no sa P. olid soovimata laps, kes ema laiskuse ja isa hooletuse tõttu ilma sündis. Ema ei viitsinud ema olla.
sellepärast läks sul endal ju hösti, et üks soovimata laps ima sündimata jäi.
sa ei teagi ju, kuidas normaalne olla, kuidas saaksid seda kellelegi teisele õpetda. ses mõttes läks sul ju hästi. ei pdanudki nägema, kuidas su last lollakaks peetakse nagu sind ennastki.

Just nimelt LAPSENA ma hakkasingi mõtlema, et olen mingi vigane ja teiste sekka KÕLBMATU.

Tundsin, et me oleme on teistest kuidagi alamad või viletsamad, sest kuulsin pidevalt, et teistele peab alandlikult alt üles vaatama.

miks su emal oli häbi sinu pärast, miks ta oli sinu suhtes lootusetu, miks ta ei armastanud sind?
miks isa vait oli, kui ta oma lapsi armastas.

mis tegelikult sinu ema ja isa vahel toimus ja mis saladus nende kooselu selliseks muutis.

see pole normaalne ju.

võib olla kehalt sant, aga kui vaim on normaalne, siis inimesed ei käitu nii, ei tee nii ja lppeks, nad mõistavad.
kui keha on normaalne, aga vaim sant, siis on vastupidi. loogiline.

Tegelikult ema tegeles koduga palju.

Väga töökas oli.
Reaalaineid õppisime koos, aitas mind palju matemaatikas, keemias, füüsikas.

Laisk mu ema kindlasti ei olnud, endale armu ei andnud, iga päev koristas, pesi.

Miskipärast pidas kõiki ( ERITI NAISI ! ) imeinimesteks, keda MEIE pidime kummaradama.

Ta ise käitus teiste naistega täpselt samamoodi, pidas neid endast paremaks ja vaatas alandlikult alt üles.

Seega ema ootas minult täpselt samasugust käitumist, nagu ta ise teistega käitud, kuna ta uskus, et nii PEAB.

no P. täiskavanuna võiks mõelda, kas foobiatel ka alust on? last ehk jah võib soovimatuks tembeldada ja ta nurka ära pressida. Mowgli oli ka ju selline veider metsas loomadega kasvanud..
aga tavalises koolisköinud keskkonnas inimene siiski hakkab ühel hetkel mõtlema, kas see ka tõsi on, mis talle pähe taotakse.
see ongi küpsuse saavutamine, sina P. jäid sisemiselt lapse tasemele. Me ju väidamegi, et oled arengupeetusega hingekasvatuse osas.ega siis tisside kasvamine ja voodis meestega aelemine üksi naiseks veel tee.

Ise käitus samamoodi, s.t. ta soovis minult täpset samasugust käitumist, mida nõudis ka iseendalt.

Ema tõsimeeli uskus, et kõik naised on temast ja minust paremad.
Isa oli tallaalune.

eks sa küsinud siis, miks ema nii uskus. enne surma vähemalt, nüüd suri maha oma suure saladusega ja sina murrad ajusid asjde üle, mida sa ehk iial teada ei saagi.

P.kui sind eemalt vaadata, ilma et sa suud lahti teeksid, kas sind peetakse totakaks? no, et inimesed astuvad eemale, väldivad?

Ju siis olingi selles mõtte kaua lapse tasemel.
Tulebki välja nii.

Kõike seda on alateadvusest väga raske välja saada.
Võid MÕISTUSEGA aru saada, et asjad ikka päris nii ei ole, aga ALATEADVUS ütleb, et ikka on küll, sa oled kõlbmatu.

See tõmbab ligi neid, kes hakkavad seda ÄRA KASUTAMA, näiteks naistuttava.

Ta ei saanud 100% ise sellest aru, ei osanud nii mõeldagi, et nii käituma ei pea ja et midagi valesti on.
Ema arust nii pidigi käituma.

no põhjus läks vist hauda, nagu aru saada. kui sa oma parameetried vaatad, ehk saaad selgust, et päris norm ülekaaluline vananev vaneit, et polegi nagu põhjust põdeda?
aga lapsikus tuleneb su viletsast elukogemusest ja nüüdseks häiritud peaaju tööst.Eks sul selle vaimse tasakaaluga ongi probleeme, ju sinusse juba geneetikaga, hormonaalsete tasemetga ka emalt tulnud.
nii, et need hormoonitasemed tuleks üle mööta. saad vajadusel midagi lisaks, läheb elu ka rõõmsamaks.

Võib - olla vanas eas tõesti mõtles, et kas pidi nii ennast ja mind maha suruma, aga kindlasti ei saanud aru, MIKS me nii käituma pidime.
Usun, see tuli tal alateadvusest.

Kohe üldse ei tea, millisena mind võõras inimene näeb.

no kes selle ema sul siis maha tampis. kust tema väärarusaamd alguse said? keegi kohtles teda vääralt? Vägistati näiteks? samas ülikoolis käis ja jalgu oskas ka ju lahti hoida st ses mõttes meestevihkaja ju polnud? kuigi emaks kõlbmatuks osutus.

Selle koha pealt on sul kindlasti õigus.
Sellepärast ma paljuski teisi naisi ei mõista, sest elukogemused puuduvad.

Olen kindel, et isa oli ainuke mees emal.

Tädi on täpselt samasugune kompleksidega.

Õppimine ja teistega suhtlemine on kaks eri asja.
Võid olla helge peaga, aga suhtlemises invaliid ja madala enesehinnanguga.

Usun ikka, et sõda, küüditamise hirm põhjustasid selliseid foobiaid, nende psüühika lihtsalt nii nõrk.

aga vavanemaid siis küüditati? vavanaemad tundusid sul suht normaalsed ju olevat?

no kui arvestda, et geneetika muutub juba ühe põlvkonna jooksul, eks siis sealt see "viga" te suguvõsasse sisse jooksebki. Stress, hirm, mured jne jne muudavad hormonaalseid tasemeid ka, mis järgmises põlvkonnas juba "vigasid" põhjustavad.
aga sellega saab tänapäeval meditsiinist kergendust leida vähemalt.

nii, kui su ema õde samasugune kompleksihunnik, siis on põhjus vanaemas ja vanaisas.
kuskil ta ometi on.
Mitte ses välises küüditamise ja muus sihukeses hirmus. egas nemad ainsad olnud, keda küüditada võis.

ehk sinu vanaisa või keegi muu mees hoopis neid kaht õde kuritarvitas juba maast madalast ja tampis neile hinge pitseri naisest, kes ei väärigi midagi head.

sellineväärkohtlemine lapseeas jätab tõesti kogu eluks arvamuse enda alaväärsusest ja samas lõppematu süütunde elu ja kõige ees.

midagi vägagi tõsist toimus teie peres enne sind.
esivanemate energeetiline liin jätkub täna sinus, nende üleelamised ja vaev ja valu jätkuvad täna sinus...
ja seepärast, kui mina sina oleksin, tänaksin ma Loojat, et ta mulle last ei andnud. ja täiesti ausalt arvan nii. hea, kui sinagi nii mõtleksid.

aga siiski, üks küsimus veel.
sinu vend???
tema on ju mees, tema ei saanud endasse suhtumist, et peab teistele!!!!! naistele alt üles vaatama. tema on mees. kes teda siis voolis samamoodi alandlikuks äpuks, sest kõik teised naised on nii targad ja tublid ja head.

kas sa näed selles skeemis vastuolu???
mina näen.
miski ei klapi ju?!

Teine tädi on ka, aga tema on teistsugune.

Ema ja vanem tädi olid kompleksides.
Seda küll ei usu, et neid kuritarvitati.

Vend on täielik äpu, naistega ei oska ta midagi peale hakata.
Isa selline hästi vaikne ja tallaalune, vend samuti.

elu mõte on see elu ära elada, sust sellisena ngu me oleme: nii pikad, nii paksud, sellise silmade ja juustevärviga, sellise mõtlemise ja sellise tundemaailmaga. TÄNA. muidu võiks ju tgasi urgitseda aadama ja evani välja.. kuskil ikka mõni "viga" sisse jookseks.
See siin nagu sama tark kurta, et balerriniks pole saanud, Nobeli preemiat pole saanud, rikast printsi pole kohanud jne jne. ses suhtes sut mõtteta tegvus ju.
Järsku hakkaks täna, siin ja praegu ELAMA?.
huvitav et see eneseõigustus ja soigumine inimesele P. vastu ei hakka?

Miks sa ennemalt pole rääkinud, et su emal veel üks õde oli.
Mäletan väga hästi, mida sa minu kunagisele küssile vastasid. Vastasid, et isal kõik õed või vennad, kes nad olid, surid lapsena ja emal vaid üks kooliõpetajast õde.
Kas nüüd takkajärgi tuli meelde, et ikka veel üks õde oli.
On ta elus, see õde? Kui, siis millega ta tegeles või tegeleb. Kas tal lapsi ka on/oli?
Mis loeb, et SINA EI USU, et sinu ema või tädi võib olla kuritarvitati? Sa ju ei tea.
Vaat see näitabki, et sa väga valikuliselt usud, mõtled ja raiud oma tõde.

P. usub täpselt seda mis tema maailma talle sobib, et olla täiuslikult ebanormaalne. millegipäast see pakub talle naudingut, olla nii eriliselt ebanormaalne. irw.
pealegi lükkab selline suhtumine ju kõik maailmas toimuva teiste kaela, . oli vaid marionett teiste käes, isegi vanana..

on muidugi tore, et inimene saab ise aru, et teised keskmised on nagu teistsugused...

Olen ikka kirjutanud kunagi, et teine õde on ka, temaga oleme vähem kokku puutunud, samuti ei ole tema juures selliseid komplekse ja hirme.

Suvel olime ikka teise tädi juures.

Isa oli üksik laps, ainuke, kes jäi ellu.

Sellel tädil, kellest kirjutan, lapsi ei ole.
Elus on. Õpetajad olid mõlemad.

Ma ei hakanud ise mõtlema, et kõik teised tüdrukud on minust paremad, seda mulle ikka öeldi.

Vend ei oska kohe üldse naistega suhelda, ei oska flirtida ja naisi võluda.

Vennal on naisterahvaga rääkides selline neutraalne jutt, et peab lund rookima, täna palju lund või siis täna hea ilm, aga üldiselt ta ei oska naisega rääkida nagu naisega.

öeldi igasugu asju ja kuigi ma lapsena püüdsin uskuda seda kõike, mida mulle kodus räägiti, oli ometigi kool, olid õpetajad ja väga erinevate vaadetega, olid koolikaaslased, olid teised sugulased, olid naabrid ja naabrilapsed, oli raadio, olid raamatud....ja kõik nad rääkisid elust ja olust omamoodi.
niiet, valik oli suur.

kuidagi mahu pähe, et sina vaid igalt poolt ainult ühtmoodi infot üles korjasid. täitsa tundub, et sinu "vastuvõtja" oli rikkis, seal töötas ainult üks laineskaala.

kui koolis tunnistuse said, nägid ju, et ise olid nii mõnestki parem. Mis mõttes siis teised olid paremad su ema meelest? Teised olid targemad? mis mõttes, kui su tunnistus ka korralik oli.
Paremad millega võrreldes? see sõna "parem" on nii subjektiivne mõiste. alati peab siis võrdlusmomendi tooma.
kuidas sa siis kahtlema ei hakanud?

Kui sulle räägitakse, et sina ei saa aru, mõelda ei tohi, siis hakkadki uskuma, et kõik ümberringi oskavad ja tohivad mõelda ja välja öelda, aga sina ei oska ja ei tohi.

Sa näed küll, et teised mõtlevad ja ütlevad, aga usud, et SINA SAMAMOODI KÄITUDA EI TOHI.

Ega ei selgitanudki.

Lihtsalt ütles, et kõik teised TOHIVAD JA OSKAVAD MÕELDA, aga mina ei tohi ja ei oska ja üldse on mul mõtlemine keelatud.

Et kui naabri - Leena või Heidi ütles, et päike paistab öösel, siis see nii ka on ja mina pean seda uskuma.