Otse loomulikult sinu arust on ohver alati süüdi.

Need, keda on sandiks pekstud, tapetud, vägistatud - need kõik on süüdi.

Kui sa ise ei ole ohver, siis jube mõnus on tänitada - on ju.

Sa nagu kaitsed seda aferisti. Aga kui näiteks sa ise oleksid minu asemel, siis oleks sul hoopis teine jutt.

Nii mõnus on ju maaslamajat tümitada.

Kui keegi tapab sinu lapse ja mehe, kas sa siis üldse ei ole pahane, andestad mõrvarile ?
Ootan ausat vastust.

sul endal on valida 38 erineva emotsiooni seast, mida tunda. su vaba valik, mida tunned. aeg oleks leppida vähemalt iseendaga.

Kui ma ei oleks selle naise pilli järgi tantsinud ja ta nina ees ukse kinni löönud, siis oleks ju teistpidi tänitamine.

Et küll sa oled julm ja südametu, kuidas sa pöörad "sõbrannale" selja. Enne kõlbas suhelda, nüüd, kui elu korras, enam ei kõlba.

Muide lühikest aega ma nn. "sõbrannaga" peigmehe ajal ei suhelnud, vahetasin isegi telefoni nr. "Sõbranna" oli nii löödud ja hiljem ütles mulle seda.
Et hädaabi-peigmehe ema olevat nii öelnud.

kõik, mis teed, teed eelkõige iseendale. 50% kiidavad heaks ja 50 % laidavad maha. niisiis tee oma otsused ise, kõigile ei peagi meeldima.

soovitaks sul viha juhtimise koolitusele minna.

Mõnes mõttes oli viga siia teema teha, sest õelutsejaid ja pahatahtlikke on siin palju.
Muidugi psühholoogiliselt huvitab mind, millest see tuleb.

Ärgu tulge rääkima, et kordamine ärritab. Ei ole selles asi. Siin on nii palju teemasid, mida lugeda ja ei pea minu juttu üldse lugema.

Kahju, et inimene psühholoogiliselt aru ei saa paljudest asjadest.
On see igavus, mis paneb õelutsema, sest see annab osade elule särtsu. Või mis ?

Vaata, kui ma ei oleks "sõbrannat" sisse lasnud, oleks ta olnud väga pettunud, pahane ja omadega läbi, sest oli ta ju täiesti üksinda ja stressis.

Lasin sisse, jälle häda, et olin PUGEJA, HALE, LOLL, ÄPU.

Teen nii, halb, teen vastupidi, ikka halb.

sul sama probleem, et viha ongi põhjus hommikul silmad avada. Viha on väga tugev destruktiivne ehk lõhkuv energia.
aga see sinu enese loo ketramine toidab sinu vihkamist ju edukalt, juttu jätkub kauemaks, alati sul teema omast käest võtta kui igav peaks hakkama.

eks me kõik valmistame pettumusi teistele, põhiline et iseendale pettumust ei valmistaks.

Vastupidi.
"Sõbrannale" valmistasin palju MEELEHEAD. Ta pidi rõõmust lakke hüppama, kui mu peigmees ära läks.

Ta isegi ei varjanud oma rõõmu. Läks nii elevile, muutus energiliseks, kogu olek ja kehahoiak muutus.
See andis talle tohutult POSITIIVSET energiat.

__________
Mu jaoks oli täielik shokk, kui "sõbranna" hakkas mind pugejaks ja tobuks sõimama, kui endale mehe leidis.

Kõik läks tal ju nii, nagu soovis. Mina ju tegin seda, mida ta soovis ja millest ta energiat ja eneseusku ammutas.

no tore siis ju, kui kõik õnnelikuks said.

sel hetkel sa olid ju rahul oma valikuga. et see hiljem viha tekitas on juba järgmise ajastatusega seotud.
kui sa valisid mehe aemel naise, kas kasvtsesid temaga siis koos elama hakata? miks see naine oli tähtsam kui see mees?

Halbadel sõnadel võib olla meeletu jõud.

Mul läheb süda väga lihtsalt härdaks. Kui "sõbranna" oleks ilusasti öelnud, et anna andeks, tal kedagi ei olnud, oli kade, siis ma oleksin HELDINUD.

Mulle väga mõjuvad südamest tulevad südamlikud sõnad. Süda läheb kohe haledaks.

Aga afersti - "sõbranna" pani veel i-le punkti, tegi mulle nii raske raske olukorra oma mõnitamise ja hämamisega sada korda raskemaks.

Tundsin, et see on minu KOHUSTUS avaldada sellele naisele TÄNU suhtlemise eest.
Et kuidas ma ÕNNETU inimese ära saadan, ma ei tohi ju.

Kui ma oleksin "sõbranna" ära saatnud, oleksin tundnud ennast väga alatuna, kes ei vääri elu ja õnne.

aga mees, kes saadaval oli, ei pannud su südant heldima?
kas sa oma paksule kerele pai ei tahaks teha, et olgu nagu on, sellega pean ma nüüd elama elupäevade lõpuni. Tee oma tobedusi täis peale ka pai, et on nagu on selle mõistuse ja tunnetega, selle peaga pean ma nüüd elama. sest midagi muud mul ju ka ei ole...

Leinamise etapid:


1. Mitte tunnistada tahtmine.
Äkilise surma puhul kestab see faas kauem. Leinaja emotsionaalne seisund selles etapis on tundetu ja tardunud.

2. Emotsioonide puhkemine.
Põhilisteks emotsioonideks on viha, raev, hirm, meeleheide, rõõm. Vihal on tähtis roll. Viha abil saab leinaja olla tugevam. Viha ja süüdlase leidmine toovad leinajale ajutist kergendust. Viha võib esmalt areneda kahte suunda:
a) viha nende inimeste vastu, kes justkui oleksid midagi tegemata jätnud
b) viha lahkunu vastu, kes leinaja maailma jättis

3. Otsimine ja kahestumine.
Selles etapis püüab leinaja nii surma kõrvale tõrjuda kui ka võtta oma ellu kaasa osa lahkunust ja tema elustiilist. Leinajale on tähtis pidevalt jutustada oma lugusid selleks et oma tundeid alles hoida, samuti suhetes lahkunuga selgusele jõuda.
Leinaja vaatab minevikku ja tahab säilitada vanad harjumused, väga tähtsa kaotuse puhul ei tundu leinajale tema elu enam elamisväärne. Valdavad emotsioonid on masendus ja apaatia.

4. Uue enese- ja maailmasuhte loomine.
Mida paremini leinaja kohaneb uue olukorra ja eluga, seda varem saab ta tagasi eneseusalduse. Selles etapis on leinaja kaotust tunnistanud ja asemele võivad astuda uued eluideaalid ja rõõmud. Ka siin tuleb endiselt arvestada tagasilangustega.
Kui üldse selliseid termineid kasutada saab siis leinamine loetakse “edukaks” kui leinaja mõistab, et surm pole temalt mitte üksnes määratult ära vaid talle ka palju andnud. Selle teadvustamine võib kaua aega võtta.

78-79 kg nüüd väga paks ei ole, aga see selleks.

Mees pani muidugi heldima, aga häda oli selles, et naiste ees tundsin süütundeid ning seetõttu ühel naisel oligi lihtne mind ümber sõrme keerata.

ALATU oli minu süütundeid ära kasutada.

ole siis aga paks ja muidu tubli oma süütunde ja vihaga..
kõik on sinu valikud; su paks kere, su süütunne ja su viha..kui sa muud midagi paremat peale ei taha hakata oma eluga, siis lase aga edasi..isegi kahju ei hakka sinusugusest.

sa oled kui laperdav liblikas, mida tuul ja tormid siia sinna lennutavad. sa võiks oma persssse läinud elu leinamisest üle saada nii kuu kuni 6 kuuga..aga sulle meeldib vaid massohism ja ensevihkamine ja süüdlaste otsimine ja mõtted kuratlikust kättemaksust..
samas oma paksu kerega oled rahul ja leppinud, miks sa oma minevikuga rahu teha ei taha ja võtta seda nii, nagu see on.

P kirjutab: mees pani muidugi heldima, aga häda oli selles,...
HÄDA on SINU PEAS, sinu pea SEES, on alati olnud.kuna sulle on nõuandeid ikka kõvasti jagatud, siis tuleb sul tunnistada enese mugavust ja laiskust mitte muutumiseks.

Ole siis paks Ja Laperdav liblikas
Kuidagi lapsik on paksust toonitada, veider nagu.

Jätame nüüd minu kõrvale.

Ütle, kui keegi teeb midagi olulist sinu heaks ja see keegi hakkab sind hiljem mõnitama, et PUGEJA, kas see on sinu arust normaalne? Mõtle natuke.

Tuleb su juurde paluma, lunima. Sul läheb süda haledaks ja kahju inimesest. Tuled ta soovidele siis vastu.
Hiljem see isik irvitab, et sa ju tobuke ja PUGEMINE ON SINU TÖÖ.
Ja sa tõesti pead sellist käitumist normaalseks ?

Ära valeta. Ei usu seda iial.

sa tulid teise naise soovile vastu ja viskasid mehe koos lootega minema? õige karm mutt ju. aga sa olid ju ragul, keegi ei lasknud sind ju maha selle eest.. vihkamine tuli ju hiljem.
leina oma perssse läinud eluetapp ära ja homme ka päev.
ma ei saa teise käitumist hinnata, kuna ma ei tea, kes see teine oli ja kas seda üleüldse oli.
keegi ajab netis foorumis kummitusi kolmandal korrusel taga, sina olematut peigmeest võib - olla..
----------
see mees oli ka ju suht möku, et ise sinu "juhtimist" kätte ei võtnud. Miks see mees siis oma suurt armastust ei kaitsenud? pole nii mökude meestega elus kokku puutunud, ses mõttes pole sinu loos minu jaoks armastusega üleüldse tegemist.

sa P vaidled ja õigustad igat mõtet, mis su omast erineb, sellpärast sus mingit progressi polegi, sa oled nii laisk, et sa lihtsalt ei viitsi muud kui vinguda ja enda lollustele õigustust otsida.
mina olen 1.65 pikk ja 55 kg raske ja 60-ne aastane.
minu mõistes oled tõesti paks käestlastud keskealine mutt. see on minu aravamus. sinul näe teistsugune arvamus: omas kaalus oled ju peaaegu modellimõõtu.. ja jälle teised süüdi, kes sinus seda modellimõõtu kuidagi ei näe.
see oli siis illustratiivne vahelepõige, aga täpselt sellise suhtumisega ja arusaamisega oled sa kõiges ülejäänus.

P kirjutab: Halbadel sõnadel võib olla meeletu jõud.
kui sulle neid halbu sõnu oleks hiina keeles öeldud ja täiesti rõõmsa näoilmega, poleks sa ju aru saanud.. nii et sõnades pole mingit jõudu, siis peaks ju sõnaraamat lausa kallale kargama. Tõlgendamises on küsimus,
aga see on juba sinu elukogemus ja mujalt õpitu ja lõpuks sinu valik, mida kasutad.

P:"Oma vigu olen ALATI TUNNISTANUD."
Ei, P, sa ei tunnista oma suurimat viga. Su suurim viga on minevikust kinnihoidmine.
Küsid, kas on ükskõik, kui liiga tehakse. Ei ole ükskõik, kuid selleks ei pea olema ÜLIinimene, et halba selja taha jätta ning eluga edasi minna.
Kõrvalseisja saab suurepäraselt aru nii sinu kui ka teiste üleelamistest ja tunneb teatud piirini ka kaasa. Sellest piirist sõltub, kas inimest austatakse, vaadatakse talle neutraalselt või suhtutakse temasse sallimatult. PIIR on tähis, mil kannatusi selja taha hakatakse jätma. Need, kes eluga edasi lähevad ja oma kannatustest midagi ka õpivad, neid austatakse; need, kes eluga edasi lähevad, neisse suhtutakse neutraalselt ja need, kes minevikust lahti ei lase, neisse suhtutakse vaenulikult.
On tõeliselt raskeid olukordi, mis sinu omaga võrdlust välja ei kannata, kuid elatakse edasi. Muidugi jäävad rasked ajad meelde ja need toovad aeg-ajalt ka erinevaid emotsioone (kurbust, kahetsust, viha, ...), kuid need emotsioonid ei ole primaarsed hetkes elamiseks. Ümbritsevad ei pruugi neist midagi teadagi.
See on sul äärmiselt kummaline arusaam, et sõbranna keelituste-meelitustega juhtis sind, tekitades sulle tühiku ning nüüd on ta kohustatud ise seda tühikut ka täitma. Võõristust tekitav on juba seegi, et sa oleksid valmis selle inimese oma ellu taas lubama!?! Miks ometi tahad oma kõrvale isikut, kes on sind varem alt vedanud, isikut, keda praegusel ajal vaid vihkad ja kõikvõimalikul moel süüdistad? See soov on suur viga, viga, mida sa ei tunnista, ehkki väidad kõiki oma vigu tunnistavat.
Need noorpõlve vead on köömes selle kõrval, milliseid vigu praegu teed. Noorpõlve vigu saab seletada ja põhjendada, kuid praegust keeldumist olevikus elada ja negatiivsus selja taha jätta ei saa kohe kuidagi põhjendada. Eriti peale seda, kui oma teema tegid ning nii palju häid nõuandeid said.
Su jäärapäine headele nõuannetele vastu sõdimine on kolmas su suurtest vigadest, mida sa ei tunnista.

Paksusest
Kui oleksin 45 kg, kas see muudaks kogu eelneva loo olematuks ?
Mis see kehakaal asjasse puutub ? Et väiksem kehakaal tähendab seda, et kõike seda ei olnud toimunudki või ?

Vaidlen vastu
Kui inimene ütleb ilgelt irvitades PUGEJA või PUGEMINE ON SINU TÖÖ, kuidas siis seda teisiti tõlgendada on võimalik ?

Sest enne ta ju nii väga tahtis, et ma tema tahtmist teen. Siis tal oli seda nn. pugemist väga vaja.
Kui ma oleks teisiti käitunud, oleks "sõbranna" ju väga pettunud olnud.

Paksusest
Kui lahku läksime, kaalusin kuskil paar aastat nii 56-57 kg. Söögiisu ei olnud.

Aga ikka põdesin väga rängalt. Olin täiesti omadega läbi ja ei suutnud selle naisega sel teemal üldse rääkida.
Nii et ei tee väike kehakaal mitte midagi olematuks.

Miskipärast sa saad asjast isemoodi aru.
Kehakaal ei muuda seda lugu mitte kuidagi, seda tahtsin öelda.

33a ei ole enam nii noor.
Pealegi hakkas juba siis "sõbrannal" ilkumine, et küll ma olen vana ja kes mind enam tahab.
Seda andis ta pidevalt mõista.
Susimine hakkas KOHE, kui peigmees oli ära läinud.

Enne ta lihtsalt ei saanud niimoodi susida, sest siis ta ei oleks suutnud mind ju peigmehest lahutada.
Väga kaval ikka.

no tore siis ju. Ole järjepidev, kord sõbrann suutis teid peigemehega lahutada, kord ei oleks suutnud. Sinusugusele "ärategemiseks" pole erilist kavalust vaja - tood ise poest liimi, määrid maha ja astud sisse, tänad ette ja taha veel ka. :)