Esmalt, pole olemas teisi naisi, vaid on kogum indiviide, kel igal oma eripära. Mis ühele veidrus, see teisele normaalsus jne.
Üks film lõppes sõnadega - Andestus ei saa muuta minevikku, kuid avardab tulevikku.
ETV2 näitas dokfilmi optimistlikust ja pessimistlikust meelelaadist. Umbes pooles ulatuses on see pärilik, DNA-sse kodeeritud, kuid teine pool on enda teha.
Uuriti identseid kaksikuid, kellest ühel avaldus depressioon ja teisel mitte. Nende algselt sama DNA oli muutunud erinevaks. Järelikult on inimese oma valik, milliseks ta muutub. Tõsi, eluraskused mõjutavad meid, kuid nende mõju saab mõtlemisega muuta.
Filmi autor lasi uurida oma aju ning näidud viitasid suurele pessimismile. 7-8 nädala jooksul tegi ta soovitatud harjutusi:
1.Arvutis oli tal hulgim erinevate ilmetega inimeste nägusid ning tema ülesandeks oli sealt iga päev teatud aja jooksul üles leida rõõmsad näod. Mõte selles, et harjutada aju keskenduma positiivsele.
2.Iga päev tuli ka mediteerida 20 minutit. Lasta end vabaks ja tunnetada oma kohalolekut. Selle kohta leiab ka raamatutest, ajakirjadest juhendeid.
Mees siis tegi kõike eelnevat ning seejärel lasi uuesti end uurida. Aju näidud olid sellised, et nüüd liigitati ta optimistiks.
Selgitus, inimene ise ei taju oma reaktsioonikiirust, aga harjumus keskenduda negatiivsele või positiivsele tuleneb just sellest. Mida enam üht või teist moodi reageerida, seda harjumuspärasemaks see saab. St, et õige pisut varem näeb inimene rohkem kas head või halba ning see on määrav ta meelelaadile.
Aga nagu juba öeldud, saab harjutada end vastupidiseks.
Asi pole üldse asjades, mis meiega juhtuvad, vaid selles, kuidas me neile reageerime.
Enda heaolu nimel lihtsalt tuleb hakata otsima häid asju. Positiivsele keskendumine muudab meid rõõmsamaks, negatiivsele kurvemaks.
Oma valik, milline keegi olla soovib.
Veelkord, väline võib näida küll objektiivne ja reaalne ning seega muudetamatu, kuid olulisem on meie tunded ja mõtted selle suhtes. Ükski halb asi pole iseenesest nii tähtis, et sellest mõtlemisele pikalt aega kulutada. Selle asemel tuleb keskenduda headele asjadele. Kasvõi tänavalt, telekast jm hakata teadlikult otsima rõõmsaid inimesi, ilusaid vaateid jne. Aju tuleb ilusaga harjutada, muidu ta ei oskagi seda märgata ning näeb ikka vaid halba kõigepealt.