Just nimelt siiralt mind teised huvitasidki.

Mulle noorena paar meesterahvast on öelnud, et räägi endast.

Oi, kui ebameeldiv see oli. Mõtlesin, mida ma räägin.

Ma ei tahtnud ju noorena öelda, et olen nii üksik, keegi minuga suhelda ei taha, olen alaväärtsulik, mul vist midagi viga.

Just nimelt teistest ma huvitatud olingi ja täiesti siiralt.

no P. mammutesinemine sisaldabki kõige rohkem sõna"mina". Kõik see palagan käibki ju tema ümber.
Selliste kohta öeldakse, et neil on õnnetuse lõhn juures, nendes puudub see soojus ja sära, mis ligi tõmbaks, mis tekitaks tahtmise koos olla.

P kirjutab: pereema siin ise hooples oma laste ja pereeluga, aga kogu ta jutus oli kibestunud maik juures.

Kui sul on lapsed, sa NAUDID nendega tegelemist, aga ikka tunned vajadust nähvata, et ma olen üksik, aega laialt käes.
-------- preeema kirjeldas täid ja tegemisi, mis tuleb lihtsalt igapäevaselt ära teha. Kus see hooplemise nendes lausetes on?
ainult lastetu egoist võib taga idealiseerida koristamist ja igapeäva elu. küll aga nähvas, et pesumasina keereldes võiks ju temaga suhelda ja sama ajal ka, kui lapsega vestled tema koolipäevast. et pole vaja ju istuda pesumasina kõrval aega surnuks lüües..
Hämmastav!
ja tõesti naudingut kodutööd küll ei paku, aga ära teha need tuleb.
Naudingut pakub ikka koosoledud aeg lastega ja mehega..

Kordan siis jälle üle.

Ma ei pidanud üldse silmas naisi, kel lapsed kasvatada, vaid naisi, kellele lapsi ei ole või on suured juba.

Seda olen nii palju kirjutanud, et mõistan, kui hõivatud on naised, kellel lastega vaja koos tegutseda - õppida.

Pereema kirjutas aga asja, mis niigi selge ja tegi seda tänitavas toonis.

Üks rääkis aiast, teine aiaugust.

Kirjutangi siin oma murest.

Teistest ma ju kirjutada ei oska, teisi naisi ma ei tunne.

Kui naistuttav välja arvata, aga tean seda, et käitus minuga alatult ja kavalalt, aga teda ma ju ka täielikult ei tunne.

Lõpuks saan ennast tühjaks rääkida.

Reaalis selleks mitte mingit võimalust ei ole.

Eriti noorena hullult häbenesin, et nii üksik ja tõrjutud olen.

Pesu pesemise jutt on alati tõesti hirmus koomiline.

Sest peseb ju tegelikult pesumasin.

sina said aru, et tänitati, sin lasteta litsi, teised said aru et kirjeldati tavalist lastega koos igapäevast tegemis täis päeva..

ses mõttes sul nagu arusaamisvõime ja tõlgendusoskus on alati väga ründav.
Sa oledki väga enesekeskne( pesumaina kõrvalt peaks pereema enda lastega ja sinuga, mul lilleke, suutma lahedalt ju suhelda, See iroonia ja imestus, et tänapäeval ju pesu ei triigitagi jne jne.

Sa tuled nagu teiste elu korraldust ju valeks pidama. Sinu kortsus kaltsud on muidugi kõige parem lahendud korralikuks väljanägemiseks.

jne jne. ei viitsi su vingatsiga maid jagada.

Täiesti tühi vaev. Elukogemus on erinev ja nii jääbki.
Aga sinuga suhtlemine tekitab TÜLGASTUST, isegi läbi neti.
Ses mõttes pigista palju tahad, sa ei tekita ühtegi rõõmsat momenti isegi siinsetele lugejatele, tavaelust rääkimata.

Pesu pesemise jutt on alati tõesti hirmus koomiline.

Sest peseb ju tegelikult pesumasin.

sel ajal kui üks masinatäis käib, lappd läbi riided värvide järgi ja vee temp taluvuse järgi. vaatda üle, kus augud, kus õmblus rebenenud, kus nööpi vaja, mis lühikeseks jäänud ja kasutuskõlbamtu..
kui pesukuivati juba käib, siis teine masinatäis peseb jah, ja sama ajal korjad välja juba kiiresti kuivavad asjad kuivatist, et paksemad asjad ka ökonoomsemat kuivada saaksi.
lappad kokku, silud sirgemaks, venitad välja õmblused nii T särkidel kui teksadel ja muudel rõivastel.. Paned valmis triikraua, et teatud niiskusega riidetükid lihtsamalt sirgeks saada..

ma ei teadnudki et ühe üksiku moori jaoks on pesupesemisest tehtud TEADUS.

See on töö, ja sexuaalset rahuldust tõesti ei paku.

Mõnel õnnestub ikka ennast lihtsalt elust läbi libistada.

P. kirjutab: Pesu pesta ?
Seisavad pesumasina kõrval ja mõttes kujutavad ette, et pesevad koos pesumasinaga.
See on selge, kui lapsed veel väikesed, siis vaja nendega tegeleda ja koos õppida.
Vaevalt 16-18 aastane tahab, et ema tema riided üle vaatab.

Väiksemate laste emadega muidugi arusaadav.

Mis triikimisse puutub, siis enamus tänapäeva riideid triikimist ei vaja.

See oli vanasti, kui olid pluused - püksid, mida vaja triikida. Aeg on edasi läinud ja mood muutunud.

Ei mõelnudki naisi, kel laps või lapsed kuni 12 aastased.

Mõtlesin naisi, kel lapsi ei ole või laps ( lapsed ) suured.
----------
no see on küll siin meesterhva või exmehe jutt, kes arvab, ta laste ema mehe toetusrahade eest Idamaades ekskurisoonil käib või igapäevaselt spas mõnulemas ja küüsi lakib ka kindlasti laste isa raha eest.

Milleks nüüd jutt laste peale üle läks ja sellest lõputult nämmutatakse ?

Kirjutasin, et ma ei ole aru saanud, kas naistel on tõesti nii kiire või lihtsalt minuga ei kõlba rääkida.

Lisasin, jutt naistest, kel lapsi ei ole või juba suured.

Milleks nüüd lõputu laste kasvatamise jutt ?

Mina ei kirjutanud sellest sõnagi.

Ei ole aru saanud, et pesu pesumasinast väljavõtmine ja kuivama panemine suur töö on.

"Mulle noorena paar meesterahvast on öelnud, et räägi endast.

Oi, kui ebameeldiv see oli. Mõtlesin, mida ma räägin.

Ma ei tahtnud ju noorena öelda, et olen nii üksik, keegi minuga suhelda ei taha, olen alaväärtsulik, mul vist midagi viga."

Ega need noormehed küsinudki sinu sisemaailma kohta. Tark vastus oleks näiteks olnud (tõe piires): olen koerainimene, meeldib lugeda, käin sageli matkamas, eelmine nädal nägin huvitavat filmi jne jne jne. Inimesed tahaks teada, mis huvid sul on, mida sinuga koos teha ja ette võtta saaks, aga sinu vastused? Ma olen nii üksik, nii üksik, kellelegi ma ei kõlba.

Ajapuuduse koha pealt. Ma olen sulle korduvalt varem kribanud, et kuigi mul lapsi pole, on mul aega pihem vähe, kui üle ja selle aja (ja energia), mis mul suhtlemiseks jääb, täidan ma meeldivate inimestega, kes räägivad, mis nad huvitavat teinud on, kus käinud ja mida plaanivad.

Palun kirjelda, millega tegeled.
Küsin puhtsat südamest, äkki saan mõne idee.

Kahjuks mul neid meeldivaid inimesi ei ole kusagilt võtta.

Pean ikka ÜKSINDA olema.
On sul palju sõpru ?

Ma ei öelnudki vastuseks mitte midagi.

Ainult nohisesin totakalt.

Eriti noorena oleksin häbi pärast maa alla vajunud, kui keegi oleks otse näkku öelnud, et mul ei olegi tuttavaid, keegi ei tahagi minuga rääkida.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?9,13167153,13399363#msg-13399363

//Peigmees sai meiega ühel ajal tuttavaks, nädal oli vahet.
Miks ta siis noort tüdrukut kohe ei valinud, kui noorus tähtis oli ?
See oli puht juhus. Läksime lahku ning tüdruk haaras härjal sarvist ning peigmehele meeldis, et teda hellitatakse ja nunnutatakse.
Näiteks plika pesi ja triikis ta riideid.
Mina ei teinud seda iial.
Ma ei trulnud selle pealegi.//

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?9,13060089,13140499#msg-13140499

//Peigmees just rääkis, et nii noore tüdrukuga koos elama hakata oleks suur viga.
Aga tüdruk oli hooliv ja püüdlik. Pesi peigmehe riideid, lausa vägisi.
Mina ei tulnud selle pealegi, et hakata ta riideid pesema.//

Nüüd õpetab siin teisi pesu pesema, vaata aga vaata....

vähemalt on peigmeheka nimetatud võõral mehel ju kodu korras ja lapsed kasitud ja hoolitsetud, mida ma P juures sügavalt kahtleks.
No mina kannan naturaalsest materjalist rõivaid, alusriideid, särke ja värke ja spordirõivad on moodsatest sünt materjalidest. Ka need tuleb igakord ju läbi pesta. Siid, puuvill, linane- loomulikult triigin neid. Mehe kortsumatud puuvillatriiksärgid vajavad ka üle käimist triikrauaga.. Viigipüksid käivad jah keemilises, aga üle silumist vajavad needki..
Last kaks päeva ühe riidega kooli ei saada, siis saadetakse sots töötaja koju asja uurima, et mis kodus lahti ja lapsel samad riidede seljas..

P. elaks nagu teisel planeedil..

Mina ei õpeta midagi, lihtsalt tänapäeval kasutatavad inimesed pesumasinat.

Kas antud neiu pesi peigmehe pluuse käsitsi või pesumasinaga, seda mina ei tea.
Tema võis tõesti ka käsitsi pesta, et hoolitsust üles näidata.

Minu ema pesi ka kõike käsitsi: suuri tekikotte, jopesid.
Pesumasin meil oli, aga seda ei puutunud mitte keegi, seisis kasutult.

Nõukogude ajal ikka oli käsitsi pesijaid, aga tänapäeval kasutatakse ikka masinat.

Üleeelmisele oli.

räägime siis veel, mida kodus tehakse, P. tundub, et elab hotellis.
maja käid iga päev tiiruga üle, kerge koristus, asjad paigale, ajalehed kokku, lilled kasta, koeraga õue. jne jne.
Süüa teha, seegi võtab igapäevaselt paar tundi ikka: hommikusöök ja õhtusöök. Päeval vaatavad ise, kes ja kus saab..
Koolitükid lastega koos üle vaadata. Ise tahaks ka veel midagi endale lugeda. Dusi all mõnuleda, mehega juttu ajada, ja muidu naine olla.
Väljas käia, sõpradega olla..

no ma ei tea, kuhu ma omas majapidamises peale tavalist tõõpäeeva ühe totaka P. veel paigutaksin, kes tuleks ja ootaks suhtlemist.

Mina ei õpeta midagi, lihtsalt tänapäeval kasutatavad inimesed pesumasinat.
------- vaata, mõnikord lasedki pooltühjal masinal tsüklid läbi teha, sest erinevad materjalid nõuavad erireziimi pesemiseks, samuti erivärvilised riided. Nii seda aega kulubki..
ja tänapäeval on pesukuivatid, mitte ei joosta hoovipele iga riidetükiga.

Võiks ikka nagu teada, P.
kes sinu kalötsud siis pesedb? kui sa need kõik korraga pesumasinasse topid ja iial neid ei triigi, siis ongi need lihtsalt puhtad kortsus vormitud kaltsud.

Mu ema pesi riideid absoluutselt iga päev ja seda eranditult käsitsi.

Tuli töölt koju, pesi põrandaid, siis hakkas riideid - tekikotte - jopesid pesema.
Kõike käsitsi.

Sel ajal tuli enamus riideid triikida ka ning ema iga päev pesi, triikis, pesi ja pesi ning muidugi käsitsi.

Minu meelest ei olnud üldse seda igapäevast pesemist vaja.

mis selle eeslmise kirjutisega nagu peale peaks hakkama.

nüüd tuleb mingi ääretult laisk ja lohakas kaltsudes ringiliikuv P. teistele selatama, kuipalju nemad pesu peavad pesema ja muid oma elu elama.

Milleks jaurad.

Küsimus selles, kas naised on tõesti nii hõivatud või lihtsalt ei kõlvanud minuga rääkida.

Kordan veel.
Ei pea silmas naisi, kes lapsi kasvatavad.

P, kes tahab ka nagu naine olla, kõnetab naist: mis sa jaurad.. kui kaunis emakeel ikka lokkab.

jah, neil ei kõlvanud sinuga rääkida, sest sul on õnnetuse hais juures.
su ülalpidamine ja enda esitlemises on tugevalt puudujääke.

Kui suvalist P kirja analüüsida, on igas lauses vähemalt 1 n-lõpuline sõna (kirjutan, kordan, imestan jne), sageli on neid mitu ainuüksi igas lauses. Lisaks veel sõnad mina, mu, mulle, ...
Ja kui ta juhtumisi endast ei kirjuta, halvustab ta teiste tegemisi ja valikuid (pesumasina jutt, teistel kiire jm).

Kuidas halvustan ?

Küsin lihtsalt, kas tõesti naised ongi nii hõivatud ja millega või minuga ei sobinud ja ei tahetud rääkida.

Täiesti viisakalt küsisin.

Minu küsimuse peale hajati siin tänitama ja ma vastasin tänitamisele samaga.

Parandan.
Hakati.

Just noorena elasin väga raskelt neid tõrjumisi ja kiire - kiire ütlemisi üle.

Väga paha tunne oli, kui keegi ütles, et temal küll aega ei ole või käitus muidu tõrjuvalt.

Mul oli nii ebamugav ja piinlik, mõtlesingi, millega kõik naised nii hõivatud on, mina sellest aru ei saanudki, millega nii kinni ollakse.

Kust otsast sa halvustamist näed ?

Küsin, sest ma ei saa aru, MILLEGA nii hõivatud oldi või oli asi peamiselt ikka selles, et minuga EI tahetud rääkida.

Kordan jälle, lapsi ei ole vaja sisse tuua, sest neist naistest mitte kellelgi EI olnud lapsi.

No ma räägingi, sul jälle kiun üleval - maa on külmand, kärss kärnas - ehk et miks pole kõik naised nagu mina, et ma neist aru võiksin saada. :) Maailmas on väga palju inimesi, kes üksteisele ei meeldi või jätavad lihtsalt külmaks. Sa tõesti nagu arvad, et sulle öeldakse suhtlemine ära, kuna ollakse väga hõivatud? Ja kui sa teada saad, et mis hõivatus täpselt ja kui kaua, siis sinu jaoks nagu laheneb midagi?

Loe kasvõi oma viimase posti lõigud läbi:

Lõik üks: mina elasin noorena ....
Teine lõik: mul oli väga paha tunne ...
Kolmas lõik: kus mina halvustan ...
Neljas lõik: ma ei saa aru ...
Viies lõik: ma kordan jälle ...

Sa ei oska teisi kuulata, elementaarselt ja sa ei saa aru, isegi kui sulle peeneks ja lahti nämmutada. Seega sinu minapilt ja see, kuidas sind teised näevad on teineteist välistavad. :) Seega, nagu Stephen Fry soovitab, märka maailma ja natike vähem ennast. See sinu siiras huvi teiste inimeste vastu piirdub kuivalt nende väärtuses vestluspartnerina, sest mul on mulje, et sa võtad neid kui nukke, kes peavad sulle õigesti vastama õigetele küsimustele, vastasel juhul pole suhtlemine võimalik, sest sul on su 200%. Ja sa ju räägidki nii "te olete ju nukud, mismõttes te ei ole sellised nagu nukud minu arust on?" - aga see lausa on sinu jaojks vist tiba keeruline aru saada?

jah, neil ei kõlvanud sinuga rääkida, sest sul on õnnetuse hais juures.
su ülalpidamine ja enda esitlemises on tugevalt puudujääke.
----------
vastusy ju olemas, mida sa veel nüüd siis kuulda tahad?
ei sobi sulle see vastus vä? siis vaata ikka peeglisse, missugune vanaeite sealt vastu vaatab? liska vaata ka oma hinge? ka seal pole midagi ilusat, mis teistele meeldida võiks.