Just, ma olen ka mõelnud, et pee vajab uut naisülemust oma ellu. Vbl mõni võimuka olemisega pensionär? Oleks nii ema kui ka sõbranna eest. Soovitatav muidugi, et ta ei käsiks peel aknast alla hüpata või kedagi mõrvata.

Te olete mulle sõbrannaga võõrad inimesed, ma pole teid näinud. Miks mind peaks huvitama, mis oli teil sarnast või erinevat. Üldse ei huvita, ära üldse hakka seletama midagi!

just uut naisülemust, lihtsalt normaalne inimene sobiks ka ju! Loodame, et P leiab sõbranna, tõelise, mitte sellise, kellele hiljem jutumärgid ümber panna ja kelle pärast nutta.

Selline klammerduva iminapaga ei suuda ükski normaalne inimene sõbrannaks hakata. Olge normaalsed. P lämmatab ära emotsionaalselt oma pugemise kõik inimesed.

Ühegi normaalse inimese närvid ei pea vastu sellisele asjale, sestap tal neid ümber pole. Jäävad üle ebanormaalsed ja häiritutega professionaalselt tegelevad inimesed. Miks peaks ühte tõelist sõpra raiskama Pee peale, kes on sõbra musterkuju ju? "Ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled."

Mmmmm na dasti itsa buum basti itsa buuum buuum. Na nasti itsa buum basti itsa buuum buum. Na mister lova lova mmmmm na mister lova lova mmmmm

No tore siis ju! Saaaaaaaaaviiiii!

Mmmmm na dasti itsa buum basti itsa buuum buuum. Na nasti itsa buum basti itsa buuum buum. Na mister lova lova mmmmm na mister lova lova mmmmm. aaaaaaaaaaa

No tore siis ju! Saaaaaaaviiii!

ouuuuMmmmm na dasti itsa buum basti itsa buuum buuum. Na nasti itsa buum basti itsa buuum buum. Na mister lova lova mmmmm na mister lova lova mmmmm.

No tore siis ju! Ikka on saaaaaviiii!

aammmm Mmmmm na dasti itsa buum basti itsa buuum buuum. Na nasti itsa buum basti itsa buuum buum. Na mister lova lova mmmmm na mister lova lova mmmmm.

No tore siis ju! Saaaviii!

ammmaaa Mmmmm na dasti itsa buum basti itsa buuum buuum. Na nasti itsa buum basti itsa buuum buum. Na mister lova lova mmmmm na mister lova lova mmmmm.

Mmmmm avol avol retsim an mmmmm avol avol retsim an. Muub muub asti iitsab muub asti iitsan na. Muuub muuub asti iitsab muub asti iitsab an mmmmm aaammma. Saaaaaaaviiiii!

Siin on ju lubatud P - le kirjutada, äkki P - l on ammu sõbranna leitud, ta pole ainult siia kirjutanud sellest.

No asi pole ju selles, kuidas uut sõbrannat saada, ikka kuidas vana tagasi ujuks Peee auke täitma. :)

Ega keskealisena sõbrannat saada pole enam nii lihtne kui noorena. Aga imesid võib juhtuda. Millegipärast arvan, et P reaalis ei ole päris selline, nagu temast siin on kohati mulje jäänud.

Hiir
Reaalis olen väga vaikne, ei ole ma kellelegi sellest loost rääkinud.

Esiteks ei ole olnudki kedagi, kellele rääkida.
Teiseks peab tekkima selline suhe, et ma olen ette 100% kindel, et inimene üldse tahab ja viitsib kuulata.
Sellist inimest ma EI ole kohanud.

Sul õigus.

Reena
Olen siin küll sada korda kirjutanud, et mul on alati hirm, et minuga EI TAHETA rääkida, et ma olen igav jne.

Sinu kommi lugedes jääb küll mulje, et nagu seinale kirjuta.
Või ilmselt sa ei ole lugenud, kuigi korduvalt olen kirjutanud.

Kui näiteks saan mõne naisega juhtule, siis alati KARDAN, ET TUNDUN TALLE NÕME, IGAV, TA TAHAB MINUST RUTTU LAHTI SAADA.

Selline asi ei tule kõne allagi, et pressin ennast peale.

Isegi mõne vana töökaaslasega tänaval paar sõna rääkides on alati tunne, et MA SEGAN NEID ja ega nad minuga tegelikult rääkida ei tahagi.

Mis klammerdumise iba sa ajad.

Naistuttavaga oli teine asi.
Tema ju korrutas: sõbranna on kõige tähtsam, jäta peigmees maha.

Küsisingi, et kui ta mind tunda ei taha, miks siis jahus: jäta peigmees maha, sõbranna on kõige tähtsam.

Saaaaaaaviiiii!

Ma ei arvanudki, et sa reaalis peaksid sõbrannateemat lahkama hakkama, vaid seda, et oled päriselt suhtlejam ja targem, kui siin arvatakse.

Kirjutan veel lisaks eelmisele kommile.

Sa vist ei usu, et on inimesi, kes kardavad, et nende seltskonda nagunii ei taheta.

Ükskõik mis olukorras mõne naisega rääkides on mul alati tunne, et minuga TEGELIKULT RÄÄKIDA EI TAHETA, viisakusest kannatatakse ära, aga sisimas mõeldakse, et läheks see nõmedik eemale.

Näiteks kasvõi poes, kuigi müüja on pealtnäha viisakas ja sõbralik, siis sisimas vaatab, et millist nõmedikku ta peab küll taluma ja tunneb vastikust.

Mul tekib ükskõik millise naisega reaalis ebameeldiv pinge, et ma tülitan ja see paneb mind vastikult tundma.

Kuidas sa sellises situatsioonis klammerdumist näed ?
Ma ei julgegi teist naisterahvast enda poole või kuhugi kutsuda. Olen ette kindel, et ei tulda.
Milleks ennast lolliks teen.

Siin ma saan vähemalt oma tunded kirja panna.

Sul mingi klammerdumise idee peas ja sa ei saa aru, et on ka teistsuguseid suhtumisi.

Pee, sa jätad sellise mulje endast, et kui sind kohe eemale ei aja, siis sa kleepudki külge nagu tatt ja enam maha ei libise mitte mingi hinna eest. Seejuures lõpmata alandlikku ja hea inimese nägu tehes.

No tore siis ju, et sul meestega vähemalt klapib. Saaaaaaaviiii!

Noh,aga sel juhul sa peaksid ikka endaga tegelema, oma enesehinnanguga tööd tegema, mitte siin vinguma. On ju lausa selliseid kursusi, kus seda õpetatakse. Miks viriseda ja mitte muutuda?

Mul on tõesti alati naisterahvaga rääkides hirm, et minuga rääkida ei taheta.
Aga ma ju ei ütle seda ning usun, et sellest ei saada aru.

Ilmselt tajutakse minu poolt pinget, mis tuleb sellest, et usun, et minuga tegelikult suhelda ei taheta.
Ja muide olen kindel, et päriselt nii on ka.

Selles suhtes olen küll rumal, et ma ei saa aru, kuidas keegi saab sellist umbluud ajada, nagu naistuttav mulle ajas.

Korrutada, et jäta peigmees maha, sõbranna kõige tähtsam.

Hiljem aga jahuda, et talle meeldis nii väga, et mul ka peigmees, aga ometi ajas meid lahku.

Ja mainis, et sõbranna ongi kõige tähtsam, aga ega me sellepärast suhtlema ei pea.

Vot sellisest umbluust ma tõesti aru ei saa, olen vist tõesti loll.

----
Osad siin mängivad lolli või ollakse sinisilmsed.
Korduvalt kirjutatud, et ega naistuttav ei olnudki kade.

Jeerum, no mis põhjusel ta mind siis peigmehest lahutas, kui kade ei olnud.

No tore siis ju. Saaaaaviiii!

Palun jäta järgi.
Ei ole ma mitte kellegi külge kleepunud.

Kõik need 13 aastat olid meil naistuttavaga kohtumised AINULT TEMA ALGATUSEL.
Mitte kuidagi ei olnud ma tema külge kleepunud.

Alles siis, kui ta oli mulle kaks aastat korrutanud: SÕBRANNA ON KÕIGE TÄHTSAM, ME OLEME TEINETEISELE KÕIGE TÄHTSAMAD, JÄTA PEIGMEES MAHA, LEIAD UUE.

Alles peale seda lootsin, et ta ka vastutab oma sõnadega ja tegude eest.

Kaevas mulle augu, lükkas minu sinna siis ja ise jooksis irvitades minema.
Istugu minuga koos seal augus, ISE TA JU NII VÄGA SEDA AUKU TAHTIS.

MINA EI TAHTNUD.

-----
Muide inimene peab mulle enne tuhat korda korrutama, kui väga ta minuga suhtlemist vajab, enne kui ma seda natukenegi uskuma hakkan.

Ega ma naistuttava puhul ka ei uskunud, et talle tähtis olen, aga uskusin, et ÜKSIKU inimesena ta ikkagi vajab mind parema puudumisel.

Kas ma kirjutasin kasvõi ühegi sõna sinu sõbrannast??? Mis sul viga on, et jälle temast soiguma kukkusid, armunud oled temasse või?

Ma ei virisegi, olen sellega AMMU LEPPINUD, et naistega jutule ei saa.

Ma ei usugi, et minu eas selles suhtes midagi muutub.

Vastasin klammerdumise kommile, seda on nii võõras ja koomiline lugeda.

Mulle on see klammerdumise teema nii võõras.
Ei ole minu külge mitte keegi klammerdunud, mina ei ole klammerdunud.

Naistuttav passis küll minu juures kaks aastat ja MÄNGIS klammewrdujat, sest tal oli ju kindel eesmärk.

ISE TA JU NII VÄGA TAHTIS MINU ELLU TÜHJA AUKU, NÄGI SELLEKS KAKS AAASTAT MEELETUT VAEVA, miks ta siis ise sinna auku minna ei tahtnud, auk oli ju tema soov.

Mina ei soovinud üldse sinna auku minna, aga nüüd pean siin üksinda kükitama.