Kuidas sul ülikooliaegseid tuttavaid üldse pole, kellega aeg-ajalt suhelda? Hea küll, keskkoolis olid selline jänes, aga ülikooli ajal juba täiskasvanu ... Kuidas sa need aastad seal siis mööda saatsid, üldse ilma kaaslasteta?
Ja sinu emast ka - 15-20a tagasi ei saanud ka tema enam hirmul olla ja kõike karta jne. Kuidas teie suhted siis sel ajal olid ja kui lähedased olite?
Kas ema oli ka ilma sõbrannadeta ja suhtluseta?
Me keegi ei saa aru sellest teie perekonnast ...
Kas sa oma isaga ikka suhtled? Isa elab ka Tartus?

Ei ole olemas ühtegi nii tarka inimest, kes suudaks teha kogu elu otsuseid ja valikuid nii, et iial midagi kahetsema ei peaks. Ka pole keegi selgeltnägija, et näha ette tulevikku ja otsuste tagajärgi. Me kõik oleme mingil hetkel teinud valesid valikuid ja valesid otsuseid, kuid siis iseennast analüüsinud ja see aitab järgmine kord sama reha otsa mitte astuda.

Inimene käitub antud olukorras nii nagu ta sellest tol hetkel aru saab ja paremaks peab, järelikult ei osanud ta selles olukorras teisiti. Imelik oleks, kui 50 aastane mõtleks samuti kui 20nene, me ju areneme.

Liigselt kahetsedes kaob ära tänutunne lihtsate asjade eest, et leib on laual, et saame arvutis lõpmatuseni oma häda kurta. Mida rohkem hakkab kasvama tänutunne, seda enam kahanema kahetsus. Nii kaua kulla teemaalgataja, kui sina arvad, et oled tore inimene ja sul pole midagi, mille eest siin elus tänulik olla, ei muutugi sinu elus midagi.
Ja ükskord tüdinevad delfikad sinu jamast, sest inimene areneb ja kaua sa ühe koha peal ikka tammud, läheb igavaks,, ainuke lootus, et tulevad uued ja rumalad peale, kes natike aega õpivad sinu peal oma elu, kuid ka nemad lähevad edasi.

Fantaseerida on muidugi tore, et mis oleks kui sõbranna poleks kutti minema lohistanud, et oh kui roosiline see elu oleks kõik puha olnud ja lapsi tuba täis ja õnn õuel, mis oleks kui poleks ja kui veel tädil oleks rattad all ... ja mis siis veel kõik oleks, kui sõbranna oleks siiamaani alles, kuis siis sahistaks sabasulgi baarides, üks mehelik tädi ja teine muidu napakas vaimuvaene moor, aga kuis siis päikene paistaks sealt solgipangest ja küll oleks tore kahekesi teineteisele okseämbreid pähe kallata ja imestada, lõpmatuseni imestada ning elu oleks kui lill...

Viimane lõik meeldis.

no Peel pole ju mingit kasu olnud sellest undamisest netis 3 aastat ja rohkem.muidugi tähelepanu ja teiste peedistamine võib nüüd temajaoks ka puhast kasu tähendada. Selgunud on kirjutaja pahatahtlikkus teiste vastu, lõpmata suur egoism ja tänamatus. jah, võiks olla tänulik, et elu ja hing sees,et invaliidsust pole ja leib laual ja katus peakohal.

Küsimus P - le, täiesti tõsine. Kirjutad, et ei suuda uskuda, et sinust keegi hoolib ja arvad, et sa ei mõjuta kedagi, ei oska reaalis suhelda jne. Samas tahad sõbrannat, kellega suhelda. Mis sa arvad, kas oleksid tegelikult võimeline suhtlema, kui leiaksid kellegi? Julgeksid külla sõita, külalist vastu võtta, kirjutada? Või loobuksid juba eos, arvates, et nagunii oled tüütu ja kindlasti sind ei taheta jne. Mõtle ka selle peale, et tegelikult võid sa niiviisi mõeldes - käitudes teha tahtmatult haiget kellelegi, kes ...hoolib!

kuidas P seda rühmiataud teksti teeb?
ja kuidas tekivad ta teksti need "to" d pealkirjades?

aga Peeee, kuidas siis TEGELIKULT asjad olid? seda me kõll tõesti ei tea, me teame sinu joru, aga tegelikkusega pole sel ju palju kokkupuutepunkte. sa valetad ikka häbematult.

tuleb sõbranna üles otsida ja tema ka ära kuulata.

ei tea jah, miks seda sõbrannat nii kiivalt peidetakse. See pole ju kohe kindlasti ainuke tõde, mida vaid üks pool väidab.

Aga, P
Ei ole ülikoolist mitte kedagi, kellega suhelda.
Emal ei olnud sõbrannasid, ema ei käinud külas ja meil külalisi samuti mitte.

20 aastat tagasi oli ema jaoks samuti väga tähtis naabrite arvamus. Näiteks ma ostsin rohekad dressid ning ei tohtinud selga panna, sest naabrite arust see värv ei sobi.

Kui loll võib inimene olla

Olengi tänulik, et siin kirjutada saab. Vahel mõtlen, et millega selle ära olen teeninud, et kirjutada võimalus on.
Kui palju selle peale mõtlen, hakkan süüdi tundma.

Mind on siiani kerge panna süüdi tundma. Tunnengi juba süüdi, et leib laual jne.

Pipilota
Suhtlema ikka olen võimeline, aga nii naiivne enam ei ole, et usuksin, et suhtluskaaslane minust päriselt hooliks.

Loomulikult väga meeldiks, kui on sõbranna - suhe, kus on tõeline hoolimine, aga see on ilmselt ulme.

Aga kuidas asjad olid
Mõelda netis midagi välja ja kurta seda lõpmatuseni, mis MÕTE sellel sinu arust on ????

Inimene tuleb netti kurtma, kui tal on tõesti mure. Aga midagi välja mõelda, mis mõttega ?
Selleks puudub absuluutselt igasugune mõte.

Ja mis sulle uskumatu on ?
See, et ma naistuttavaid EI leia, on fakt.

See, et lasin eks - naistuttaval endaga inetult käituda ja susida - ka fakt.

Samuti hilisemad sõnumid: PUGEMINE ON SINU TÖÖ, HALE PUGEJA, HÄDAVARES jne. - need saatis mulle reaalselt.

Mida sa KONKREETSELT ei usu ?

Kas pean kirjutama siia eks - tuttava ees - ja perekonnanime ?
Kas sulle meeldib, kui keegi sinust kirjutab ning paneb juurde täisnime ?
Võib - olla naistuttaval on ükskõik, ei tea.

Ära jäta neid tühikuid liitsõnade vahele, ise aru ei saa, et rikud kirjapildi nii ära! Samuti on nõme lause lõpus tühik enne küsi- või hüüumärki.

P-l on kõrgharidus, mis alal huvitav kui ta praegu koristajana töötab?
See lugu kõlab väga väljamõeldisena...

P kirjutas-"Kolmandaks, soovin selgusele jõuda selle naise mõttemaailmas, sest see aitab mõista ja natukenegi unustada.
Täielikult ei unusta nagunii."

Pille, kuidas Sa ei suutnud aru saada tema mõttemaailmast, ma ju kirjutasin sulle 3 a. tagasi väga palju ja seletasin sulle lahti, miks selliseid inimesi on maailmas olemas nagu oli su sõbranna.
Sa pead vist uuesti need kirjad läbi lugema, peaksid mäletama küll, et minu ellugi sattus taoline inimene nagu oli sinu sõbrants.

Nõukaajal vähemalt ei olnud ülikoolis kõik üdini targad ja elus läbilööjad.
Olid need, keda asi tõsiselt huvitas, kel nupp nokkis ja asja jagasid.
Olid keskpärased, lihtsalt õppisid ära, aga sügavuti arusaamine, analüüsivõime ei olnud tugev.

Erialast tööd teinud ei ole, konkurss oli, ei olnud pealepressija, lõin käega ja tegin lihttööd edasi. Kartma lõin, et ei saa hakkama.

to P.
Mäletan küll, aga sa täpselt ka aru ei saanud, mis sundis sinu loos seda naist nii käituma.

Ma pole jupp aega kommenteerinud, aga see läks nüüd lausa valeks kätte ära: nõukaajal ei olnud peale ülikooli mingit konkurssi, oli hoopis suunamine!

Lõpetasin ülikooli peale nõukaaega, mitte nõukaajal.

mis eriala õppisid

To ...P kirjutas:
"Pille, kuidas Sa ei suutnud aru saada tema mõttemaailmast, ma ju kirjutasin sulle 3 a. tagasi väga palju ja seletasin sulle lahti, miks selliseid inimesi on maailmas olemas nagu oli su sõbranna."

P sa oled ikka tõeline ohmoon.
Sulle on juba 3.a tagasi tehtud puust ja punaseks selgeks, miks see naine sinuga nii käitus (ehk siis seletus ongi, et osad inimesed ongi sellise käitumisega ja kõik).

MIDA UUT INFOT SA MEILT OOTAD?

Raamatupidamist.

Ok, palun vabandust kahtlustamise pärast.

Kle P nalja teed või, mina sain ideaalselt aru, miks ta minuga nii kaitus, ma lihtsalt ei kirjeldanud seda sulle!

Miks ?
Palun ära saa minust valesti aru, ei küsi seda uudishimust, vaid lihtsalt soovin teada, miks inimesed käituvad alatult.
Muidugi ei pea sa vastama.

Elagu P, lööklus ja P öised rünnakud!

Ei ole võimalik, et üks kõrgharitud inimene on nii vaimuvaene, et peale baarides kõlkumiste millegagi ennast lõbustada ei oska. Ka ei ole võimalik, et üks kõrgharitud inimene loetust aru ei saa.

Muidugi võib lugeda või õppida kirjandusest midagi juurde.

Vahel tahad teiste inimestega ka rääkida, ÜKSINDA midagi ette võtta tüütab ka ära ning kõiki asju ei saa üksinda ette võtta.

Mis on sinu KONKREETSED ettepanekud.

Saan aru küll, mida keegi öelda tahab, aga meil kõigil erinevad elukogemused ning igaüks mõtleb oma kogemustest lähtuvalt.

Öeldakse, et oli nii ja mõeldi nii, aga antud loos oli hoopis naa ja mõeldi naa.
Mõistan, sest keegi ei ole juures olnud ja ei saagi täielikult aru saada.
Samuti ei ole inimesed selgeltnägijad. Saan isegi aru, et ootan imet ja võimatut, aga ikka ootan.

Tuleb siis välja, et sa ise tead ja saad aru, aga ootad, et keegi siin sulle selle variandi välja ütleks?
Eriti haige viis ennast teiste arvelt lõbustada.

Selline sõna nagu EMPAATIA oled midagi kuulnud. Ei pea aknast välja hüppama, et teada saada, mis siis juhtub, normaalne inimene teab seda niigi, mis siis juhtub. Sama ka kõige muuga, inimestel on empaatiavõime antud just nimelt selleks, et osata aru saada, miks asjad on nii nagu nad on. Mis siis sinul viga on, et aru ei saa. Ainuke põhjendus sellele on, et oled psühhopaat.
Ja häbitunne on sulle samuti tundmatu, muidu oleks vähemalt häbi, et kõikidest nõuannetest hoolimata on sul veel jultumust küsida veel ja veel.