Sa väidad, et sul ühtegi nähtavat puuet lapsena ei olnud. Sinu puhul polegi jutt füüsilisest puudest ja mitte ka silmnähtavast vaimsest puudest. Sul oli ja on vaimne puue, mis ei takista sul iseseisvalt toime tulla, kuid takistab suhteid luua.
Sinu jaoks on ainuke tõde sinu nägemus kõigest. Nii nagu sina asjust aru saad, nii on ja kõikide teiste nägemused on valed sinu meelest.
Sama sündmust, olukorda nähaksegi erinevalt, sest nägijad on erinevad, nii tausta, elukogemuse, iseloomu kui ka muu mõttes. Normaalsed inimesed kuulavad ka teisi, mõtlevad kaasa ja siis vastavalt kas nõustuvad teistsuguse nägemusega, sest põhjendustes on asju, millele nad algselt ei osanud tähelepanu pöörata või ei nõustu, sest põhjendused teisiti näha pole piisavalt veenvad nende jaoks.
Elus on vaidlemist, kenamini väljendudes väitlemist, igal sammul. Vaieldakse pisiasjade üle ja see ongi suhtlus. Teistsuguseid arvamusi ei peeta õelutsemiseks, kiusu ajamiseks, vaid tõesti vaid teistsuguseks arvamuseks.
Öeldakse, et vaidlustes sünnib tõde. Kas just alati, kuid konsensusele jõutakse siiski sageli. Ja kui ei jõuta, siis aktsepteeritakse, et igal võib oma arvamus olla. Ning vahel ollakse ka pidevas vastasseisus.
Sina pole võimeline oma arvamusi muutma, sest sa ei suuda ühelegi asjale teistsugusest vaatenurgast vaadata. On ainult sinu nägemus ja kui keegi osutab, et on võimalik ka teisiti näha, tõlgendada, arvata, siis on ta õelutseja, kes tahab sulle nimme haiget teha.
Normaalsed inimesed kohanevad erinevate olukordadega, on paindlikud ja eelkõige oskavad erinevusi näha. Sina muudkui korrutad, et sinu mälestused olnust on absoluutne tõde. Tõestuseks tood, et sa ei hakkaks ju midagi välja mõtlema, kõik oli täpselt nii ja sa mäletad kõike väga hästi.
Teadlikult sa ei mõtlegi midagi välja. Aga, võttes aluseks selle, kui hoopis teistmoodi sa mõistad siin teiste inimeste kirjapandut, kuidas loed nende tekstidest välja asju, mida seal pole ja jätad tähelepanuta palju olulist, võib kindel olla, et samamoodi nägid ja näed sa ka kõike sõbrannaga seonduvat. Sa ise oled siiralt veendunud, et kõik oli nii, nagu sina sellest aru said, kuid arvestades su aru saamise võimetust (sinu puuet, vaimset hälvet), ei saa keegi sinu nägemust absoluutseks tõeks pidada. Lausa vastupidi, selles saab sügavalt kahelda. Mida enam sa oma nägemuse õigsust oled siin peale surunud, seda enam on saanud selles kahelda.
Kohtus ei otsustata ka kunagi vaid ühe poole nägemuse põhjal, alati kuulatakse mõlemad osapooled ära. Meie siin pole teist osapoolt kuulnud. Ja taas, arvestades, kui jäärapäiselt sa oma nägemuses kinni oled, end üles küttes ka emotsionaalselt esined (tuntav viha ja liialdused) ning MITTE ÜHTEGI siin pakutud teistsugust arvamust isegi mitte ei kaalu, rääkimata omaksvõtust, saame me sinu kirjeldustes sügavalt kahelda. Me ei kahtle selles, et sina näed kõike just nii, kuid sinu nägemust ei saa tõeks lugeda.
See ongi sinu puue, et oled veendunud vaid enda nägemuses ning mitte kedagi teist ei kuula. Ju oli see nii juba su lapsepõlves ja seetõttu ema ei tahtnudki, et teisi tüdrukuid oma veendumuste peale surumisega tüütad.
See, et sõbranna käskusid täitsid, pole kuulamine, see oli pimesi käsutäitmine. See sinu kohusetunne või sundus teha nii, nagu sõbranna ütles, on ka puue.
Puuetega, hälvetega on võimalik edukalt elada, sõltuvalt muidugi nende raskusastmest.
Eeltoodu põhjal sina ei oska suhelda. Ega need pikad teemad siin foorumis sinu jaoks pole ka suhtlemine. Sa jääd alati oma eriarvamusele truuks ja vaid siis, kui miski sinu nägemusega kokku läheb, võtad selle omaks. Kõik ülejäänud kommenteerijad suhtlevad siin omavahel, kuid sina jääd kõrvale, ehkki oled justkui peategelane. Huviga loetakse, mida teised kirjutavad, mõeldakse erinevate kirjutajate arvamustele kaasa, kuid sinu jutt ei paku juba ammu enam midagi, sest uut pole ammu lisandunud. Ei mingit muutust sinu poolt ja kui, siis on see muutus vastupidine. Sa oled oma nägemust veelgi kinnistanud, sellest sundmõtlemise teinud. Paindlikkus, kohanemisvõime, teiste kuulamisoskus on sinust veelgi enam kaugenenud.
Sellest on kahju, paganama kahju - nii on abistajatest pigem kahju sündinud.