Või et naistuttav on käinud su maja juures?
Näed siis, ta ikka kipub sinu poole. Muidu ju pidi Tallinnas ja Norras vahelduvalt olema, õnnelik oma abielus ja lapse emana.
Sa siin väitsid, et ta kindlapeale abielus VEEL ja puha. Kust sina seda tead, kui sa oma silmaga pole seda näinud ja pole temaga otse rääkinud?
Nagu sinagi ei ole reaalis teistele oma "kurba saatust" kurtnud poole sõnagagi, nii ei räägi ka tema oma lahkuminekust poole sõnagagi, kui see ongi ehk juhtunud nii.
Imestama paneb, et SINA TEAD nii täpselt, kuidas teised mõtlevad, mida plaanivad, kuidas elavad ja on.
Kohe täpselt sa teadsid, mida sõbranna sinuga plaanis, ja teadsid ja tead siiani, mida ta mõtles siis ja mida nüüd...tead ilmeksimatult, miks TEMA kõike just tegi nagu tegi.
Kes sa omast arust oled, selgeltnägija vä?
Inimene ei oska vahel isegi omaenese tegudele seletust leida, aga vaat sina tead täpselt, mida teine mõtles ja plaanis ja tahtis jne...
Kui sinu juttu loen, siis tunnen, kui eemaletõukav on su suhtumine ja arusaam ja ma tänan taevast, et mul pole elus sihukestega tulnud kokku puutuda.
Imestad, miks sind oma kampa ei soovita, miks keegi sinuga pikalt suhtlema ei jää. Isegi, kui sa ei räägi nii nagu siin, tuntakse sinu negatiivne energia ära, tajutakse sinu eemaletõukavust ja ausõna, lastakse jalga su eest nagu katku eest.
Mind ajab su teema öökima, sest siin on ikka selliseid kohti, sellist vasturääkivust, meeletut enesekesksust, vaenu ja õelust, et ausõna, oksendama ajab.