Varia
Mul ei ole sõbrannasid :(
P. 21. november 2014, kl 19.34 |
P. to Ära vasta 21. november 2014, kl 22.00 |
To......P 21. november 2014, kl 22.30 |
P. veel 21. november 2014, kl 22.50 |
P. 21. november 2014, kl 23.11 |
P. 21. november 2014, kl 23.15 |
Mõtlesin, kuidas naised võitlevad oma suhte eest, see ilmselt on normaalne. Kasvõi see juhtum 20a tagasi, milline hirm oli, et keegi lööb mehe üle.
Eks nii peabki olema. Naistuttav ostis kohe abikaasaga kahepeale pangalaenuga korteri, et ei oleks võimalik lahku minna. Ise ütles seda.
Naised kindlustavad oma õnne.
Mitte nii nagu mina, kindlustasin enda õnnetuse selle naise abiga.
Kurb mõelda.
Eks nii peabki olema. Naistuttav ostis kohe abikaasaga kahepeale pangalaenuga korteri, et ei oleks võimalik lahku minna. Ise ütles seda.
Naised kindlustavad oma õnne.
Mitte nii nagu mina, kindlustasin enda õnnetuse selle naise abiga.
Kurb mõelda.
nuuh 21. november 2014, kl 23.34 |
valetamise peenike kunst. purjusolek aitab kaasa, 21. november 2014, kl 23.42 |
4. Reaktsioon sinu küsimustele. Me ei tunne olulist vajadust enda kaitsmiseks, kui see, mis me räägime, on tõsi. Valetades aga võime proovida enda valet kompenseerida käitumisega. Muutume solvavaks, kaldume teemast kõrvale või kasutame mõnda muud põiklevat taktikat.
Juhul kui me oleme ausad ja keegi selles kahtleb, siis vastame tavaliselt veelgi detailsema seletusega just nendele murettekitavatele osadele, mis põhjustasid ebausutavust meie jutus. Valetades aga ei avalda me uut infot, vaid kipume kordama seda sama juttu, mida juba varem öelnud oleme.
Jälgi küsimustele vastamisel kerget viivitust. Aus vastus ei vaja nii pikalt meeldetuletamist kui vale, mida peame enda peas eelnevalt öelduga kokku sobitama, et see ei satuks sellega vastuollu.
5. Sõnakasutus. Sõnakasutus annab palju vihjeid selle kohta, kas me valetame või räägime tõtt. Allpool on mõned levinumad vihjed, mis viitavad pettusele.
* Sinu sõnade üks ühele kordamine küsimustele vastates.
* Venitamise tehnikad. Näiteks palub ta sul küsimust korrata või kordab seda ise.
* Küsimuse kommenteerimine. Ta võib öelda, et see küsimus on naljakas, tobe, absurdne või et vastus ei ole nii lihtne kui jah või ei.
* Küsimusega vastamine: “Oleneb mida sa selle all mõtled?” või “Kust sa seda võtad?”
* Puterdamine ja segase jutu ajamine; lausete poole pealt äralõpetamine, uuesti alustamine ja siis jälle lõpetamata jätmine.
* Huumori või sarkasmi kasutamine, et teemast kõrvale hoida.
* Enda aususe reklaamimine sõnakõlksudega “et olla täiesti aus”, “ausalt”, “ma ei valeta kunagi”, “ma vannun” jm.
6. Lausete kordamine. Me hakkame oma lauseid ja sõnu valetades kordama, sest üritame jätta meelde konkreetset fraasi, mis kõlab usutavalt. Kui palutakse olukorda uuesti seletada, kasutame seda sama “veenvat” lauset uuesti.
7. Kõrvalekalle. Kõrvalekalle toimub tavaliselt siis, kui vilunud valetaja üritab tähelepanu endalt mujale suunata, öeldes lause keskel midagi kõrvalist. Näiteks võib ta proovida teema muutmiseks kasutada komplimente, tehes kellelegi poole lause pealt komplimendi. Kuna komplimendid tekitavad meis heaolutunnet, siis oskuslikud valetajad kasutavad seda ära, et ülekuulamisest pääseda.
Küsitlemine
1. Ole ettevaatlik. Valede avastamine on keeruline protsess. Seetõttu on väga kerge lugeda inimesi valesti ning otsida pettust ka sealt, kus seda ei ole. Näiteks häbi, arglikkus, piinlikkus, häbitunne ja stress võivad jätta kellestki mulje kui valetajast. Kõikide nende emotsionaalsete seisundite indikaatorid on väga sarnased valetamise omadele. Sellepärast tuleb alati luua endale tugev lähtekoht ja vaadata suurt pilti. Ei ole olemas ühtegi kindlat märki, mis näitaks, et keegi valetab.
2. Vaata suurt pilti. Kellegi kehakeelt ja vastuseid analüüsides küsi endalt järgmisi küsimusi. Kas see inimene on ka muidu stressis? Kas on olemas mingisugune kultuuripõhine faktor? (Ühes kultuuriruumis võib teatud käitumine olla lubatud, teises aga vaadatakse sellele halvustavalt.) Kas sa oled ise mõjutatud või eelarvamustega ülekuulatava suhtes? Kas sa tahad, et ta valetaks? Kas ta on varem valetanud ja teeb seda tihti? Kas on olemas motiiv ja hea põhjus tema jutus kahelda? Kas sa oled piisavalt pädev valede avastamisel? Kas võtsid ikka arvesse kogu konteksti, lõid lähtekoha ja jälgisid suurt pilti, mitte ühte-kahte konkreetset liigutust?
3. Loo pingevaba õhkkond. Ära näita välja, et sa teda kahtlustad. Peegelda tema kehakeelt ja vestlemise tempot. Küsitledes käitu mõistvalt, mitte ülekuulavalt. See hoiak aitab sul saada usaldusväärsemaid tulemusi, kuna ta ei ürita teadlikult midagi varjata.
4. Küsimusele vastamata jätmine. Valetajad võivad rääkida mõne tõese loo, et ei peaks mingile konkreetsele küsimusele vastama.
Küsimusele “Kas sa petsid oma naist?” võib ta vastata: “Ma armastan oma naist, miks ma peaks seda tegema?” Tehniliselt räägib ta tõtt, aga konkreetsele küsimusele jätab vastamata. See võib omakorda viidata sellele, et ta üritab midagi varjata.
6. Lase tal öeldut korrata. Kui sa ei ole tema jutus kindel, võid lasta tal seda uuesti üle korrata. Kuna meil on raske hoida meeles väljamõeldud infot, siis on suur võimalus, et sama lugu uuesti jutustades võib kogemata sisse lipsata midagi vastuolulist või ilmselgelt valet.
Eriti kaval on paluda tal öeldut rääkida tagurpidi. Kuna seda on väga raske teha, ilma et detailid kaotsi läheks, siis tekib isegi professionaalsetel valetajatel sellega raskusi.
7. Ole kannatlik ja vaiki. Valetajad üritavad sind lugeda, et aru saada, kas sa jäid nende valet uskuma. Kui sa vaikid ja ei näita välja ühtegi märki, et läksid õnge, siis hakkavad nad end varsti ebamugavalt tundma ja võivad proovida sulle oma valet veel rohkem maha müüa.
8. Kontrolli fakte. Osav valetaja annab sulle ilmselt mitu põhjust, miks sa ei peaks rääkima inimesega, kes saaks tema juttu kinnitada või tagasi lükata. Need põhjused on tavaliselt juba ise valed, nii et kui vähegi saad, kontrolli üle kõik, mida ta ütleb. Valetajad levitavad tihtipeale halvustavaid kuulujutte teiste kohta kellega nad ei taha, et sa suhtleks.
Mine ja katseta
Nüüd, kui sa tead, kuidas saada aru, et keegi sulle valetab, mine välja ja proovi seda oma sõprade ja pere peal. Esita neile väljakutse valetada võimalikult veenvalt. Lase neil mõelda välja neli asja, mida nad täna tegid, kolm tõest ja üks vale. Jälgi nende käitumismustreid ja proovi aru saada, milline neljast on väär. Mida rohkem sa seda harjutad, seda paremaks sa saad. Kui sa tahad ennast hulluks ajada, siis hakka jälgima ka iseenda käitumismustreid.
Kevin Chris
Juhul kui me oleme ausad ja keegi selles kahtleb, siis vastame tavaliselt veelgi detailsema seletusega just nendele murettekitavatele osadele, mis põhjustasid ebausutavust meie jutus. Valetades aga ei avalda me uut infot, vaid kipume kordama seda sama juttu, mida juba varem öelnud oleme.
Jälgi küsimustele vastamisel kerget viivitust. Aus vastus ei vaja nii pikalt meeldetuletamist kui vale, mida peame enda peas eelnevalt öelduga kokku sobitama, et see ei satuks sellega vastuollu.
5. Sõnakasutus. Sõnakasutus annab palju vihjeid selle kohta, kas me valetame või räägime tõtt. Allpool on mõned levinumad vihjed, mis viitavad pettusele.
* Sinu sõnade üks ühele kordamine küsimustele vastates.
* Venitamise tehnikad. Näiteks palub ta sul küsimust korrata või kordab seda ise.
* Küsimuse kommenteerimine. Ta võib öelda, et see küsimus on naljakas, tobe, absurdne või et vastus ei ole nii lihtne kui jah või ei.
* Küsimusega vastamine: “Oleneb mida sa selle all mõtled?” või “Kust sa seda võtad?”
* Puterdamine ja segase jutu ajamine; lausete poole pealt äralõpetamine, uuesti alustamine ja siis jälle lõpetamata jätmine.
* Huumori või sarkasmi kasutamine, et teemast kõrvale hoida.
* Enda aususe reklaamimine sõnakõlksudega “et olla täiesti aus”, “ausalt”, “ma ei valeta kunagi”, “ma vannun” jm.
6. Lausete kordamine. Me hakkame oma lauseid ja sõnu valetades kordama, sest üritame jätta meelde konkreetset fraasi, mis kõlab usutavalt. Kui palutakse olukorda uuesti seletada, kasutame seda sama “veenvat” lauset uuesti.
7. Kõrvalekalle. Kõrvalekalle toimub tavaliselt siis, kui vilunud valetaja üritab tähelepanu endalt mujale suunata, öeldes lause keskel midagi kõrvalist. Näiteks võib ta proovida teema muutmiseks kasutada komplimente, tehes kellelegi poole lause pealt komplimendi. Kuna komplimendid tekitavad meis heaolutunnet, siis oskuslikud valetajad kasutavad seda ära, et ülekuulamisest pääseda.
Küsitlemine
1. Ole ettevaatlik. Valede avastamine on keeruline protsess. Seetõttu on väga kerge lugeda inimesi valesti ning otsida pettust ka sealt, kus seda ei ole. Näiteks häbi, arglikkus, piinlikkus, häbitunne ja stress võivad jätta kellestki mulje kui valetajast. Kõikide nende emotsionaalsete seisundite indikaatorid on väga sarnased valetamise omadele. Sellepärast tuleb alati luua endale tugev lähtekoht ja vaadata suurt pilti. Ei ole olemas ühtegi kindlat märki, mis näitaks, et keegi valetab.
2. Vaata suurt pilti. Kellegi kehakeelt ja vastuseid analüüsides küsi endalt järgmisi küsimusi. Kas see inimene on ka muidu stressis? Kas on olemas mingisugune kultuuripõhine faktor? (Ühes kultuuriruumis võib teatud käitumine olla lubatud, teises aga vaadatakse sellele halvustavalt.) Kas sa oled ise mõjutatud või eelarvamustega ülekuulatava suhtes? Kas sa tahad, et ta valetaks? Kas ta on varem valetanud ja teeb seda tihti? Kas on olemas motiiv ja hea põhjus tema jutus kahelda? Kas sa oled piisavalt pädev valede avastamisel? Kas võtsid ikka arvesse kogu konteksti, lõid lähtekoha ja jälgisid suurt pilti, mitte ühte-kahte konkreetset liigutust?
3. Loo pingevaba õhkkond. Ära näita välja, et sa teda kahtlustad. Peegelda tema kehakeelt ja vestlemise tempot. Küsitledes käitu mõistvalt, mitte ülekuulavalt. See hoiak aitab sul saada usaldusväärsemaid tulemusi, kuna ta ei ürita teadlikult midagi varjata.
4. Küsimusele vastamata jätmine. Valetajad võivad rääkida mõne tõese loo, et ei peaks mingile konkreetsele küsimusele vastama.
Küsimusele “Kas sa petsid oma naist?” võib ta vastata: “Ma armastan oma naist, miks ma peaks seda tegema?” Tehniliselt räägib ta tõtt, aga konkreetsele küsimusele jätab vastamata. See võib omakorda viidata sellele, et ta üritab midagi varjata.
6. Lase tal öeldut korrata. Kui sa ei ole tema jutus kindel, võid lasta tal seda uuesti üle korrata. Kuna meil on raske hoida meeles väljamõeldud infot, siis on suur võimalus, et sama lugu uuesti jutustades võib kogemata sisse lipsata midagi vastuolulist või ilmselgelt valet.
Eriti kaval on paluda tal öeldut rääkida tagurpidi. Kuna seda on väga raske teha, ilma et detailid kaotsi läheks, siis tekib isegi professionaalsetel valetajatel sellega raskusi.
7. Ole kannatlik ja vaiki. Valetajad üritavad sind lugeda, et aru saada, kas sa jäid nende valet uskuma. Kui sa vaikid ja ei näita välja ühtegi märki, et läksid õnge, siis hakkavad nad end varsti ebamugavalt tundma ja võivad proovida sulle oma valet veel rohkem maha müüa.
8. Kontrolli fakte. Osav valetaja annab sulle ilmselt mitu põhjust, miks sa ei peaks rääkima inimesega, kes saaks tema juttu kinnitada või tagasi lükata. Need põhjused on tavaliselt juba ise valed, nii et kui vähegi saad, kontrolli üle kõik, mida ta ütleb. Valetajad levitavad tihtipeale halvustavaid kuulujutte teiste kohta kellega nad ei taha, et sa suhtleks.
Mine ja katseta
Nüüd, kui sa tead, kuidas saada aru, et keegi sulle valetab, mine välja ja proovi seda oma sõprade ja pere peal. Esita neile väljakutse valetada võimalikult veenvalt. Lase neil mõelda välja neli asja, mida nad täna tegid, kolm tõest ja üks vale. Jälgi nende käitumismustreid ja proovi aru saada, milline neljast on väär. Mida rohkem sa seda harjutad, seda paremaks sa saad. Kui sa tahad ennast hulluks ajada, siis hakka jälgima ka iseenda käitumismustreid.
Kevin Chris
jajah 21. november 2014, kl 23.54 |
P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mõtlesin, kuidas naised võitlevad oma suhte
> eest, see ilmselt on normaalne. Kasvõi see
> juhtum 20a tagasi, milline hirm oli, et kee
> gi lööb mehe üle.
>
> Eks nii peabki olem
> a. Naistuttav ostis kohe abikaasaga kahepeale
> pangalaenuga korteri, et ei oleks võimalik
> lahku minna. Ise ütles seda.
>
> Naised k
> indlustavad oma õnne.
> Mitte nii nagu mina,
> kindlustasin enda õnnetuse selle naise abig
> a.
> Kurb mõelda.
On ikka õnn küll, kui pead kedagi lausa kinni hoidma, et õnnelik olla.
-------------------------------------------------------
> Mõtlesin, kuidas naised võitlevad oma suhte
> eest, see ilmselt on normaalne. Kasvõi see
> juhtum 20a tagasi, milline hirm oli, et kee
> gi lööb mehe üle.
>
> Eks nii peabki olem
> a. Naistuttav ostis kohe abikaasaga kahepeale
> pangalaenuga korteri, et ei oleks võimalik
> lahku minna. Ise ütles seda.
>
> Naised k
> indlustavad oma õnne.
> Mitte nii nagu mina,
> kindlustasin enda õnnetuse selle naise abig
> a.
> Kurb mõelda.
On ikka õnn küll, kui pead kedagi lausa kinni hoidma, et õnnelik olla.
P. to Jajah 22. november 2014, kl 00.05 |
P. 22. november 2014, kl 00.07 |
P. 22. november 2014, kl 00.16 |
P. to eelnevale 2-le P-le 22. november 2014, kl 00.25 |
Valed ja vihkamine. 22. november 2014, kl 00.39 |
Viha on emotsioon - tuleb ja läheb. Kuid vihkamine on lausa alateadlik soov, et vihatavat olemaski poleks või ta olematuks saaks. Selle raviks on personaalses psühhoteraapias kasutusel viharavi ja vihkamisravi, kuid väga kindlalt ettearvatavat kasu pole siiski saavutatud. Väga suur häda on ka selles, et vihkamine koondab identiteedi pinnal omasuguseid ja nii tekivad suuremad või väiksemad vihkamiskolded, mille meile tuntavaks esinemisvormiks on seletamatu agressiivsus, vandalism, suitsiid. Väga suured vihkamiskolded võivad lausa maailmamastaapselt välja kujuneda terroriorganisatsioonideks.
P. 22. november 2014, kl 00.41 |
piilar 22. november 2014, kl 00.43 |
P. 22. november 2014, kl 01.08 |
Mõnes mõttes on täitsa huvitav näha, kes minu arvel siin ennast lõbustavad, aga olen realist ja saan aru, et sellised inimesed ei hakka iial ennast näitama.
Pigem võivad mind uudishimust nurga tagant piiluda.
Muul teemal rääkides saadakse aru ja elatakse kaasa, kui mees alavääristab ja alandab naist.
Kui alavääristaja on teine naine, siis peetakse ohvrit imelikuks ja naeruväärseks, justnagu ühel naisel ei ole võimalik teist naist alandada ning enesehinnangut maha suruda.
Umbes nii nagu naisel ei olegi võimalik teist naist tümitada ja maatasa teha. On küll kahjuks.
Pigem võivad mind uudishimust nurga tagant piiluda.
Muul teemal rääkides saadakse aru ja elatakse kaasa, kui mees alavääristab ja alandab naist.
Kui alavääristaja on teine naine, siis peetakse ohvrit imelikuks ja naeruväärseks, justnagu ühel naisel ei ole võimalik teist naist alandada ning enesehinnangut maha suruda.
Umbes nii nagu naisel ei olegi võimalik teist naist tümitada ja maatasa teha. On küll kahjuks.
valetamise reeglid 22. november 2014, kl 01.32 |
P. 22. november 2014, kl 01.50 |
Kas sul alkoholiga probleemid, et sellest aina räägid ?
Millegi välja mõtlemisel ei ole mitte mingisugust mõtet, saad sellest väga hästi aru.
Kordan asju, mis mind PIINAVAD.
Siiani tuleb ahastus peale, kui mõtlen sõnumite peale, mida see naine mulle saatis.
Et PUGEMINE ON MINU TÖÖ, HALE PUGEJA, SA OLED RÕVE VANAMUTT mu 40. juubeliks.
Teeb head nägu ja mängib suurt sõbrannat, et sõbranna on kõige tähtsam ja lõpuks lajatab: pugemine on sinu töö.
Julm.
Ja arusaamatu mu jaoks.
Millegi välja mõtlemisel ei ole mitte mingisugust mõtet, saad sellest väga hästi aru.
Kordan asju, mis mind PIINAVAD.
Siiani tuleb ahastus peale, kui mõtlen sõnumite peale, mida see naine mulle saatis.
Et PUGEMINE ON MINU TÖÖ, HALE PUGEJA, SA OLED RÕVE VANAMUTT mu 40. juubeliks.
Teeb head nägu ja mängib suurt sõbrannat, et sõbranna on kõige tähtsam ja lõpuks lajatab: pugemine on sinu töö.
Julm.
Ja arusaamatu mu jaoks.
P. 22. november 2014, kl 02.13 |
tegelt, ega ma kaineks pole saanudki. Mida tõestab ka mu väsimatu kirjutamiskirg.
Millegi välja mõtlemisel ei ole mitte mingisugust mõtet, saad sellest väga hästi aru.
jah, kordan seda endale ja ikka läheb meelst.Tõesti kahju ju.
ja kui nad ütlesid, et olen rõve vanamutt 40-ndaks sünnipäevaks, siis ju olingi.
huvitav, mis selle ütlusega nüüd siis tegema peaks?
Millegi välja mõtlemisel ei ole mitte mingisugust mõtet, saad sellest väga hästi aru.
jah, kordan seda endale ja ikka läheb meelst.Tõesti kahju ju.
ja kui nad ütlesid, et olen rõve vanamutt 40-ndaks sünnipäevaks, siis ju olingi.
huvitav, mis selle ütlusega nüüd siis tegema peaks?
P. to valetamise peenike kunst 22. november 2014, kl 10.19 |
P. veel 22. november 2014, kl 10.50 |
P. naistuttav näitas nippi 22. november 2014, kl 11.21 |
P. 22. november 2014, kl 14.19 |
Eelnevat 4 kommi lugedes jääb mulje, et mõnel ikka on on aega ja igav, aga miskipärast reaalis selliseid ei kohta.
Naised on reaalis kõik nii hõivatud, reserveeritud, kõigil kiire - kiire. Mul pidevalt tunne, et mina olen AINUKENE, kellel aega küllalt.
Loomulikult ei söanda seda reaalis välja öelda, saaksin kindlasti pahandada, et mida, nendel on nii kiire, ei ole aega, osadel pereelu, mida ka mõistan.
Siis ongi tunne, et mina olen viies ratas vankri all ja ainult segan.
Imestan, kuidas netis võimalik suhelda on, kui reaalis ei ole ?
Naised on reaalis kõik nii hõivatud, reserveeritud, kõigil kiire - kiire. Mul pidevalt tunne, et mina olen AINUKENE, kellel aega küllalt.
Loomulikult ei söanda seda reaalis välja öelda, saaksin kindlasti pahandada, et mida, nendel on nii kiire, ei ole aega, osadel pereelu, mida ka mõistan.
Siis ongi tunne, et mina olen viies ratas vankri all ja ainult segan.
Imestan, kuidas netis võimalik suhelda on, kui reaalis ei ole ?
issand 22. november 2014, kl 15.55 |
P. to Issand 22. november 2014, kl 16.35 |
Lähen täna jalutan väljas tiiru ja kaubanduskeskusse ka sooja. ÜKSINDA nagu ikka.
Kui nüüd väljas kohtan mõnda vana / praegust töökaaslast, kooliõde jne., siis ega me jutuajamisest EI tule mitte midagi välja.
Kõikidel on nagu ora taga, nii kiire, jooksevad, hea, kui kiirustamise pealt on neil aega tere öelda.
Siin on soovitatud välja minna, juttu teha. See ei õnnestu. Ära proovitud.
Näiteks ütleks kooliõele, joome tassi kohvi, siis vastuseks on " ei, ei, temal ei ole sellisteks asjadeks aega ".
1 laps 15a ja töötab koduabilisena, 4 päeva nädalas ja nii 4 tundi päevas.
Aga aega üldse ei ole.
Olengi naiste seas ainuke tola, kel aega on.
Kui nüüd väljas kohtan mõnda vana / praegust töökaaslast, kooliõde jne., siis ega me jutuajamisest EI tule mitte midagi välja.
Kõikidel on nagu ora taga, nii kiire, jooksevad, hea, kui kiirustamise pealt on neil aega tere öelda.
Siin on soovitatud välja minna, juttu teha. See ei õnnestu. Ära proovitud.
Näiteks ütleks kooliõele, joome tassi kohvi, siis vastuseks on " ei, ei, temal ei ole sellisteks asjadeks aega ".
1 laps 15a ja töötab koduabilisena, 4 päeva nädalas ja nii 4 tundi päevas.
Aga aega üldse ei ole.
Olengi naiste seas ainuke tola, kel aega on.
õnnelikud 22. november 2014, kl 17.43 |
P. to Õnnelikud 22. november 2014, kl 17.51 |
oleme õnnelikud 22. november 2014, kl 18.01 |
Lisa postitus