tahad teada, ma EI provotseeri, aga sina juba kohe tead, et provotseerin. kuidas sa tuled mulle sihukest silti kleepima?
samamoodi sildistad sa sõbrannat, sest kujutad ette, et sina raudpoltkindlalt tead, et tema tuli su elu rikkuma.
ja sama raudpoltkindlalt sa tead, et mina provotseerin.
võta teadmiseks, ma EI PROVOTSEERI: ma loen sinu tekstist selle välja ja ma muideks tean ka, miks sa sihuke oled.
huvitav, eks, aga näe, tean.
võiksin sullegi rääkida, kuidas ma tean, aga sa oled järjekindlalt mööda hiilinud mu pakkumisest, et kokku saada. vat nii on lood, P.
lisan niipalju, et see, kuidas sa ennast jälkide sõnadega tambid, ei näita, et oled kuidagi hea inimene. näitab hoopis, et sa vihkad ennast, vihkad teisi ja oled otsast otsani õelust täis.
inimene, kes ennast ei suuda armastada ega austada, see ei saa teisi hoopiski armastada ega austada. ta lihtsalt ei tea, mida see tähendab.
ei mõista sind milleski hukka, aga sul oleks viimane aeg mõistma hakata elu ja asju, nagu nad on