Mulle sisendati, nagu ma oleksin mingi puudega sündinud, aga ega ma siis tegelikult ei olnud ju.
Kuna mul ei lubatud teistega suhelda, siis ma ISE USKUSIN, et mul on mingi tõsine viga küljes sündimisest saadik.
Ei olnud mul mitte mingit nähtavat puuet, täiesti keskmine välimus nagu paljudel tüdrukutel.
Ei oleks mind keegi mõnitanud, kui ma tummahammas ei oleks olnud.
Viltu vaadati sellepärast, et ma midagi öelda ei julgenud.
----
"Sõbranna" julmus võis tulla sealt, et teda koolis meheliku välimuse pärast tõrjuti.
----
Mitte keegi ei oleks mind mõnitanud, kui oleksin saanud normaalselt suhelda.
Aga kuna ma sõna suust ei saanud karistuse hirmus, siis hakati vaatama, et see TUMM on vist imelik.
Just nimelt suhtlemise keelamine teistega probleeme tekitas.
Lapsed ei salli tummahambaid, kel sõna suust ei tule.
Näiteks õues mõni tüdruk tuli minuga rääkima, aga mina olin hirmuga vait, sest ei tohtinud rääkida ju koduse skandaali kartuses.
Muidugi tüdrukud vaatasid, et ma mingi imelik, sest normaalsed inimesed räägivad ju.
Ja selle tulemusena tekkisid ka koolis probleemid.
Mäletan ükskord käratasin vastu klassivennale, kes tegi suured silmad ja kuulutas, et tummahammas tegi ka lõpuks suu lahti.