Nii põikpäine, nii haige või mis?
Alati, kui teema jõuab sarnasesse punkti, kus normaalsel inimesel ei saaks olla enam tagasiteed, pöördub P algusesse tagasi. Miks?
Lihtsalt rumalusega ei saa seda põhjendada. Rumalgi taipaks, et kõik P-le kirjutanud on teistsugusel arusaamisel. Rumalgi saaks aru, et miskit peab ikka temas endas viltu olema, kui mitte keegi tema arusaamisega ei haaku.
"Mina, üksik lilleke, ja minu vastu muu maailm" tüüpi mõtlemine ei saa kesta aastakümneid. Suletud süsteemis, üksikuna, teistest eraldatuna on see ju võimalik. Saab kujutleda, et kuskil on mõttekaaslased, kellega pole kohtunud.
Kuid kui aastaid kestnud üliaktiivse suhtluse juures (mitmed mammut-teemad siin 3-4 aasta jooksul) mitte keegi ei näita sarnast arusaamist, on ju siililegi selge, et maailma sulandumiseks tuleb iseendasse eelkõige vaadata ning oma mõtlemist tugevasti muuta.
Kui nüüd peaks olema, et P nimel kirjutab keegi (üksikisik või grupp), tekib küsimus, miks peaks keegi oma aega sellisele totrusele kulutama.
Ehk on see labane reklaamitrikk inimeste foorumisse meelitamiseks? Ikkagi nii populaarne teema ju!
Aga ka sel juhul on asi üle mõistuse pikale veninud. Juba ammu oleks võinud tunnistada, nt nii:
"Armas rahvas, tegime sellise teema, et teid kirjutama panna. Nagu näha, puudutab see paljusid ning vastukajaks on tulnud suurel hulgal südamest tulnud pikki arutlusi. Kindlasti on neist arutlustest kasu olnud neil, kel pole mitte küll nii drastilisi üleelamisi kui väljamõeldud P-l, kuid kes oma mõttekäikudega on sinnapoole kaldunud. Nüüd selgitasite ise, miks see on tupiktee ning oskate oma elu ise paremini juhtida. Ükski erialane artikkel poleks teid õigele teeotsale jõudmiseks suutnud aidata samas mahus, kui see, kus te vastuseid ise, enda seest otsisite.
Andke andeks, et teid petsime, kuid eesmärk oli õilis!"
Nii või kuidagi teisiti oleks võinud selle teema lukku panna ning inimestel oleks lõpuks ometi hinges rahu. Praeguseks on osalistes lootusetus ja tüdimus võimust võtnud ning see "meelitab" neist välja negatiivsust.
Mõtle kuidas tahad, kuid nii pole õige. Ka selgitus, et sedasi saate oma negatiivsuse välja elada ühe väljamõeldud tegelase peale, pole veenev. Milleks üldse inimesi ärritada, neis halbu emotsioone tekitada, neid tigedalt kirjutama panna?
Lõpetatust on vaja. Kui tegu tõelise inimesega, võiks kasvõi tunnustatud psühhiaatri siia kommentaari kirjutama kutsuda, kes oskaks selgitusi jagada. Kui teaks, et tegu on kindlalt haigusliku probleemiga ning kui on võimalik olukorda medikamentidega leevendada (või siis mitte), et keegi sellega ka tegelema hakkaks. On ju ometi võimalik välja uurida, kes neid kirju (teemasid) siia vorbib.
Tõesti tahaks mingit selgust saada, mis toimub!