Kirjutan veel teise kommi ka.

Ei saanud ma selle naisega mingile jutuotsale.

See naine käis mööda pubi ja rääkis IGAÜHEGA.

Pealegi mis suur saladus on lapsed, et neid varjama peab ?

Lapsi mainis ta kohe.

Tuttav ta mulle ei olnud, tänaval me ei teretanud.

Otse loomulikult on huvi siiras.

Olen eluaeg nuputanud, millega kõik naised nii hõivatud on, mida seal linnakorteris nii väga teha on, milles see " ei ole aega " seisneb.

Ma ei ole saanud seda mitte kellegi käest küsida, esiteks ei ole sõandanud ning keegi midagi ei vastaksi.

Mitte mingit trotsi ei ole, see on mind juba 30 AASTAT VÄGA HUVITANUD.

Kle P.

Raamat " Üksinda kodus ".

P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No tore siis ju
> Sinu meelest on kõik kol
> e lihtne.

Minu kogemus ütleb, et miski pole nii keeruline kui tundub. Sinu jaoks on "keeruline" nii suur pidur, et sa isegi ei ürita ja oled teiste peale pahane, et need sulle jalaga tagumikku ei anna, et saaksid vajaliku suuna kätte.

> Loe natuke psühholoogilisi ra
> amatuid, siis saad aru, kui sulle midagi tu
> gevalt alateadvusse on raiutud, siis välja s
> eda saada on väga raske.

Kui raamatute lugemise asemel nagu maa peale tuleksid või kuidagi rakendaksid seda, millest loed, siis saaksid aru, et see, kes otsustab tegutsemise asemel pea alati alateadvuse poole pöörduda, jääbki sinna kohta, kuhu elu ta hunnikusse viskas. No oletame, et kodus elasid mingi no ütleme 16-17 aastani, siis nüüd oled 47 - see tähendab, et iseseisvana oled elanud tüki maad kauem kui kodus. Seega, mis sinu sellele alateadvusel siis viga on? Ma arvan, et 80-selt soiud oma alateadvusest samamoodi edasi nagu praegugi

> Rääkida on m
> uidugi lihtne, kui ise ei ole sarnases oluk
> orras olnud.

Oi, oi, sa oled oma olukorras nii erandlik ja unikaalne, et sure või surnuks. Teistel inimestel pole ju vanemaid ega alateadvust ollagi ja elu on lill kogu aeg.

> Su komme lugedes oled tõe
> näoselt ka ise mõne kompleksidega inimese ko
> mplekse suurendanud.

Minu elu eesmärk ei ole jah olnud teiste inimeste komplekside vähendamine, ikka oma hingekese eest kannan hoolt. Sina näiteks ei viitsi seda teha omaga.

> Kui sulle lapsest
> saadik midagi miljoneid kordi pähe raiutakse,
> siis ülimalt naiivne arvata, et see kohe
> täiskasvanuna kaob.

No kohe ei kao ja mis siis? Sinu kohe oli millal? Kui 80seks elad, siis oled täppilt sealmaal, kus praegugi. :)

> Kui kaob, siis ei
> ole seda väga tugevalt alateadvusse raiutudki.

Nooo, oleme isegi uhked oma raidkirjade üle? :)

> Ah, mis ma räägin, sulle nagunii ei
> jõua pärale.

Mul on pere, lapsed, oma kodu, hobi, mida armastan, pole suhtlemisraskusi - mis sinul on? Mul pole seda kaugelt alati olnud ja ma ei sündind siidisärgis ja hõbelusikas suus.

> Kõrvalseisvale inimesele
> võib muidugi kõik tunduda nii lihtne.

Kui võtaks vaevaks sa sellest oma Rapuntslitornist alla tulla ja pöörata tähelepanu lihtsatele asjadele, sest tundub, et sinu alateadvust paeluvad vaid keerulised asjad, siis olekski asjad veidi lihtsamad.

Autor?

No tore siis ju

Sulle kõrvalseisjana võib tuinduda, aga rumal on seda kindlalt väita, kui sa ise ei ole samas olukorras olnud.

Selleks oleks me pidanud kasvama täpselt sarnastes tingimustes, alles siis saad öelda, on lihtne või ei.

Nüüd ma olen sellest juba lahti saanud, nüüd kirjutan tõesti kibestumisest ja üksindusest ja pettumusest.

Sa kirjutad asjadest, millest sul aimu ei ole.

Eks minagi oleksin naistuttava ja kõige muu unustanud, kui mul oleks praegu pere.

No tore siis ju

Kui mul oleks armastatud mees, mitu last, siis loomulikult suunaksin kogu armastuse ja energia neile ning oleks naistuttava ja kõige muu ammu ära unustanud.

See on ju selgemast selgem.

P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No tore siis ju
>
> Sulle kõrvalseisjana v
> õib tuinduda, aga rumal on seda kindlalt vä
> ita, kui sa ise ei ole samas olukorras oln
> ud.

Rumal oled sa ise. Sinu loogika järgi peaksid näiteks psühholoogid ise üle elama vägistamisi, pilastamisi ja muud kõikvõimalikku halba, et suuta kedagi teist aidata.

> Selleks oleks me pidanud kasvama t
> äpselt sarnastes tingimustes, alles siis saad
> öelda, on lihtne või ei.

Kama kaks, ka son lihtne või ei, aja jalad kõhu alt välja ja hakka astuma - siis on lootust, et 80selt elule tagasi vaadates on meenutada midagi muud kui su alateadvus. Kuigi minu enda arvamus on, et sa oled täiesti lootusetu, kui eelnevad 20 aastat pole sulle midagi õpetanud.

> Nüüd ma ol
> en sellest juba lahti saanud, nüüd kirjutan
> tõesti kibestumisest ja üksindusest ja pettu
> musest.

Vabandust, millest sa lahti saidki?

> Sa kirjutad asjadest, millest s
> ul aimu ei ole.

Oi, no sa paned inimesi nii ilusasti paika, jälle sinu paradigma reeglid ja sa tead täpselt, millest mul on aimu ja millest pole.

> Eks minagi oleksin na
> istuttava ja kõige muu unustanud, kui mul o
> leks praegu pere.

Oleks sa jee. :) Kogu su elu on juhtinud hirmud, millega sa ei võitle ega isegi evi soovi seda teha ja sinu laps(ed) oleks selles hirmus üles kasvand. Su alateadvus olla lihtsalt ületamatu takistus ju. :)

P. veel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No tore siis ju
>
> Kui mul oleks armasta
> tud mees, mitu last, siis loomulikult suunak
> sin kogu armastuse ja energia neile ning ol
> eks naistuttava ja kõige muu ammu ära unust
> anud.

Sul ei ole armastust, sinu rüpp on külm, kõle ja tühi. Sest sa keeldud kogu seda armastust, mis sul väidetavalt on, raiskamast ainsale inimesele, kellele on seda kõige rohkem vaja - iseendale.

> See on ju selgemast selgem.

Oo ja, muidugi, see sinu "selgemast selgem" on su toonud sinna, kus sa praegu oled.

P. kirjutab: Ah, mis ma räägin, sulle nagunii ei jõua pärale.

Kõrvalseisvale inimesele võib muidugi kõik tunduda nii lihtne.
aga miks sa meid oma mölaga siis tüütad, kui ükski normaalne inimene pole sinu arvates võimeline siu kristuse kannatustes aru saama nagunii?
hämmastav järjekindlus internetist loota leida samasugust juhmi nagu sa ise oled. et siis nagu teist P.- d otsid vä?

no niisusgusr naist peaks ju teistele lausa raha eest näitama. Õppevahend, kuidas naine ei tohiks oma elu ära raistata puhtalt iseenda isekusest.

ja kõik tema kannatusi täis tünnid ka turuväljakule sättima vaamaiseks. Kristus ikka kahvataks sellise elu- olu juures. irw.
----------
ma siiski keeldun uskumast, et tegemist on reaalse inimesega. keegi lihtslat veab seda tegelaskuju edasi. Võib olla algatuseks mingi kergem idee oli üksinda olemisest, nüüdseks on keegi kirjanik P. kakakteri üle võimendanud.
Kuna teksti siia lisades, küsitakse arvuti süsteemi poolt üle, kas "cookies" ka kaasa tulevad ja kui need välja lülitad, siis kommentaare lisada ei saa.
st . keegi ikka teenib iga kirjarea eest siin.

No tore siis ju

Rääkida saaksime õiglaselt siis, kui me oleks MÕLEMAD TÄPSELT SAMASUGUSES OLUKORRAS KASVANUD.

Kui sulle lapsest saadik MILJONEID KORDI ÜHTE ASJA KORRUTATAKSE, jääb see sügavale alateadvusse ja välja seda sealt saada on väga raske.

Hea küll, räägitakse mõned korrad, see nii ei mõju, aga kui KORRATA ÜHTE ASJA PALJUDE AASTATE VÄLTEL ÜLE JA ÜLE, siis mõjub küll.

No tore siis ju

Kui sulle ikka 16 AASTAT JUTTI IGA PÄEV PALJU KORDI KORRUTATAKSE, KUI TARGAD, TUBLID, ANDEKAD, ILMEKSIMATUD ON TEISED TÜDRUKUD, siis sa hakkad uskuma, et sina ei ole mitte midagi väärt ja pead teisi naisi kummardama ja ümmardama.

Kas sul on mäluga ka probleeme? Millega inimesed siis hõivatud on, mis nad teevad, kuidas oma aega sisustavad? Sa pole julgenud küsida?!? Oled seda siin kordi küsinud. Ise vastasin sulle pikalt, umbes aasta või nii tagasi oli see. Pärast oli ausalt öeldes sant tunne, nagu musta auku oleks mu kirjutamine vajunud. Ei mingit reaktsiooni sinu poolt, rääkimata paarist heast sõnast, et tänan, oli põhjalik ülevaade või miskit muud taolist.
Alles äsja kirjutas sulle vist ang ja on teisigi kirjutajaid olnud.
Ja vaata kui pikalt oli sul kirjutamist selle baarituttava kohta, aga ei sõnagi sellest, mida sina maailmale head oled pakkunud. See, et sulle on pähe taotud teisi kuulata ja austada ja sa justkui teisiti ei julgekski, ei tähenda kopka eestki seda, et sa kuulaks ja austakski. Sa käitud tossikesena, kuid selles puudub siiras lugupidamine teiste vastu.
Ainult hala, et sind ei taheta, kuid mida oled sa ise selle heaks teinud, et tahetaks?
Mõtlesin, et kui sulle meeldib Ameerika dok-saateid vaadata, kus muudkui korratakse üht ja sama ning kus sisu liigub lahenduse poole teosammul, et siis sama jutu sulle ülerääkimine siin ehk viib ka sind teosammul arenemise suunas, aga tuleb tunnistada, et sa oled siiski lootusetu nähtus. Omamoodi fenomen, sest kirjutada sa mõistad, samas ümbritsevat elu ei mõista üldse. Ju sel mingi seletus ka on, meditsiiniline tõenäoliselt. Ega sa praegu ka aru saa, mida sulle öelda tahtsin, olen selles veendunud.

P, auu? Kes selle raamatu autor on, mida sa loed?

Siin tõesti on vastatud, aitäh.

Reaalis küll keegi ütlema ei hakka, millega hõivatud on.

Kooliõde on ainuke, kelle käest julgesin küsida.
Ta vastas, et mis see minu asi on.

Kuidas sinu meelest on võimalik teistega hea olla, kui mitte mingit suhtlemist ei olegi.

Selleks peab ikka eelnevalt suhtlus tekkima, aga seda ei tekigi.

Seda naist baarist ma tuttavaks pidada küll ei saa, see oli nii põgus vestlus, ei olnud mingit tutvust.

Telerist olen näinud, kuidas TÕELISED SÕBRANNAD teineteisest hoolivad, teineteise pärast muretsevad, silmad võtab märjaks.

Vot nii käituvad tõelised sõbrannad.

Kuidas ma teisi ei kuulanud ?

Just nimelt kuulasin.

Tegin seda, mida teised naised tahtsid.

Kusjuures ma päriselt uskusin kaua aega, et teistel naistel ongi alati õigus.

Alles NÜÜD, vanas eas olen saanud aru, et see nii ei ole.

mitme naelaga sinu perseee ristile löödi? lihtsalt huvipärast tahaks ka teada mõttetute inimeste elust.
kas sul häbi ei ole niimoodi hakanud?

Näiteks naistuttavasse suhtusin mina küll hästi.

Naistuttav aga ei sallinud mind algusest peale.

Teistesse naistesse olen ma hästi suhtunud, mitte kellelegi ei ole midagi pahasti öelnud.

Oleksin kindlasti olnud hea ja truu sõbranna.

Mis mooodi sa sõbrannaks saamist ette kujutad? Nagu koera võtmist?

Mu meelest on sul eluvõõrad mõtted.

Kui sinuga suhelda ei taheta, siis ei suheldagi.

Sa võid teistele palju head teha, jäädki head tegema, teised lihtsalt kasutavad seda ära, aga sinuga suhtlema ikka ei hakka.

Mäletan, kooli ajal oli mul nii hea meel, kui sain kellegi heaks midagi teha.

Arvad, et seda hinnati või.
Lihtsalt kasutati minu tehtut ära, aga ega siis keegi sellepärast minuga suhtlema ei hakanud.

Moosimadu
Naistuttavale olin ma tõesti koera eest, keda ta sai oma huvides käsutada.

Vasta palun küsimusele.

P, auu? Kes selle raamatu autor on, mida sa loed?

Unistan sellisest sõbranna - suhtest, kus mõlemad pooled teineteist austavad, teineteisest hoolivad, teineteist vajavad ja hindavad.

Sellisest suhtlemisest, kus mind tõesti VAJA on.

Aga sind pole ju kellegile vaja.

no jeebus küll,anna andeks et ma vene kanaleid ei vaata,ja näed, ei huvita sind minu teemad,kohe lajatasid oma. nii ei ole viisakas

Aga kui kaua peaks olema tuttavad, et inimesed võiksid väita, et nad on sõbrad?

Issand
Ei tahtnud lajatada.

Moosimadu
Raske öelda. Mõnda aega peab ikka enne suhtlema.

Sõbrad on need, kes TEINETEISEGA suhelda tahavad.
Me naistuttavaga ei olnud sõbrad, sest tema ei tahtnud.

Tuleb välja, ei ole mind vaja jah.

Kurb on.

See huvitab mind ka, kui kaua eelnevalt tuttavad ollakse, et sõbrannadeks saada.

Mõistan, see kuidas kellelgi, aga ikkagi.

keegi küsis raamatu Üksinda kodus autorit,tahaks ka teada.ja keegi vahepeal küsis millega sa elus rahul oled,mis sulle rõõmu valmistab