lugesin 10+ lk siin jutti P teemat ja olen täiesti veendunud, et P pole mingi ajukääbik. Ta teab täpselt, miks siin sedasi seda teemat kerib.
Täiesti vastolulised kohad on ta jutus sees.
Nt kasvõi seegi, et ta väidab pidevalt, et ei tea naistest midagi, kuna tema elus polevat tal naistega tegemist olnud rohkem, kui jutumärkides sõbrannaga. Ja kohe väidab ta kindlalt, et naised käituvad nii ja tahavad nii ja ärgu keegi vastu vaielgugi, tema teab kindlalt.
Ja loomulikult kumab läbi suur kahetsus elamata jääva elu pärast ja möödunu pärast ja tema enda tegevusest tingitud probleemide pärast.
Ja keegi peab kõiges ikka süüdi olema, sest kuidagi ei saa ju ennast süüdi tunnistada.
Kui seda kõike omavahel kokku hakata panema, siis jääb tõesti tunne, et P, kas pole naine üldse, või on P invaliid sünnist saati, või ongi P pannud toime raske kuriteo, mille eest istub kinni ja seepärast tema elu nüüd elamata jääbki. Ja jääbki ju.
Aga see koht, kus ta süüdistab jutumärkides sõbrannat, kui nad juba lahus olid ja P Tallinnasse sõbranna juurde jahuma läks ja selgitusi nõudma, ja siis teda keset talve öösel uksest välja aeti, näitab täie selgusega, et P tegi teise elu põrguks ja ajas inimese endast välja. Me ei tea, mida P seal seletas ja mis ülestunnistusi nõudis, aga loogiline, et ka mina oleksin, ja ilmselt enamus meist, oleksid ukse avanud ja karjunud "välja", kui nagunii läbisaamist enam polnud ja siis sulle sajab koju kaela keegi mingeid vanasid selgitusi nõudma ja jaurama. Vastik.
Aga, jah, põhiline on see, et P pole peast soe, ta manipuleerib siin osavalt, püüdes varjata tagamaid. P on kurjategija, kes vist juba ongi kellegi maha löönud. Me ei tea, kas see on jutumärkides sõbranna, kes tegelikult võib vabalt olla kes tahes keegi, isegi mees nt.
Aga P on ohtlik ja tema jutt, et ta ei teinud kärbselegi liiga, on jama.
Me kõik oleme olnud 20 aastat tagasi teistsugused ja oleme 20 aasta pärast veel teistsugusemad, sest täna pole me need, kes me olime eile ja homme pole me enam need, kes me oleme täna.... Niisugune on normaalne inimelu areng ja elukulg - tipa-tapa ikka edasi...
Kui isik pannakse eluks ajaks või pikaks ajaks vangi, siis jäävadki talle vaid mälestused, kahetsused ja oma tegude tagajärgede lahkamine, võib olla leppimise ja andestuse otsimine, aga võib olla hoopis vihkamine ja kättemaksuhimu elu lõpuni...Edasise elu sulgevad kurjategija taga sulguvad vanglavärvad sel juhul igaveseks. Eks seepärast P jaoks ongi rong alatiseks läinud.
Igatahes on see teema vastikult vastuolusid täis, valet ja eneseõigustust täis ja kokkuvõttes väga halba energeetikat täis.
Parem on seda tõesti mitte lugeda rohkem.