Varia
Mul ei ole sõbrannasid :(
Helenavanje 10. november 2014, kl 15.25 |
P. to Helenavanje Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Niimoodi röökis ukse peal me ühine meestutta
> v, kes oli sõbranna aseaine.
> Mina teda me
> hena ei võtnud, tema mind naisena ka mitte.
>
> See mees elab minuga ühes majas, aga me
> enam täpselt 10 aastat ei räägi.
>
> Lä
> ksime tülli siis, kui ma esimest korda tele
> fonis talle vastu hakkasin.
So what?
Mis vahet seal on kes ta oli ja kuidas te suhteliste?
Point on selles, et sa olid piisavalt pugeja ja lömitaja, et seda kõike talusid.
-------------------------------------------------------
> Niimoodi röökis ukse peal me ühine meestutta
> v, kes oli sõbranna aseaine.
> Mina teda me
> hena ei võtnud, tema mind naisena ka mitte.
>
> See mees elab minuga ühes majas, aga me
> enam täpselt 10 aastat ei räägi.
>
> Lä
> ksime tülli siis, kui ma esimest korda tele
> fonis talle vastu hakkasin.
So what?
Mis vahet seal on kes ta oli ja kuidas te suhteliste?
Point on selles, et sa olid piisavalt pugeja ja lömitaja, et seda kõike talusid.
no tore siis ju 10. november 2014, kl 15.31 |
Helenavanje 10. november 2014, kl 15.34 |
P. to No tore siis ju 10. november 2014, kl 15.36 |
P. to Helenavanje 10. november 2014, kl 15.46 |
See mees oli meie ühine tuttav ning tavaliselt käisin koos naistuttavaga seal.
Ja ei koogutanud ma teadlikult. Uskusin, et ma olengi selline vilets ning peangi niimoodi käituma.
Temapoolne sõimlemine tundus mulle loogiline, uskusin, et minu peale peabki röökima.
Kui ta oleks otse öelnud, et ära tule, ma ei oleks läinud.
Seda ta kunagi ei öelnud.
Peale röökimist helistas mulle ise, kutsus külla ning kõik see vaheldus röökimisega, kui tuju selline oli.
----
10 aastat tagasi hakkasin esimest korda vastu. See lõppes sellega, et käratas mulle, et kui ta nii halb on, ära siia enam tule.
Ja ma ei läinudki.
Hiljem tuli mu ukse taha, et ta ei ole pahane. Läbi ukse ütles, ma olin toas vait. Mille peale tal pahane küll olla ?
Ja ei koogutanud ma teadlikult. Uskusin, et ma olengi selline vilets ning peangi niimoodi käituma.
Temapoolne sõimlemine tundus mulle loogiline, uskusin, et minu peale peabki röökima.
Kui ta oleks otse öelnud, et ära tule, ma ei oleks läinud.
Seda ta kunagi ei öelnud.
Peale röökimist helistas mulle ise, kutsus külla ning kõik see vaheldus röökimisega, kui tuju selline oli.
----
10 aastat tagasi hakkasin esimest korda vastu. See lõppes sellega, et käratas mulle, et kui ta nii halb on, ära siia enam tule.
Ja ma ei läinudki.
Hiljem tuli mu ukse taha, et ta ei ole pahane. Läbi ukse ütles, ma olin toas vait. Mille peale tal pahane küll olla ?
Helenavanje 10. november 2014, kl 15.47 |
no tore siis ju 10. november 2014, kl 15.48 |
P, sa oledki lömitaja ja pugeja 10. november 2014, kl 17.03 |
palun pange lukku 10. november 2014, kl 17.32 |
ajukirurg 10. november 2014, kl 17.47 |
küss 10. november 2014, kl 17.51 |
P, mida su tädi koolis õpetas ja millises maakonnas/vallas ta oli õpetaja. nüüd ta peaks ju pensil olema ja pole probleemi enam sellest rääkida...
kui sinu teema on aus, siis sa sellele küsimusele vastad, kui su teema on vale mingit moodi, siis sa hiilid kõrvale.
ootan ausat vastust
ja ma räägin sinuga edasi siis
kui sinu teema on aus, siis sa sellele küsimusele vastad, kui su teema on vale mingit moodi, siis sa hiilid kõrvale.
ootan ausat vastust
ja ma räägin sinuga edasi siis
lukk 10. november 2014, kl 17.59 |
Pillekas 10. november 2014, kl 18.06 |
P. 10. november 2014, kl 18.41 |
Küss
Kooli ei ütle, aga matemaatikat.
P, sa oledki lömitaja
Röökimine oli peamiselt 20-ndates, 30-ndate algul vähem, siis rohkem susis.
Praegu mõeldes olin ohmu, täiesti ilma naljata ei tulnud mulle pähegi mõtet minema kõndida.
Nüüd kõnniks muidugi minema, aga vastu karjumist ta ei kannata, tuleb kallale.
Mu viimane sealkäik 10 aastat tagasi oligi nii, et naersin vastu, tundsin, olen sisimas muutunud.
Tema õiendas ja mina naersin ning ütlesin vastu. Selle peale kaotas ta enesevalitsuse ja tuli kallale.
Kooli ei ütle, aga matemaatikat.
P, sa oledki lömitaja
Röökimine oli peamiselt 20-ndates, 30-ndate algul vähem, siis rohkem susis.
Praegu mõeldes olin ohmu, täiesti ilma naljata ei tulnud mulle pähegi mõtet minema kõndida.
Nüüd kõnniks muidugi minema, aga vastu karjumist ta ei kannata, tuleb kallale.
Mu viimane sealkäik 10 aastat tagasi oligi nii, et naersin vastu, tundsin, olen sisimas muutunud.
Tema õiendas ja mina naersin ning ütlesin vastu. Selle peale kaotas ta enesevalitsuse ja tuli kallale.
mis jama 10. november 2014, kl 18.46 |
tundub nii 10. november 2014, kl 18.48 |
P. to Mis jama 10. november 2014, kl 18.52 |
Naistuttavaga hakkasin suhtlema 26a tagasi ning umbes kuu hiljem tutvusime selle mehega.
Keskealiste tantsuõhtul, kuigi olime 20a, aga mina noorte diskole minna ei julgenud.
Sul on täiesti õigus. Me 3-si olimegi omamoodi imelikud, aga mina üksinda tunnistan seda.
Nemad kumbki seda ei tunnista.
Keskealiste tantsuõhtul, kuigi olime 20a, aga mina noorte diskole minna ei julgenud.
Sul on täiesti õigus. Me 3-si olimegi omamoodi imelikud, aga mina üksinda tunnistan seda.
Nemad kumbki seda ei tunnista.
P. to Tundub nii 10. november 2014, kl 18.55 |
küss 10. november 2014, kl 20.02 |
P, niiet, sa ei tahagi tõtt rääkida. nii arvasingi. No lihtsalt "matemaatikat" öelda, nalja teed või mõnitad meid siin kõiki.
mis häda on mitte öelda maakonda, valda nt. kas harjumaalt leiaks nt su tädi hoobilt üles, või sind ennast nt.
kas ma kooli küsisin või?
ei küsinud, küsisin, kus maakonnas/vallas su tädi õpetajana töötas.
sa valetad ja jamad siin millegipärast, sa täidad oma aega, sest oled kuskil, kus pole midagi muud tarka teha ja aeg tiksub liiga aeglaselt.
mina ei usu sinu lugu, sa venitad nagu kummi seda teemat, peaasi, et saaks venitada.
sa oled nagu A.A, kes mängib inimeste kaastundel omakasu saamise eesmärgil.
mis häda on mitte öelda maakonda, valda nt. kas harjumaalt leiaks nt su tädi hoobilt üles, või sind ennast nt.
kas ma kooli küsisin või?
ei küsinud, küsisin, kus maakonnas/vallas su tädi õpetajana töötas.
sa valetad ja jamad siin millegipärast, sa täidad oma aega, sest oled kuskil, kus pole midagi muud tarka teha ja aeg tiksub liiga aeglaselt.
mina ei usu sinu lugu, sa venitad nagu kummi seda teemat, peaasi, et saaks venitada.
sa oled nagu A.A, kes mängib inimeste kaastundel omakasu saamise eesmärgil.
Argo, 20000 10. november 2014, kl 20.05 |
tuline vaidlus 10. november 2014, kl 20.14 |
küssiga nõus 10. november 2014, kl 21.26 |
P. 11. november 2014, kl 00.06 |
Küss
Kas sa ise ütled oma lähisugulase täisnime, endise või praeguse töökoha ?
Ei ole näinud, et keegi siia niimoodi lähedase inimese täielikke andmeid kirjutab.
Pealegi Eesti on nii pisike ja mu tädi oli seal koolis õpetaja palju aastaid, kogu elu.
Kui ütlen maakonna, siis on ilmselt selge, meil ei ole koole ju nii palju.
Tuline vaidlus
Kus kirjutasin, et nn. "sõbranna" röökis ? Kirjutasin ju, et TUTTAV röökis.
Kuna eelnevalt mainisin, et meil oli ühine tuttav, siis automaatselt jätsin täpsemalt selgitamata.
Minu viga.
Kas sa ise ütled oma lähisugulase täisnime, endise või praeguse töökoha ?
Ei ole näinud, et keegi siia niimoodi lähedase inimese täielikke andmeid kirjutab.
Pealegi Eesti on nii pisike ja mu tädi oli seal koolis õpetaja palju aastaid, kogu elu.
Kui ütlen maakonna, siis on ilmselt selge, meil ei ole koole ju nii palju.
Tuline vaidlus
Kus kirjutasin, et nn. "sõbranna" röökis ? Kirjutasin ju, et TUTTAV röökis.
Kuna eelnevalt mainisin, et meil oli ühine tuttav, siis automaatselt jätsin täpsemalt selgitamata.
Minu viga.
P. to Küssiga nõus 11. november 2014, kl 00.10 |
P. to Tuline vaidlus 11. november 2014, kl 00.16 |
jah, sa oled pooletoobine 11. november 2014, kl 00.17 |
P. eelmisele 11. november 2014, kl 00.41 |
Mida ma keerutan ?
Kui maakonna ütlen, võidakse aru saada, sest tädi oli ju nii kaua ühes ja samas koolis õpetaja.
Kuigi tädi juba eakas, aga ikkagi. Ta oli 60+, kui edasi töötas.
Emotsioonide jutust ei saa ikka aru. Järelikult siis kurbus, solvumine, kahjutunne, kahetsus ei ole emotsioonid ?
Kui maakonna ütlen, võidakse aru saada, sest tädi oli ju nii kaua ühes ja samas koolis õpetaja.
Kuigi tädi juba eakas, aga ikkagi. Ta oli 60+, kui edasi töötas.
Emotsioonide jutust ei saa ikka aru. Järelikult siis kurbus, solvumine, kahjutunne, kahetsus ei ole emotsioonid ?
P. 11. november 2014, kl 00.49 |
Lisa postitus