski täisealine mingeid lugusid välja mõtleb.
Kui just tegu ei ole alaarenguga."
Pime kana P leidis tera, aga ära vist ei tundnud.

Mina su pealuu sisse ei näe ja su mõistukõnest aru ei saa.

Seda tõesti ei usu, et netis lugusid välja mõeldakse, vähemalt mitte selliseid.

Mõni mees võib küll luuletada, et tal olnud 500 naist, tegelikult ainult 5.
Või mõni naine kiidab, et on nii ilus jne., lootes teisi naisi kadedaks teha.

Kes saab keelata lugusid välja mõelda?
P, mis otsustaja oled sina, et keegi väljamõtleja on lapse aruga nagu lasteaia laps kohe.

Mis tead sina lasteaiast ja mis tead sina lastest ja mis tead sina normaalsetest inimestest üldse?
On ülimalt tore, kui inimene suudab säilitada lapsemeelsuse elu lõpuni.
Liiga varases eas see kaotada, muudab naise mutiks. Ilmselt seepärast see sõbrannagi sulle 40 sünnipäeval ütles, et oled vanamutt.
Olidki ju, kui uskusid, et täisealine EI TOHI lapsemeelne olla, et see on häbiväärne ja igatpidi taunitav.

Sa peletad ISE endast inimesi eemale ja üldse ei imesta, miks sa üksi oled. No kes tahab sõbrustada inimesega, kes kiivalt jälgib igat su sõna, vahib, kas oled ikka väärt inimene, kas käid ikka moekalt riides ja jaurab ainult kellestki sõbrannast ja abordist ja mingist peigmehest ja aina rõhutab, et on niiiiii hea inimene.
Uuuuh, ihukarvad tõusevad püsti ja no pole mingitki tahtmist sind tunda.
Ulu edasi oma minevikus ja urgitse sõbranna peas toimunus...edu sulle.

Ei, ma ei ole otsustaja, lihtsalt ei usu, et keegi midagi taolist välja mõtleks.

"Sõbranna" ütles mulle vanamutt sellepärast, et mulle haiget teha.
Vanuse kallal ilkumine hakkas kohe, kui peigmees ära läks.

Kui peigmees alles oli, siis olin "sõbranna" arust nii noor ja aega küll, et jäta peika maha, leiad uue.

Kui peigmees oli ära läinud, hakkas "sõbrannal" ÜLEÖÖ vanamutitamine.

Miks ta nii julmalt käituma hakkas, mulle täielik mõistatus.
Ma päriselt aru ei saa.