jube igav ju P-. seal üksikkongis istuda..

kuule, p, kas seal mõni armas hiirepojuke ka ringi sibab, noh seal üksikkongis, või kus sa isolatsioonis oledki?

uuuh, kuidas ära tüütas. istusin baaris ja kujutad ette, mehed muudkui ajasid ligi ja pakkusid raha. üks väljamaalane ka, ajas mingit imelikku keelt, ei ma saand midagi aru, ainult noogutasin. ja mõtleks, ta sai aru, et ma olengi kohe nõus sealsamas asja ajama. kus kukkus pressima...oi jeekim, turva tahtis meil mõlemil käed raudu panna.pistsin siis turvale pisikese pai pihku ja saime siis turvaruumi vaikselt omaette tegutsema minna. no pappi köhis kenasti ja mis sääl ikka, olgu, kes tahes, ega muu pole tähtiski, kui aint raha saaks.
ainus mure on, et äkisti sain mõne häda külge või rasestas see tüüp mu hoopistükkis ära, kummi polnd käepärast ka, aga raha oli nii vaja.

mis arvad,P., kuda asi laheneb?
head tervist sulle. muide, ma vist tean sind kuskiltkohast. jutt sul nii tuttav. ahh, pole oluline, unusta ära.

Niki

Reaalis ei ole ma oma muresid kurtnud.

Kellele ma söandan kurta, et nii üksik olen ja igav on ????
Teeksin ennast ainult lolliks ja muud ei midagi.

Pealegi sellest ei saada aru.

Samuti ei ole söandanud kelklegi käest küsida, millega nii hõivatud ollakse.

Ma ei saaks ju mitte mingit vastust, ainult tänitada saakasin.

Kellegi.
Saaksin.

egas peagi muret aint kurtma, elada tuleb. nää, ma ikka tean sind. sa pole küll kurtnud, aga see su jutt on kuidagi tuttavat moodi.aga olgu, ole mõnus, heidan koikusse. äkki olen rase ka veel, pagan seda teab. loll, ma isegi nime ei mõistnud küsida selt rahakalt jorsilt.okidoki siis, ilusaid unenägusid.

Niki
Sa enda arust jube vaimukas.

Ükski töökaaslane ega koolikaaslane vaevalt et teab, kui üksik ja igavlev ma olen.

Lihtsalt keegi ei ole minu vastu mitte mingit huvi tundnudki.

Keegi ei ole mõelnudki, olen ma üksik, on mul igav, see ei huvita mitte kedagi

P. , see istus vangitornis, aeg oli igav oodata..

P istus vangitornis, aeg oli igav oota,
nägi võõrast tulemas seal mööda mereranda.
Armas P, kallis P, lunastan sind välja,
räägin sulle oma päevast, sina räägid omast.

Armas võõras, kallis võõras, kahjuks ei sa aita,
mis ma räägin oma päevast, olen ju nii üüüüüksiiii.

P istus vangitornis, aeg oli igav oota,
nägi- keegi jälle tuleb mööda mereranda.
Armas P, kallis P, lunastan sind välja,
tule välja, lähme kinno, kohvitame kuskil.

Armas keegi, kallis keegi, kahjuks ei sa aita,
kui ma tulen majast välja mida ma siis kurdan?


(sry, kiusatus oli liiga suur, süüdistage 00.32 kommenteerijat)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 12.03.2015 00.42.

Kui reaalis kellegi käest küsida, millega nii hõivatud ollakse, siis ei tule MILLEGIPÄRAST mitte mingit vastust.

aeg ongi igav oodata.

Kui sa, P, nii kangesti suhelda soovid, miks ei suhtle sa siin foorumis? Mis siis, et see pole näost näkku, see on ikkagi üks suhtlemismoodus ju.
Foorum pole koht, kus saab ainult oma probleeme ja muresid kurta. Siin on võimalik täiesti ka suhelda.
Miks sa ei taha siin suhelda?

suhtlebki siin ja mujalgi, aga see ei asenda siiski silmast silma kohtumisi.

Päris toredasti hiilisid arutlusest eemale,osav mutt:)

Minu meelest P- s ei ole kavalust ja ta ei näitle siin midagi. Ta ongi selline, vastab nii nagu ta vastab, midagi pettust ei tasu otsida.

Suhtluseks ei saa pidada seda, kui üks osalistest vaid oma probleeme, muresid ja hädasid kurdab. Suhtluse hea tava juurde ei kuulu ka see, kui igas lauses on endale viitamine.
Suhtlemise juurde kuulub teiste kuulamine ja nendega kaasa mõtlemine. See sisaldab nii nõustumist kui ka oma vastu vaidlemist.
P pole kirjalikus vormis kordagi näidanud, et ta siin kirjutatut mõtte ja lugupidamisega loeks. Alati õnnestub tal jutt endale tagasi viia ja mingipärast meeldib talle ka vastu vaielda. Ja see kahtlustamine, õieti öeldes mõtte peapeale keeramine - kui keegi teeb normaalset kriitikat, mille põhjal saaks asju parandada, leiab P, et temaga noritakse norimise või lausa õeluse pärast.
Kokkuvõttes - suhtlus puudub. Ometi võiks ju esmalt virtuaalselt suhtlema õppida ja siis õnnestuks see ehk tänaval, tööl jm.

Ma ju suhtlengi siin.

Kui minuga ollakse viisakas ja sõbralik, olen mina vastu viisakas ja sõbralik.

Nähvavatele kommidele olen isegi püüdnud viisakalt vastata.
Alati see küll ei õnnestu, sest kui ikka teravalt nähvatakse, siis olen vahel samaga vastanud.

Viisakas, konstruktiivne kriitika on alati teretulnud.

Kui inimene ütleb asju, mis tegelikult nii ei ole, siis ma seda ütlen.

Viimane lause küll õige ei ole.

Kui sa mingil põhjustel teistele naistele ei meeldi, siis neid mitte üks gramm ei huvita, kas sa oskad nendega suhelda või ei.

Muidugi oskaks rääkida, ega ma siis alaarenenud imbetsill või tugeva puudega ei ole, lihtsalt kas naistel tõesti ei ole aega või ei sobi mina visuaalselt.

Ainult üks küsimus

Lisan veel.
Netis suhtlemise õppimise jutt on naiivne.

Olen siin mujal kirjutanud küllalt muudest asjadest jne.

Kirjalikult võib kõik klappida, suhtlemine võib olla 5+, aga reaalis ei teki naistel minuga mite mingit suhtlust.

Naistel on tõrge juba EELNEVALT, mind nähes.
Mitte kedagi ei huvita, kui hästi meil suhtlemine klapib.
Mitte keegi ei hakka seda proovimagi.

Kirjutad, et mitte keegi ei hakka proovimagi. Mitte keegi? Kas tõesti nii hullud lood sinuga? Ma ei usu, et sul sarved ja saba on, et kohe tõrge tekib. Lizal ei tekkinud tõrget?

Aga
Lizaga tutvusin internetis.

Reaalis on naistuttav AINUKE NAINE olnud, kes minuga suhtlemist alustas, aga seda ju ainult sellepärast, et ta paremaid ei saanud.

Naistuttav suhtus minusse põlgusega, kuigi ta ise parem ei olnud.
Aga seda ta ei tunnistanud.

siin ju proovimegi sinuga suhelda,esitame küsimusi ,millele sa ei vasta,kui ka vastad siis minevikuvormis, nii ju ei saa adekvaatselt maailma asjadest rääkida sinuga,ma küsisin ,mis oli viimane film mida sa kinos vaatamas käisid,sina vastad: kunagi vaatasin kinos kõik filmid ära!!! ,või siis vaatan praegu rohkem usa kanaleid,hallooooo,see polnud mu küsimusele vastus.Mine näiteks see nädalalõpp kinno Vehklejat vaatama,ja siis anna tagasisidet ,kuidas meeldis,lihtne ju!!! Mis ikkagi oli viimane film kinos ,mida nägid,no või eelviimane?

Koolis olid mul kirjasõbrad, väga hästi kirjades vestlus sujus.

Käisin ühel kirjasõbral külas ning mina ei sobinud talle üldse.

Läks teise tuppa, ei teinud minust väljagi.

Ta ema ja teised hurjutasid ka, et miks ta oma külalise üksinda jätab.
Siis tuirtsus vastu, mul oli nii paha tunne, et olen tüütu segaja.

Koju ka ei saanud, sest buss läks järgmisel päeval.

Kusjuures ma EI TEAGI, miks see tüdruk minuga turtsuma jamind vältima hakkas.

See oli mulle nagu välk selgest taevast, sest algul oli mu meelest meil sõbralik vestlus.

Siis läks teise tuppa ja ei teinud minust enam üldse välja, ei rääkinudki minuga.

Järgmisel päeval ta sõbranna saatis mu bussi peale.

Ma ei saanudki aru, milles asi. Mitte mingit tüli meil ei olnud.
Minu arust oli kõik korras, täiesti heast peast hakkas mind vältima.

Väga piinlik ja inetu olukord oli.

Issand
7 neegrit, Dzungli kuningas tulevad meelde.

mis film see 7 neegrit on??

Kuidas sa said kooliajal kirjasõbrale külla minna, kui ema sul üldse tüdrukutega suhelda ei lubanud?

P. jube igav on.

Ang
Ei lubanud suhelda jah.

Külaskäik oli 1. kursusel.

Issand
See oli film, kus 7 inimest kutusuti saarele, kindlasti oled näinud, see oli nii tuntud film minu arust.

Ang
Keskkooli ajal käisin vaheajal tädipoja naise õel külas. Imestan praegu, et lubati.

See neiu tekitas mulle pahanduse.

Talle tulid külla 2 swõbrannat, nad rääkisid terve päeva poistest, minu jaoks oli see kohutavalt igav.

Igavlesin nurgas ja olin vait, sest mind selles vanuses ( olin 16 ) poisid ei huvitanud.

Kuna ma mitte midagi kaasa ei rääkinud, siis tädipoja naise õde hakkas vist kartma, et ma mingi kaebaja olen ja lähen tädile ette kandma, et ta minial selline õde, kes räägib poistest ja suitsetab.

Neiu otsustas mind ennetada ja läks mu tädile rääkima, et ma olen mingi lollakas ja imelik ning poiste jutt oli minu pärast.

Tegelikult muidugi ei olnud minu pärast ning mind nende poisid üldse ei huvitanud.

Aga see neiu vaatas, et ma mingi imelik, kindlasti lähen ta peale kaebama.

Kusjuures ma ei oleks iial kaebama läinud, mul ei olnud sellist iseloomugi.

Lõpuks tuli mul kodus suur pahandus, kuigi mina ei olnud mitte milleski süüdi.

Mina poistest ei rääkinud, mind nende poisijutud ei huvitanud, aga lõpuks olin mina patuoinas.

Nii et keskkooliaegne külastus lõppes minu jaoks pahandusega, täiesti ebaõiglaselt.

Hiljem üritasin sellele neile öelda, kui ebaõiglaselt ta mu tädile kaebama läks.

See hirm oli tal ilmaasjata, et mina kaebsma lähen, ma ei oleks läinud, mulle ei tulnud selline mõtegi pähe.

Kaebama läks ta sellepärast, et minust ette jõuda, sest hirm oli nii suur, et ma ütlen tädile, kuidas ta minia õde poistest rääkis.

Olin mitmekordselt solvunud.
Ma ei olnud kaebaja ja ma ei oleks tädile minia õest mitte midagi rääkinud.

16.aastane, kes kardab kaebamist, kui ta sõbrannadega poistest räägib ja teine sama vana, keda poisid ei huvitanud.... arengupeetusega olite kõik või mis?
Räägi parem sellest tuntud filmist lähemalt millest see rääkis?

jube igav on tegelikult