"Palun kirjelda, millega tegeled.
Küsin puhtsat südamest, äkki saan mõne idee."
Ma olen sulle seda juba varem kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema, eksole.
No sissejuhatuseks teen ma tööd. See võtab tubli tüki mu ajast ja energiast. Trenni teen tavaliselt viis päeva nädalas. Õpin viiendat võõrkeelt. Raamatuid loen. Süüa teen, kodu on absoluutselt alati korras (aga pesu peseb tõesti masin ja triikraud on rohkem iluasjaks kujunenud). Mehega käime kinos, teatris, kontserditel, näitustel ja muuseumides, väljas kuskil ikka nädalas korra kuni paar. Ilusatel aastaaegadel lisa juurde rattasõidud ja jalutuskäigud, kas üksi või mehega. Igas nädalas püüan leida ka üksiolemise aega, minu jaoks on see väga oluline, et end laadida ja tasakaalus püsida. Väljaspool tööd suhtlen esmajärjekorras mehega ja siis oma pereliikmetega.
Sõpru ei ole palju, on üksikud head, kindlad ja valitud. Nendega kohtume harva, mitte mina üksi, koos ikka suhtleme mehega, sest "minu sõpradest" on saanud "meie sõbrad".
Kui ma nüüd kellegagi sageli sõbrannatama hakkaks, siis peaks see tulema millegi arvelt, mis juba mu päevi täidab. Aga ma olen oma eluga rahul ja õnnelik ja mul ei ole vajadust seda tükeldama hakata, et mahutada uustulnukaid.
Ma arvan, et nii on paljudel. Isegi, kui päevad pole pilgeni täidetud ja inimesed näiteks hoopis õhtuti kaks tundi telekat vaatavad, siis äkki neile just nii meeldibki ja nad ei ole nõus oma rahuaega kohvitamisele ohverdama? Ega selleks ei pea tingimata kiire olema, et oma aega ohverdada ei taheta.
Sa pead ikka sellist seltskonda otsima, kes samuti, kui sinagi, oma eluga rahul pole ja seda uute inimestega täiustada soovivad, mitte piinama neid, kes rahul on, et miks neil sinu jaoks aega pole.