Vanamees ongi mulle karistus selle eest, et selline äpu olen ja midagi ÕIGEL AJAL ÖELDUD EI SAANUD.

Kas sa ei karda, et oma pahatahtlikkusega tõmbad endale tõelise õnnetuse kaela.
Ole ettevaatlik sellega, mida soovid teisele.
See võib sulle endale õnnetuse kaela tuua ning siis tuletad meelde, mida teisele soovisid.

Ära kutsu kurja endale külla oma pahatahtlikkuse ja õelusega.

Mina vanamehe elu seganud ei ole, elagu rahus ja ajagu omi asju.
Mitte keegi ei keela vanamehel oma elu elada.

Aga ei, vanamees rahus oma elu elada ei taha, ikka vaja kuulujutte levitada, NUHKIDA, sugulasi omavahel tülli ajada.

see vanamees, kulla P. oled sa ju ise, peegelpildis. Täpselt samasugune tühja jutu keerutaja, susija, nuhkija, ähvrdaja, kättemaksu ihkav naispeletis.
Kas sa ei karda, et oma pahatahtlikkusega tõmbad endale tõelise õnnetuse kaela.
Ole ettevaatlik sellega, mida soovid teisele.
See võib sulle endale õnnetuse kaela tuua ning siis tuletad meelde, mida teisele soovisid.
----------
sa oldeki liiga kaua juba karistamata olnud.
Kas emme jutt pole meeles enam vä?

igale pahateole järgneb karistus, seda sa ju ometi tead, P.?
ise tegid, ise vastutad.

Milles minu pahategu seisnes ?

Selles, et ma vanameest kannatlikult kuulasin, midagi vastu ei öelnud ?

Selles, et ma süüdi tundsin, et olen naine, et naistek on rohkem võimalusi ?

Selles, et ma ei suutnud vanameest pikalt saata ?

Selles, et mul kahju oli, et naine vanameest pettis ?

Mina käitusin vanamehega väga viisakalt ja kannatlikult, mitte millegagi ei ole ma sellise suhtumise ära teeninud.

Kui igale teole järgneb vastav tagajärg, siis vanamees peaks just tänulik olema, et ma teda kannatlikult kuulasin, SÜÜDI tundsin, et naine olen.

Iga naine oleks vanamehe kohe pikalt saatnud, aga mina tundsin KOHUSTUST abiks olla, kuulata.

Nagu näha, ükski HEATEGU ei jää karistamata.

Oleks ma vanamehel peale minu näägutamist näo täis sõimanud ( nagu kõik teised naised oleksid teinud ), siis vanamees ei oleks nii ülbeks muutunud.

sa oled tõeliseks naispeletiseks arenenud.Kas sa arvasid, et jäädki siia plõksima. Küll vanamees nüüd sulle karistuse ära korraldab. Võtab su enda sugulasedki appi.

Loogika näitabki seda, et kui oled HEA, hakatakse seda ära kasutama.

Minusugustest pehmodest sõidavad vanamehe - sugused teerulliga üle.

100% kindel, et iga teine naine oleks vanamehel kohe näo täis sõimanud.

Minusugune pehmo aga kuulas KOHUSETUNDLIKULT, tundsin ennast veel nii SÜÜDI, et ma naine olen ja vanamees mees, kelle elu nii raske.

Kohe kui vanamees hakkas oma naist kiruma, tekkis mul automaatselt SÜÜTUNNE, et ma olen ka naine, seega ka SÜÜDI.

Tundsin, et ma olengi süüdi, et mina naisena sündisin ja ka selles olen süüdi, et vanamees mehena sündis.

Kahetsen, et juba 9 aastat tagasi vanamehele soovahetusoperatsiooni ei soovitanud.

Ma olen viimane tossike, viimane äpu.

Kui ma oleks selline, nagu sa kirjutad, siis ei oleks vanamees iial julgenud mulle mitte midagi öelda.

Aga vanamees nägi, et ma olen üks suss, kelle kallal SAAB NÄÄGUTADA, keda saab panna SÜÜDI tundma.

Ega ikka ei hakata küll igaühe kallal näägutama.
Ainult sellise kallal, kes vastu ei hakka, kelle kallal saab iriseda.

Vanamees oleks edasi tänitanud või, kui oleksin tal näo täis sõimanud ?
Ei oleks.

Kahjuks minust ei olnud mingit ütlejat.

Elu on imelik.

Oled viisakas, teed teisele head, aga sulle vastatakse halvaga.

Täiesti õige, et ükski heategu ei jää karistuseta.

Kui aga inimene on halb, siis keegi talle halba tegema tulla ei julge.

Hommikukohvi kõrvale on seda komöödiat päris hes lugeda ja tõdeda,et jumal tänatud et ise enamvähem normaalne olen.Sa P teed hommikul tuju kohe rõõmsaks mul,tänan igapäev ,et olen elus ja terve.Kahju kohe et sa elust rõõmu ei tunne ja iseendaga siin vastu hommikut monoloogi pead:)

P. veel to Loogika, tavaline loogika Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Loogika näitabki seda, et kui oled HEA, hak
> atakse seda ära kasutama.

Loogika näitab hoopis seda, et kasutatakse ära lolle ja lihtsameelseid. Sellest, et sa oled loll või lihtsameelne ei lähtu veel, et sa oled hea ja kasutatakse sind ära sinu headuse pärast - ikka sellepärast kasutatakse ära, et sa oled rumal ja ei viitsi mõelda ning oled põhjendamatult usaldav ega suuda "ei" öelda. Inimene, kes ei ole usaldav ja osakab "ei" öelda või oma tahet järgida, ei ole halb ju sellepärast automaatselt. Loogikaga ei maksa sul üldse, absoluutselt kohe, vehkida, sest sa ei valda seda, mida kogu su elukäik näitabki, kuna sa pole võimeline neid või põhjus-tagajärg seoseid järjestama.

> Minusugune pehmo aga kuulas KOHUSETUND
> LIKULT, tundsin ennast veel nii SÜÜDI, et m
> a naine olen ja vanamees mees, kelle elu n
> ii raske.

Sa ikka tead, et sa ei ole kohustatud? Sa tead. Aga ikka tunned, et oled kohustatud ja teedki. Kes selles süüdi on, et sa "ei" ei ütle? No, muidugi, muidugi, ikka teised on süüdi. :)

> Kohe kui vanamees hakkas oma
> naist kiruma, tekkis mul automaatselt SÜÜTU
> NNE, et ma olen ka naine, seega ka SÜÜDI.

Sa varieerid nii armsasti oma "sõbranna" lugu. Alguses sa väitsid, et sul olla süütunded ainult naiste ees ja meestesse suhtud neutraalselt, õigemini öeldes nendega pole sul mingeid suhtlemisprobleeme ja nendega on s...taks igav, sellepärast sa nendega ei suhtlevatki. Ole vähemalt järjekindel oma valedes. :)

> Kahetsen, e
> t juba 9 aastat tagasi vanamehele soovahetus
> operatsiooni ei soovitanud.

No sa oled veel lolli, kui üldse üks loll olla võib. :) Äkitse oleksid pidanud ise soovahetust tegema? Nagu see oleks korraks lumme kusta, lihtsalt vahetad. :)

Kui meesterahvas käitub NAGU NAINE, siis teda ei saa mitte kuidagi meheks pidada.

Mu silmis selliselt käituv " mees " EI ole mees.

Nii vanameest kui naistuttavaga ühist meestuttavat ma ei ole meheks pidanud.

Mõlemad naiselikud, st. käituvad nagu naised.

Viimase lause kirjutasin ju IROONIAGA.
Vanamees ju vingus, mis mul viga, ma olen naine.

Kõige TABAVAM vastus oleks olnudki, et tee siis operatsioon.

Vanamees ise nähvas mulle pidevalt.

Näiteks nähvas, et koli siis soojale maale elama, kui mainisin, et väljas külm.

Ega ta siis tegelikult ei tahtnud, et ma lõunamaale elama koliks, ta oli 100% kindel, et ei koli ma kuhugi.

Kui ma oleks päriselt kolima hakanud, oleks vanamees kade olnud.

Ta juba mu reisi kallal näägutas mis hirmus, nagu ma ei oleks tohtinud käia.

Vastuste suhtes - iroonia, tabav? Olgu see vanamees, mis ta on, fakt, et "ei" sellisele suhtlemisele või näiteks ettepanekule aborti teha ei suuda öelda siiski sina, ei muuda mitte miski. Kõik su nn. hädad kasvavad sealt. Meheks soo suhtes saab pidada kõiki, kellel vastavad sootunnused on - ja mis puudutab kellegi 74 aastase mehelikkus sinusse üldse? Liigitad jälle inimesi väärtuslikeks ja mitteväärtuslikeks. Kõige tabavam olnuks üldse vastus "laku panni, papi" ja mitte suhelda - sa suhtoled ju edasi inimesega, kellega suhtlemist saab vältida: selja taga vingud, aga näo ees oled süüdi ja tunned kohustust. Sestap eladki sellist variseri elu. :)

Vanamehel oli probleem.
Vanamees oli naiste peale KADE, et nad naised on.

Muudkui vingus, et naiste elu nii kerge, mis naistel viga, saavad elult kõike ilma vaevata.

Kui ta leiab, et naistel palju parem elu, tehku ennast ise ka naiseks.

Kui tal mees olla nii raske ja vihale ajab, siis ei pea ju mees olema ja ennast piinama.

Sul mulle nii öelda vaja ei ole.

Mina ei ole kurtnud, et naine olla raske ja mees kerge.

Vastupidi, olen alati arvanud, et mees olla on kole raske ning süüdi tundnud, et mina kergemasse soosse sündisin.

Kui tutvusime, oli ta 64 või veel 63.

See ei ole ju mingi vanus. 60+ täiesti elujõus inimene, kui ei ole joodik ega haige.

Muide ei ole ma need 10 aastat üldse vingunud.
Alles NÜÜD hakkasin ütlema, kui vanamees üle piiri astus ning mu lähisugulasi traumeerima läks.

Uskusin, et vanamehel on ÕIGUS mu kallal näägutada, sest ma ju olengi naine.

Ei olnud mingi variseri elu, päriselt uskusin, et vanamees nii PEABKI minuga rääkima, sest olen naine ning seega vanamehe ees SÜÜDI.

Ei arvanud kordagi, et vanamees ei või mu kallal näägutada.

Kui mu sugulaste juurde läks, ALLES SIIS hakkasin mõtlema, et asi ei olnud õige.

Süüdistad mind küll ilmaasjata.

Kui ma oleks varem arvanud, et vanamehel ei ole ming õigus terroriseerida, küll ma siis varem oleksin olukorda vältinud.

Mis variser ?

Ma ju PÄRISELT tundsingi vanamehe ees SÜÜDI, et ma naine olen.

Kuna tundsin ennast SÜÜDI, siis uskusin, et vanamehel on ÕIGUS mind süüdistada, sest naine olla on PRIVILEEG ja olengi süüdi, et ma sündides sellise privileegi sain.

Variser sellepärast, et näo ees oled ühesugune ja selja taga räägid, kuidas sa tegelikult üldse ei tahaks suhelda, aga sellegipoolest suhtled edasi. Samamoodi sõbrannaga. Mingi ora pees käseb sul suhelda ja sul pole mitte mingit võimalust oma elu mõjutada ses suhtes. Tead, mine õige kassi saba alla oma jutuga privileegist olla naine, su usk lülitab aju ja analüüsivõime sul täielikult välja ju ...

Kus kirjutasin, et vanamehega üldse suhelda ei tahtnud ?

Mulle tunduski selline suhtlemine normaalne, ma ei kujutanud ettegi teisiti.

Seda ei ole küll mitte kuskil kirjutanud, et ma suhelda ei tahtnud.

Nüüd muidugi enam ei suhtle, peale seda, kui mu lähisugulaste juurde läks.

Tegelikult jäi su kommi peale suu lahti.

Vanamehega just nimelt sellepärast rääkisin, et TAHTSIN suhelda, suhtlemise puudus oli, ei olnudki mitte kellegagi rääkida ju.

Ma ei ole mitte kunagi valinud, kellega suhtlen, kellega ei suhtle.

Olen IGAÜHEGA nõus olnud, kes minuga rääkima nõus on.

Mu lähisugulaste traumeerimine on tõesti äärmuslikm samm ning edaspidist kokkupuudet vanamehega ei kujuta ma küll ette.

Mul on NII TUGEV SUHTLEMISVAEGUS eluaeg olnud, et sellist mõtet " tegelikult üldse ei tahaks suhelda " ma ei ole kunagi mõelnudki.

Ükskõik, kuidas inimene minuga käitub või räägib, mina olen ALATI tahtnud suhelda.

Nüüd on tõesti ESIMENE kord, kui peale lähisugulaste kiusamist enam vanamehega suhtlemist ette ei kujuta.

Sa ütlesid, et tundsid ennast süüdi ja kohustust kuulata. :) Nüüd räägid, et tahtsid. Kui sa ei ole kunagi valinud, kellega suhelda või mitte, siis kuidas on teised sinu valikute eest süüdi? Kui sa ei vali, siis valitakse sind. Või siis ei valita. :)

SUHELDA TAHTSIN.

See, et mind süüdistama hakkas, selles suhtes jah tundsin kohustust.

Võtsin alati vanamehe kõned vastu, sest soovisin suhelda.
Samuti helistasin talle ise.

Muidugi ei meeldinud mulle mu süüdistamine, aga lihtsalt leppisin selle kui paratamatusega.

No siis vali vähe rohkem, kellega suhelda ja vingu vähem.

Peeee sa oled kõige ehtsam psühhoterrorist.

See pole mingi õnnetu inimese soga siin. Siin tegutseb täie teadvuse juures inimene, kes naudib teiste peedistamist, et näha, kaugele annab timmida.

Me oleme Peee katsejänesed ja Peee keerab aga "voolu" kõvemaks, imestades ise, et vahi, kus on neil vastupidavust, juba 4 aastat....ja ikka veel räägivad, ikka veel mõtlevad ja isegi püüavad aidata....ahhh-ahhhh-aaaaaa...

Sa oled KOLETIS.

Kogu su jutt on kättemaks inimkonnale.

Kui oled mees, siis räägid endast. See vihkamine ja kadedus on sinu sees ja sa ei suuda leppida, et elu ainult sinu taktikepi järgi ei toimu.

Kui oled naine, siis räägid samamoodi endast. See vihkamine, manipuleerimine, aferistlikkus...see kõik on sinu sees. Sa naudid oma võimu, naudid, kuidas "lambukesed" su pilli järgi sind mõista ja aidata püüavad.

Sa oled koletis.

Jah, Jung olivat öelnud, et üksindus ei tulevat mitte sellest, et ümber vähe või polegi inimesi, vaid ikka sellest, et ei suudeta suhestuda enda jaoks oluliste asjadega omaenese sisemuses. Pee on ehe näide, Sisyphos oma veskikiviga - mitte ta ise ei võtnud, vaid teised sunnivad teda seda mäkke veeretama ja lamiseb suu vahtus sinna juurde, kuidas ta ei veeretaks, kui ainult saaks, aga näe, sunnitakse. :) Pee on lihtsalt mannetu, isegi mingit korralikku kurjamit tast pole, tolmulest ...

Kahjuks ei saa sinna midagi parata, kui sulle meeldib nii mõelda.

Ilmselt sinul ja enamu inimestel sellist olukorda ei tekigi, sest keegi ei hakka sellist näägutamist ja süüdistamist kannatama.

Mina kannatasin, sest pidasin sellist suhtumist minusse normaalseks.
Olin harjunud, et minu kallal õiendatakse ja pannakse süüdi tundma.

Teisalt oli mul tohutu suhtlemise puudud ning selle nimel olin valmis igasuguse näägutamise ära kannatama, et vaid natukenegi rääkida saaks.

Suhtlemise puudus.

Loomulikult ei ole, ma ei ole tahtnudki kurjam olla, milleks.

Olen igatsenud suhtlemist, tuttavaid, sõpru, perekonda, armastust.

Kõigest sellest olen puudust tundnud terve elu.

Selle vähese suhtlemise nimel olingi valmis kõike taluma.

kui mul oleks olnud sõbrannasid - tuttavaid, armastatud pereelu, ega ma siis vanamehe näägutamist taluma ei oleks hakanud.

Lihtsalt mul ei olnud kedagi ja ei jäänud muud üle.

ma ei usu pee ainsatki sõna siin. kogu tema jutt on vastuolusid kuhjaga täis.
kui inimene räägib tõtt, siis ta ei vaja pidevaid selgitusi, ta ei õigusta igat oma tegu ega sõna. ta lihtsalt räägib ära oma loo ja loodab mõistmist ja ootab abi.
peee abi ei oota, pee mõistmist ei oota.
pee valetab ja mõnuleb oma väljamõeldud pasahunnikus ja naudib teadmist, et tema ümber keerleb nii palju rahvast, tema heaks mõtlevad nii paljud inimesed, tema jaoks loovutatakse oma kallist aega ja energiat.
ainult kogu see tähelepanu ei muuda pee suhtumisi leebemaks vaid kasvatavad peed aina julmemaks ja õelamaks.
peee on kui inimkehas pesitsev külmavereline ja enesekeskne peletis-vampiir, kes toitub teiste energiast ja tähelepanust.
hirmutav teadmine iseenesest.
samas huvitav oleks teada, palju sihukesi meie seas üldse ringi liigub.
eks ameerika saateid vaadates saabki igasugu hulle ideid ja "toitu" oma koletis-olemuse kosutuseks.

Ma vastan ju kommidele.

Kas parem vastus oleks " ah, käi kuu peale " , "sõida seenele ", " ei ole sinu asi ".

Sellised vastused oleks paremad või ?

Lisaks olen kirjutanud, et mul on selgitamise kohustus eluaeg olnud.

Kui keegi midagi ütleb, siis tunnen, et ma pean nüüd ARU ANDMA. Lapsest saadik nii olnud.

Alati imestasin, kui öeldi, et ei ole sinu asi jne.

Sina oled ilmselt selline, kes küsijale nähvab " ei ole sinu asi ", mina seda kohe teha ei suuda, tunneksin ennast alatuna.

Muidugi oleksin võinud ka vanamehele öelda " ei ole sinu asi ", "ela oma elu ", nagu tavaliselt öeldakse.

Tunnistan, mulle ei tulnud sellised vastused pähegi. Alles nüüd hakkasin mõtlema, miks ma talle küll ometi nii ei vastanud.