Loodetavasti oled peale magamist maha rahunenud. Su öine tegevus on tüüpnäide, kuidas inimene end ise üles keerab. Su pahameeleks ju põhjust õieti polnudki.
No mõjus angi retooriline küsimus naiste omaduse kohta klatšida ja taga rääkida veidi irooniliselt, kuid iroonia oli ju täiesti õigustatud.
Mu meelest su komme inimesi soopõhiselt paika panna pole õigustatud. Jah, muidugi on naiste ja meeste vahel erinevused, seda ka vaimses plaanis, kuid piirjoon erinevuste vahel pole nii selge nagu sina siin esitad. Märksa rohkem sõltub konkreetsetest isikutest.
Kusjuures pigem naiselikult käituv mees või pigem mehelikult käituv naine sõltuvalt olukorrast võib olla just positiivse märgiga. Seda siis, kui inimomadused tahta üldistatult jagada naiselikeks ja mehelikeks.
Selget piirjoont on raske tõmmata ka klatšimise/tagarääkimise ning lihtsalt kellestki rääkimise vahele. See teema on mulle alati huvi pakkunud ja olen sellest palju mõelnud. Intuitiivselt saab aru, kuid sõnadesse panna, kumb on kumb, on päris keeruline.
Vahel on mõni vestluskaaslane vestluse, kus kellestki rääkisime, lõpetanud sõnadega - tore oli klatšida. Aru on saada, et see polnud mõeldud täiesti tõsiselt (uskudeski, et tegu oli tagarääkimisega), kuid see väljendab mõnetist nõutust, kust jookseb piir.
Ühtlasi väljendab see mõningast süütunnet ja teadmatust, kas ikka on ilus teisest selja taga rääkida.
Ilmselt ei teki probleemi, kui rääkida kellestki (ta elust, minevikust) kellelegi, kes teda ei tundnud varem. Rääkija ei saa olla lõpuni objektiivne, kuid kui ta seda vähemasti üritab ja ei keskendu negatiivse väljatoomisele, siis sobib küll.
Kui elukirjeldusega kaasneb ka hinnangute andmine, on juba keerulisem. Positiivsed hinnangud ei liigitu klatšiks, aga kui on objektiivne põhjus ka negatiivseid hinnanguid esitada, kas see on tagarääkimine? Arvan, et vahe on, kas anda hinnang inimese või ta teo/tegude kohta. Aga kui halbu tegusid on juba üle poole, kas siis muutub inimene tervikuna halvaks?
Omaette küsimus on see, kas vestja ise ikka on objektiivne või on mõjutatud isiklikest kogemustest, arusaamadest jm.
Väga lihtne on kõike võõrast või arusaamatut tõrjuda ning halvustada.
Ja ikkagi, mis see klatšimine siis on? VS määratleb, et see on taga rääkimine, tühja jutu levitamine. Mis on tühi jutt, tekib küsimus.
Kui keegi räägib kellestki valet, siis on see pigem petmine. Aga kui rääkija ise usub selle tõde olevat, mis see siis on?
Ilmselt tuleks vahet teha ka põhjustel, miks räägitakse.
Juttu ja arutluskäike jätkuks pikemaks. Oleks tore, kui sina, P, või ka teised selles osaleksite, aga ega seda loota eriti saa.
Igatahes enne, kui naissugu klatšimoorideks tituleerida ja sama tegevaid mehi naiselikeks nimetada, tuleks mõelda. Ei ole need asjad nii lihtsad, kui esmapilgul paistavad. Elu ja inimeste mõistmiseks ei piisa isiklikest kogemustest ja kuuldud lausekatketest.