oli jah, ajajärk, kus kulakute lapsi ei saanud ülikooli lubada. olenemata erilalast, see oli see tööliste ja talupoegade lastele kõrgharisuse andmise propaganda.
kuid kui su vanavanemad siberisse ei jõudnudki, polnud ka nad kulakud ja ju andsid varad kolhoosi, muutudes ise kolhoosnikuteks.
sealt, sellest ajajärgust, kolhoosnikutest vavanematest tuligi võimalus su emal ülikooli astuda.
miks su ema soovitud eriale ei saanud, on puhas fantaaasia, mida ta ise ja ta vanemad ka rääkisid. Järsku tundus niimoodi õilsam vene korda kiruda?

Koolis oli ainult mõne aasta, vist 3 aastat oligi, kusjuures ma täpselt ei tea, aga lühikest aega.

Talle see ei sobinud absoluutselt.
Kui ikka õpilastega hakkama ei saa, siis on seal jube raske.

Mu vanavanemad küll kolhoosnikud minu teada olnud ei ole.

Nii palju kui mina tean, pidasid nad terve elu talu.

Kohe kindlasti ei kirunud mu ema midagi ega kedagi.
Ei ole iial kuulnud, et ta kiruks.

milla su vavanemad siis pikisilmi seda küüditamist siis ootasid, et tütre elu ebaõnn selle kaela veeretada?
ju ta konkursiga sisse ei saaanud sinna soovitud erialale, siis kõlbas iga põhjendus vene korra kirumiseks..
Foobia tekkis, et ei saanud soovitud eriala õppida?
aga puudulikust tasemest selle valdkonna eriala õppimiseks ei tekkinud foobiat?

oh iga põhjus ju hea, mis hästi kõlab.

Näiteks mu vanavanemad ei saanud Nõukogude ajal üldse pensioni, seega nad ei olnud kolhoosis tööl, vaid pidasid terve aeg talu.

talupidajad kolhooside ajastul? kuidas see õnnestus? ja Siberisse ka ei saadetud? no mingi lünk selles infos ei klapi.

Kohe kindlasti oleks ta konkursiga sisse saanud.

Vanavanemad EI oodanud midagi.
Lihtsalt keegi KAEBAS, et on loomapidamine.

Sa ei tundnud mu ema. Mis puudulikust tasemest räägid, kui sa inimest ise üldse ei tunne - ei teagi ?

Mina tean, kui hea pea tal oli ja ma ei ütle seda üldse mitte selle pärast, et ta minu ema on.

Vaid mul on kahju, et Kohtla - Järve kandis oma andekuse raisku laskis minna.

Ise mõtlen küll, kui ma ise oleks nii andekas, siis kasutaks selle küll ära.

Ma ju 100 % ei tea, ei ole ju enam vanaema elus, kelle käest küsida.
Pensioni nad ei saanud.

polnud vaja kaevata, sa vähe puudulik.
Igal aastal esitati riigile andmed väikemajapidamiste kohta, elukohta, koduloomade, lindude marjapõõsaste jne kohta.
need olid ametlikud andmete kogumised maksude jaoks.
nii et keegi ei pruukinud üldse kaevata, see jälle rahvafolkloorist.
tavaliselt talumajapidamised suretati välja maksukoormusega ja maa rendihinnaga. Maa oli ju riigi oma, nad pidid siis seda ju riigilt/ kolhoosilt rentima.
Et kolhoosid pensioni ei maksnud, oli ka selge, sest polnud millest maksta.

Ma tõesti ei ole selle kõigega kursis.
Kuigi minu arust kaevati.

minu vavanemad elasid, töötasid elu lõpuni samas talus, mille nad ise rajasid. aga see vara oli kolhoosi omaks üle võetud, samas needsamad loomad, mida vanema- vanaisa edasi söötsid jootsid, samas laudas.
mina lapsena ka aru ei saanud sellest erinevusest, et enam polnud nende talu, vaid kolhooi omandus. Lehmad olid täpselt samad ju, lambad ka, heinamaadest ei räägigi.

sa P. katsu rohkem loogilisem olla, ikka see põhjus ja tagajärg. pole ju keeruline? aga lööb pildi nagu klaarimaks neist muidujuttudest vanavanematest, emast, isast, tädudest, peigmeestest ja muidumeestest.
otsi fakte, need ei valeta.

sina P ei teagi, kuidas nõukaajal asjad olid. sulle räägiti, sa kuulasid, aga sind eriti ei huvitanudki, lasid ühest kõrvast sisse, teisest välja nagu paljud noored tihti teevad, mina olin ka loll, et polnud tähelepanelik oma vanavanemate jutte kuulates. küll tahaks praegu teada ja küsida, aga kahjuks pole enam kedagi, kellelt küsida.
Minu vanavanemad ei saanud ka pensioni. loomad võeti ära kolhoosi, maad jäi just niipalju, et pisikest põllumaad harida ja lehmale heina tegemiseks anti soo äärest luba heina teha, mida siis vanaisa kolhoosist võetud omaenese hobusega koju vedas. aga selle eest, et hobust said kasutada, pidid kolhoosi jaoks päevi tegema.

vanaisa käis juhutöid tegemas, kuni jaksas, see oli tema teenistus. vanaema ei saanud pennigi. nende lapsed olid need, kes neile pisut raha andsid, et poest suhkrut, soola ja muud hädavajalist osta saaks. mäletan, et vahel andis vanaema vanaisale kausis saiapudi mitu päeva jutti, sest muud polnudki. piima andis siis naabrinaine neile, sest siis neil enam oma loomi polnudki, kuna vanaisa jäi haigeks ja oli vana ka. mina elasin emaga ka seal ja ema töötas kolhoosis arvestajana. isa mässas nõukogude võimu vastu ja ta saadeti venemaale vangi, kust ta enam tagasi ei tulnudki. kuigi elu oli kasin, vahel liigagi kasin, polnud meie kodus küll mingeid foobiaid. aga tolleaegne kasvatus juba iseenesest oli selline, et laps ei räägi vanade jutu vahele, laps räägib, kui talt küsitakse ja üldse, lapsed ei passi suud lahti vanainimeste juttu kuulates kõrval.

kolhoosid pensione ei maksnud kuni 1955.( polnud veel tulu tekkinud, millest maksta), siis hakati asja arutama kõrgemal tasemel, kas maksta, palju maksta.. ja hakati viletsaid kolhoose liitma sovhoosidega.

peale ülikooli oligi suunamise aeg 3 aasta, selles pole kah midagi erakordset. Riik tahtis natukenegi õpetamisele kulunud rahast ju tagasi saada. selleks need suunamised olidki välja mõeldud.
Teisalt: mina olin edukas ülikooli lõpetaja ja sain ISE valida, kuhu lasta end suunata. See oli esimese 10 % (ehk))parimate tulemustega lõpetajate privileeg. olenes muidugi ka, kuhu lõpetajaid vaja oli.
ei tea jah, mis su ema sinna edukalt lõpeatnute protsendi sisse ei mahtunud.

Siin sa eksid, huvitas küll väga, mida vanaema rääkis.

Lihtsalt ei ole nii mõelnud, et sovhoosi loomi pidasid. Võib - olla oligi nii, ei ole enam vanaema, kelle käest küsida.

Seal oli sovhoos, mitte kolhoos.
Pensioni ei makstud.

Su vanemad või vanavanemad olid parteilased või lihtsalt oskasid õigete inimeste ees head nägu teha.

Head töökohasd said samuti need, kes olid parteis.

Ma ju tean, et ema oli reaalainetes hea peaga.
olen ka tema hinnetelehte näinud, pea kõik viied.

Võtsin kätte ja helistasin teisele tädile, vanaisa tõesti töötas kolhoosis, mitte sovhoosis, sovhoosiks muutus ta hiljem.

Tädi oli üllatunud, et talle helistasin, sest ei ole varem tema käest taolisi asju küsinud.

Selle koha pealt teil oligi õigus.

Jah, tädi ütles, et osad loomad viidi kolhoosi.
Võib - olla vanaema seda ka rääkis, olen vist unustanud.

näed isegi, kui nihkes su mälestused on, sind ei saa kohe üldse uskuda.

Ei ole nihkes, kohoosist meil võib - olla ei ole olnudki juttu, nagu tädi nüüd ütles.

selles ülkooliajst.
Mu vanemad olid täiesti tavalsied inimesed kui ülikooli läksin. Vaata kui ülikooli lõpetades on 20 viielist lõpetjata, siis kõik ikkagi suunamist valida ise ei saa, protsendina, mis oli vist 10, saidki selle õiguse 2 inimest, ülejäänute valikud jäid ikkagi sellest järgmistena, kuigi olid ka viielised.
mu isa ega ema pole kunagi mingi parteis olnud ja ise pole olnud ka. ei seganud nagu ülikooli minekut, ainuke mida küsiti, oligi see vanemate päritolu, et kas kolhoosnikud või töölised.. (sovhooside töötajad olid minu meelest töölise nime all riigi statistika andmetes
)
--------
aga kokkuvõtteks võib öelda, P. et tõde on aus ja tõde on inetu.
Nii ka sinu loos on palju asju, millest sa tead pooltõdesid,ja mäletad asju valesti. See ongi inimeseks olemise raske kunst. Nii, et väga tõsiselt ära võta ka sündmusi, mis jutkui sinuga toimusid ja mida keegi ütles või ei öelnud..
Ma olen rääkinud inimestega ühest ja samast sündmustest lapspõlves ühes ja samas ajahetkes. See on ikka hämmastav, kui erinevalt me seda tegime. kui selekteeriv mälu on.

P. kirjutab: Su vanemad või vanavanemad olid parteilased või lihtsalt oskasid õigete inimeste ees head nägu teha.

Head töökohasd said samuti need, kes olid parteis.
-------
head töökohad said ka head spetsialistid, igasuguse võimu all peab keegi lõpuks ka töö ära tegema igasuguse propaganda kiuste. Muidu majandus kukub kokku.
See P. hämmastav valedesse ja pooltõdedesse uskimine on hämmastav.
Mu vanavanemad olid 2 talu omanikud, rikkad, jõukad talud, aga kuna nad varad ka üle andsid, siis küüditamisest pole iial räägitud ja seda ka ei toimunud. vanaisa on Esimese Vabariigi ajal vallas kiidetud ja tuntud asjalik mees.
Nii et üheski parteis pole olnud ei mu vanavanemad, vanemad ega ka mina mitte.

no P. kirjatükkidest õhkub välja eneseupitamist ja upsakust. ses mõttes emalt see ju tuleb ja pole imestada, et tavalised inimesed kuskil Ida- Eestis neid omaks ei võtnud. Ju hoidsid ka omaette, mis omakorda kuulujutte tekitab. Samas tänu nõuka ajale su ema ju kõrgkooli saigi, vaevalt talupidajad tüdruku haridusse ise niipalju oleks investeerinud st kas talu oleks välja vedanud õppemaksud jne.
aga tänulikkust ei näe nagu kuskilt, samas P. enda raisatud tasuta saadud ülikooliharidus, mile eest riigile pole ju tagastatud sentigi. Mujal ilma oleks ju nüüdseks tohtu võlg kaelas.
Korteri saite tasuta riigilt, tolle aja kohta hea ju küllalt, igaüks seda ei saanudki.
Hiljem erastasid, sai riigilt muidu varanduse- palju või vähe polegi momendil oluline, mujal ilmas 46-selt igaühel isiklikku väljamakstud kinnisvara pole.
vanemate talu eest said ehk kompenstaioonigi varade tagastamise käigus?
nii, et pole ju nii nutune see elu midagi, vanadekodu arveid hakkab sinu eest vald maksma, ses mõttes ka ette planeeritav tegevus ju.
----------
see selleks, aga salviha närib su hinge, põlgus teiste vastu, teistsuguse arvamuse suhtes ja kellel sinu arvates nagu paremini elus on läinud. Ju see "paremaks" pidamine ikka emalt tuli.
sa oled oma ainu"tõdedes" jäigalt kinni, omaette hoidev ja ses mõttes inimesed ei salli sind.

see sügav vaenulikkus oli maskeeritud alandlikkuse ja leplikuse taha.. ma pidin tegema nii, ma pidin tegema na... ja sisimas kõike ja kõiki ümbritsevat põlates ja vihates. see sulle sisse süstitigi igapäevase teesklusi täis eluviisiga.

eks see "halvemaks pidamine oli ikka vanematel irooniga öeldud. teada ju kuidas korralik kodanlus,natuke juba rikkamad olnud kui mõni kohalik tööline või moonaks, põliselnaikud venelasi ja endast muidu kehvemaid eestlasi ka põlgasid. Võim sundis koogutama, aga sisemine viha süstiti lapsesse. ses mõttes tgelikult peeti endeid ikka haritumaks, edukamaks targemaks jne jne. aga välja näidatai vastupidi. Teglikult nagu seda liiga alndlikkust vaja polnudki...
Laps irooniat ei taba ja sarkasmist aru ei saa. see "viletsam olla, süüdi tunda" " vaata, kui tubli naabri Leeni on" jne oli ikka sügava põlastusega öeldud., et ega matsirahvaga, kes võimule pääsenud TEGELIKULT ikka suhelda ei kõlbagi. ja nii see läks ja salaviha kogunes kuni pöördus vihkaja enda vastu.

Miks pidin ümbritsevat vihkama ?

Mis mõttes maskeeritud ?
Olin LAPSEST SAADIK niimoodi käitunud ja pidasin seda ELEMENTAARSEKS käitumiseks, ma ei osanudki teisiti.

Muille tundus iseenesestmõistetav olla alandlik.

Seda et teised alandlikud ei olnud, seostasin ma sellega, et NAD ON MUNUST PAREMAD.

Ja kui keegi koolis sõbralikult minu poole pöördus, olin nii õnnelik ja nii tänulik.

Mul on siiani meeles, kui üks 2a vanem kena ja meeldiv neiu minu poole sõbralikult pöördus.
Olin talle nii tänulik, siiani meenutan tänutundega.

----
Kuna koolis olin tõrjutu, siis mul on meeles KÕIK TÜDRUKUD, kes mulle sõbralikult paar lauset kinkisid.

See, mis teistele oli iseenesestmõistetav, oli mulle suur asi.

mina lapse-east mäletan aega, kus minu ema samamoodi suhtus külalastesse nii nagu need oleksid alaväärsed. samas püüdis ta neid kiita ja tunnustada. kui mina istusin ühe lüpsinaise tütrega 1.septembril ühte pinki, siis oli kodus skandaal. see plika ei kõlbavat mu pinginaabriks, sest sa ju ei tea, mida tema karjanaisest ema võib kokku keerata, ta ei salli meie-suguseid, parem vaheta pinginaaber kohe ära. ma ei vahetanud, hoopis sellest tüdrukust sai kooli lõpuni minu parim kaaslane. pealegi oli ta andekas, mängis pilli, laulis nii ilusasti ja kuidas ta veel joonistas ja väikesi lapsi armastas. ma tõemeeli imetlesin teda ja õppisin tänu tallegi selgeks akordionimängu, joonistasime koos ja hoidsime ühe suurpere väikesi lapsi suveti. ilus aeg oli.
aga jah, see suhtumine, et meie olime meie, justkui paremad teistest, ja teised olid vaid külalapsed, karjanaised ja muu sihuke mõttetu mass. mu ema oli ka kooliõpetaja ja praegu mõtlen, et lausa piinlik, kuidas üks kooliõpetaja saab olla sellise suhtumisega.

Parandan.
MINUST

Muide sa oled ülekohtune.

Mis põhjusel pidin ümbritsevat vihkama ?

Kas sellepärast, teised mind põlgasid ja imelikuks pidasid ?

Selles ma süüdistasin ju ISEENNAST.
MA HÄBENESIN ISEENNAST JA USKUSIN PÄRISELT, ET MA OLENGI VÄRDJAS.

Täiesti tõsiselt uskusin, et mul ongi midagi tõsist viga.

----
AINUKE asi, mis tõesti viha alles nüüd tekitab on naistuttava käitumine.

Kusjuures see tekkis ka alles siis, kui mulle pärale jõudis, et seda koogutamist ei olnud üldse vaja.

sinu kodus käis selline peen mäng, et sina ei pruukinudki sellest aru saada. sa võtsid asju nii nagu öeldi ja ei vaevunud mõtlema öeldu taha.
su alateadvus aga salvestas selle suhtumise ja tänaseks päevaks on ka sinus pead tõstnud vihkamine, protest kõigi teiste sõnade vastu, tõe moonutamine omal moel ja kõik muu, mida me siin juba aastaid sinus märganud oleme. ainult sina ei lepi sellega, nagu sa ei lepi mitte millegagi ja jahud ikka oma koogutamistest ja alandlikkusest ja sellest, kuidas sulle liiga tehti.
vaata, kui sinu ema oleks olnud otsekohene ja selgete suhtumistega, poleks sinul tänaseks selliseid kannatusi ol-nud-ki.

kahjuks mängis su ema mängu, tal oli mask ees pidevalt, viha tema hinges pani teda aina pesema, koristama ja vaikima. kõik käis talle närvidele ja sedasi ta rahustas ja lohutas ennast, et kui muidu mind ei tunnustata, siis vähemalt pesen ma pesu, koristan iga jumala päev. neil ülearu koristajatel ongi mingi värk, mida nad sel viisil tasandavad.

aga ega minu jutt sulle kohale ju jõua. sa ei saagi sellest aru, sest sa ei suudagi asju sügavuti näha ja mida sel puhul siis mõista saabki, muutumisest rääkimata.