Aga sa, P, mõtlematu kiirkirjutamise asemel mõtle, ehk hakkad mõikama ise ka.
Kusjuures su justkui õigustavad küsimused on ülimalt provokatiivsed, mis näitavad su tänast palet eriti hästi. Ma ei lähe liimile!

Siin ei saagi mingit arusaamist ja klappi tekkida, sellest ka pidev sõnelemine - P on elanud niivõrd teises maailmas, et meie, ülejäänud, ei mõista teda ja tema ei mõista meid! Lõputult võib "saagida", aga tulemus on ikka null!

millises teises maailmas siis, kuu peal või?

see teema juba ammu nii ära nämmutatud, kõigil asjad selgemast selgemad, va p, mis sulle siis veel arusaamatuks jääb?

kas sa üle 60 sõna ei valdagi? polegi rohkem su sõnavaras ja ainuke teema, mida valdada on see väljamõeldis mingist naisest, peigmehest ja abordist.
sul on rikas elu küll.

ja P. - kõigil oma õigus siin teemas kaasa rääkida, nii nagu nemad TAHAVAD, kas sulle meeldib või mitte on pohh. ja kui ei meeldi teiste kirjutatu, on see sinu probleem.

meis sa nüüd süütunnet küll ei ärata, kaasatundmist ka mitte.
lihtsalt mage igav jutuke kuskilt ameerika seriaalidest vist alguse saanud idee.

kellegi mehe kommentaar teises teemas:
Vaat, ma mõtlesin natuke selle teema üle järele. Ma arvan,et kui suhe jõuab planeeritud raseduseni, siis peaks hoolikalt enne kaaluma. Lapse tegemine on enamasti “magus”, aga sellel on oma hind.

Esiteks hetkest, kui ennast teise inimesega seod, st astud suhtesse, peaksid juba harjuma mõttega, et sa jagad oma elu teise inimesega.

no P. augutropp, oh issake, peigmees ( irw) ikka, ei astunud ju suhtessegi, rääkimata raseduse pleneerimisest, naisega abiellumisest jne.
ja P. kaitseb, roomab sellise troppmehe eest 13 aastat hiljemgi. uskumatud naised, kes lasevad igaühel endast üle käia ja pärast ulvad.
Huvitav jah, P.- oli suhtes, aga kellega?

1. Kontrolli seda, mida saad, ehk iseenda käitumist

Sa ei saa kontrollida seda, kuidas käitub sinu laps, kuid sa saad kontrollida, kuidas sina oma lapse käitumisele reageerid. Ära lase emotsioonidel enda üle võimust võtta, kui lapse põhjustatud olukord sinupoolset reageerimist nõuab. Rahulikkus, järjekindlus ja mitte endaga manipuleerida laskmine töötab alati. Kui laps tunneb, et võib oma käitumisega valitseda nuppu, mis sind endast välja ajab, saab ta sinu üle võimutunde. Kui lased emotsioonidel enda üle valitseda, siis võib kergesti ka juhtuda, et määrad lapsele karistuse, mis mõõdab sinu viha astet, aga mitte lapse tegu. Kui suudad oma emotsioonide üle kontrolli saavutada, siis muudab oma käitumist ka laps.

Vaata ka seda: Tee nii ja sa ei karju oma laste peale enam kunagi

2. Võimuvõitluse vältimine on teinekord parim lahendus

Lapsega konflikti sattudes pole mõtet lõputult vaielda, kelle on õigus ja kellel mitte. Tunnistage, et olete eriarvamusel ja jätke see teema rahule seniks, kuni olete valmis kompromissiks. Õpeta ka last aega maha võtma, kui üksmeelt ei paista.

3. Keskendu korraga ühele probleemile

Kuigi sa arvad, et sinu lapse puhul on vaja tegeleda paljude teemadega, nagu näiteks vasturääkimine, kodutööd, hinded, oma riiete eest hoolitsemine, vandumine ja muudki, siis kõike korraga parandades jooksed peaga vastu seina. Keskendu ühele asjale korraga, sest vastasel juhul kujuneb pinge liiga suureks.

4. Ole oma lapsele eeskujuks

Kõlab liiga lihtsalt, et olla tõsi? Kõlab liiga raskelt, et seda teoks teha? Lapsed tõepoolest muudavad oma käitumist, kui sina ise seda teed. On tõestatud, et oma käitumismudelit ei kujunda lapsed mitte niivõrd selle järgi, mida sa neile räägid, vaid tõesti selle järgi, kuidas sa käitud. Kui laps näeb kõrvalt, et lahendad oma abikaasaga erimeelsusi viisakalt, teisest inimesest lugu pidavalt ja ilma süüdistusteta isiku aadressil, siis õpib ta sellest, kuidas ka enda elus ettetulevaid konflikte lahendada.

5. Ära anna hinnangut lapsele vaid tema käitumisele

"Sa oled halb laps!" on lause, millega võid lapsele palju kahju teha ja päris kindlasti ei muuda sa teda selle lausega paremaks vaid lihtsalt väljendad oma pahameelt. Laps tunneb aga, et väljendad oma pahameelt tema isiku suhtes. Kui soovid näidata, et sa pole olukorraga rahul, siis ütle: "Su tegu on halb!" Selline suhtelmisviis annab paremad võimalused olukorra lahendamiseks ja omavaheliste heade suhete säilitamiseks.

Vaata ka seda: Mida teha, kui laps läheb endast välja või hakkab jonnima

6. Ära võrdle ennast ja oma lapsi teistega ega nõua täiuslikkust

Arengu mõõdupuuks on see, kas sa ise oled täna parem lapsevanem, kui eile, mitte see, kas sa oled parem lapsevanem, kui naaber. Sa ei tea teiste perede siseprobleeme ja võitlusi. Kellegi elu pole täiuslik ja ära nõua seda ka endalt ega oma lapselt. Sa ei saa igas olukorras hakkama ideaalsel moel, kuid sul on alati võimalus järgmine kord proovida paremini. Ka laps annab alati endast oma parima, tal lihtsalt pole veel oskusi teatud asju piisava vilumusega teha ega ka oma emotsioone piisavalt valitseda.

7. Ära alahinda enda vajaduste olulisust

Sul lihtsalt tuleb ennast laadida, sest ülepinges ja stressis lapsevanemana on sinust rohkem kahju, kui kasu. Enese jaoks aja võtmine pole isekas. Nii nagu sa planeerid endale tööülesandeid või koduseid kohustusi, tuleks sul planeerida ka aega iseendale. Trenn, lugemine, jalutuskäigud, kohtumine sõpradega, mis iganes sind ennast värskemana paneb tundma.

Vaata ka: kuidas teha nii, et pere ja laste kõrvalt ka teineteise jaoks aega jääks

8. Ole kannatlik. Muutused ei tule üleöö

Inimeste käitumismustrid ja reageerimismallid ei muutu päevapealt. Peres peaks alagatajaks olema just lapsevanem ja arvestada tuleb sellega, et uued harjumused kujunevad välja alles pärast seda, kui uut käitumisviisi on piisavalt palju korratud. Automaatsed käitumismustrid on välja kujunenud pika aja jooksul ja pikk aeg läheb ka uue käitumise juurutamiseks. Ära ole tagasilöökide puhul enda ega lapse suhtes liiga karm, kuid ole jätkuvalt järjepidev.

Vanemana muutub sinu olukord kohe selgemaks, kui võtad
seisukoha, et sinu ülesandeks on pakkuda oma lapsele armastust,
hoolitsust ja võimalusi arenguks. Kas ja kuidas laps sinu poolt antud võimalusi kasutab, seda ei saa sa ka parema tahtmise juures ise määrata.

Kas sina nii täpselt tead, et me ei planeerinud rasedust ?

Oled selles kohe nii kindel ?

Just nimelt planeerisime, rääkisime sellest ja sellepärast tegimegi ilma kondoomita lõpus.

Ära võta asju enda järgi, ei olnud see mingi ups - juhtus.

Kahjuks rääkisin rasedusest enne naistuttavale ja aborti tegin peigmehe selja taga.

----
Loo teebki totakaks, et me seda planeerisime, isegi sättisime nii, et oleks ohtlik periood.

Ja mina katkestasin selle ära, teadlikult planeeritud raseduse klatkestasin ära, see ongi kõige jubedam.

Nii et ära targuta, kui sa ei tea.

Peale aborti mõtlesin, et kas ma olen hull või, täiesti tõsiselt mõtlesin, sest planeerisime koos rasedust selleks, et ma saaksin selle selja taga ära katkestada.

Täiesti õudne hakkas, mõtlesin, miks ma seda ometi tegin.

Tõnu Lehtsaar kinnitab, et esimene eeldus teel äärmuslusse on suletus. Sealjuures ei pea see tähendama sattumist mingile kinnisele territooriumile, inimene võib kapselduda ka näiteks Facebookis: ta valib enda sõpradeks ainult neid, kes mõtlevad temaga täpipealt samamoodi, kes jagavad samadest allikatest pärit infot ning põlgavad ja peavad valeks kõike, mis ei kattu nende maailmapildi või veendumustega.

Mentaalselt suletud süsteemis saab juht või õpetaja saavutada kontrolli inimese teadvuse üle.

Professor Tõnu Lehtsaar: "Kontroll teadvuse üle saavutatakse emotsioonide kaudu. Esimene nendest on heaks tunnistatu tunde loomine: inimene saab kiita, kui ta käitub teatud moel.

Huvituja
Seda ma arvasingi, et sul ei ole mu 13.20 küsimuse peale mitte midagi öelda.

Öelda, et põed sellepärast, et oled kade ja õel siis ei ole provotseeriv või ?

millisest ameerika tõsielusarjast selle loo lollakas algupärane idee on võetud?
kirjaneitsi P. ja Co annab ehk teada?

sa P. ja Co pead aru saama, et igaühel on õigus omale arvamuele, mis üleüldse ei pea sinuomaga kattuma. Kui end juba siia liputamiseks riputasid, siis kannata ja naudi igasugust tähelepanu.

vanasti ikka ende abielluti ja siis surgiti, et kas ja kes jääb rasedaks: OMA NAINE, NAABRINAINE VÕI KEEGI KOLMAS.
aga P-ga siis abielluda ei kõlvanud? küll kõlbas mehele keegi teine abiellumiseks. mitte et sel abielu nüüd teab mis väärtus oleks.

Mõtlemine, milles sa tugev pole, vajab harjutamist. Kui vastused ette öelda, ei hakatagi oma pead kasutama.
Aeg on näidanud, et sulle pole vastuste ette ütlemisest kasu olnud. Mõtlema pole sa hakanud. Praeguses seisus on sulle mõtlemisvõimaluse andmisest rohkem tolku kui vastustest.

Vanaaja kombed

Peigmees tegi minuga mitu korda juttu abiellumisest, aga ma ei võtnud ju vedu.

Olen sellest mitu korda kirjutanud.

Huvituja
Kahju, et sul sellele küsimusele midagi vastata ei ole.

Ei hakka ometi uuesti otsast peale rääkima, et mina olin see, kes peigmeest koos naistuttavaga minema ajas.

Ühisest elust, abiellumisest rääkis peigmees korduvalt ja seda juba me suhtlemise esimestel kuudel.

Ma ei võtnud ju vedu, oli vaja naistuttava ees koogutada ja ega ma ise ei olnud abieluks sel hekel valmis ka.

hetkel

Ja veel, mulle tundus üldse me lugu imelik, sest tavaliselt tahavad naised abielluda.

Meil oli täiesti vastupidi. Abiellumisest tegi hoopis peigmees juttu.

keda su lugu huvitab? ma mõtlen, peale su enda ja su lollaka peigmehe.
miks sul nii piiratud teemadering ka väike sõnavara. täiusta oma programmi, P. ja Co vabrik.
rohkem ei pigistagi välja? haledust?

Miks sa provotseerid?
Sa tead ju, et vastatud on sellele siin juba küll ja küll. Kordamine ei muuda midagi. Sa pead ise mõtlema hakkama, oma senist kinnikiilunud arusaamist ümber vormima. Kui näitad, et oled mõelnud, siis võib ka arutleda.

P kirjutab: Huvituja
Kahju, et sul sellele küsimusele midagi vastata ei ole.
kas näpuga ameerika tõsielusarjal jõuad ikka tõlkega järge piadada?
selge see, et sul vastata midagi pole, sul pole ju mõtlemisvõimet ka.
sust oleks täiesti tore terrorist saanud. nüüd üritad oma lollakate lugudega delfikaid õilsalt terroriseerida.

Saad väga hästi aru, et ma ei provotseeri midagi.

Sa ju kirjutad, et pahatahtlikke komme ei ole.

Lihtsalt tõin näite ühest pahatahtliust kommist.

Kindlalt väldid vastamist, sest sulle käib nagu au pihta tunnistada, et on jah, õel komm.

P, mis sinu IQ on?
Kui sa ei tea, siis otsi netis mõni test ja tee ära!

Ehk aitab juba erinevate nimede all endale vastamisest@?! Seda on aru saada et sama P siin ise kirjutab erinevate kasutajanimede all, et tekitada mulje, nagu talle paljud talle vastaks.

Sellest ma tõesti aru ei saa, MIKS peaks tulema netti VÕHIVÕÕRA kallale keelt teritama.

Ju siis IQ madal jah, kui ma aru ei saa, miks osad VAJAVAD õelutsemist.

Täpselt, nagu ma ei saanud aru naistuttava sõnumitest, et pugemine on minu töö ja rõve vanamutt.

Selles mõttes ma ei saanud aru, mida talle pakkus õelutsemine ?

Saan aru, keegi solvab sind, sa ütled vastu, kui ei ütle, oled pugeja.

Aga kui sulle ei ole halvasti öeldud, sinuga on väga hästi käitutud ja sa hakkad õelutsema - sellest ma aru ei saa.

P kirjutab:Lihtsalt tõin näite ühest pahatahtliust kommist.

Kindlalt väldid vastamist, sest sulle käib nagu au pihta tunnistada, et on jah, õel komm.
-----------
vaba maa, vaba kommentaariruum, mida need kommentaarid üldse P. perset torgivad?
P , miks su sõnavara umbes 60 sõna sisaldab? kas rohkem keelas sõbranna kasutada või peigmees?

P kirjutab:
Aga kui sulle ei ole halvasti öeldud, sinuga on väga hästi käitutud ja sa hakkad õelutsema - sellest ma aru ei saa.
---------
millal sa vaimne terrorist P. ja Co hästi käitusid? su 60 sõna ei võimaldagi seda ja ka puudulik mõtlemisvõime.
Pole lugenud ühestki P- "heeateost" kas seda osa ja sõnakasutust ameerika seebikas ei olnudki?

see nagu Muhv siin, ise küsib, ise vastab.. irw.

kui ma ometi saaks aru milles su probleem on,4 aastat juba ketrad ja saad aru et oled ise oma hädades süüdi,aga ikka ketrad,milles su probleem ometi on??? sõbrants irvitas pärast ,see on probleem või? Vot lõpuks hakkas mul isegi peikast kahju,jube ikka mõelda ,planeerisite last ,ta tahtis abielluda ja mida tegid sina?? täitsa jube kohe.mõtle kui sa oleks sünnitanud ,sõbrants oleks käskinud sul lapse lastekodusse anda,sa oleks ju seda teinudki,sa ju kuulasid ta sõna.jube isegi mõelda

Tuletan meelde, et mina kirjutasin sellest P-st, kes siin 3 aastat on oma sama teemat kedranud.
Selle aja jooksul olen ka ise minevikusündmusi mitmeti lahanud ning lahendusi pakkunud, veelgi enam on seda aga teised teinud.
See küsimus, millele P vastust nõuab, on ammu paika pandud. Teine asi on nüüdse P-ga. Milleks põhjendada oma tänast olekut ja käitumist siin foorumis millegagi, mis toimus ligi 15 aastat tagasi. Kuidas need seotud on? Jah, olen nõus, et tollane aeg jättis oma jälje, kuid raskustest väljatulemiseks on mitmeid võimalusi.
Kui inimene ise ei taha halvast või selle meenutamisest loobuda ning muutub järjest kibestunumaks, kahtlustavamaks ning lausa usubki halba nägevat, siis ei õigusta seda ei raske lapsepõlv ega muud jamad. Mõista saab sellist asja, kuid õigustada mitte, rääkimata heaks kiitmisest.
Ei hakka siin kordama ja üle seletama, kuidas täpselt, kuid P, sa ei jäta endast siin üldse head muljet. Sinust kumab kõike seda halba, mida siin sulle kirjutajatele tahad omistada. Nii et, iga kord, kui kellestki õelust vm taolist usud, mõtle enne, kuidas see sinus endas avaldub.
Ja need mõned kommid, mille taga võib tõesti oletada teatud pahatahtlikkust ning rumalust, jäta tähelepanuta! Sul kipub vastupidi olema, osale arukatest sa ei vasta, kuid madalaid kirgi kütvatele kommidele vastad alati. Kirjutasid siin aust, vaat see ongi koht, kus au ei tohiks end häirida lasta.
P, vaata peeglisse esmalt ja alles siis hakka teisi paika panema!