Kunagine töökaaslane pöördus mu poole sooviga, et teeksin ta teisele korterile hindamisakti.
Ütlesin, et ei tööta enam maaklerina ning seetõttu ei tohi ma seda teha.
Ütlesin, kus praegu töötan ning mainisin ka, et palusin kunagi kursusekaaslast, kes töötas raamatupidajana, et oma tööd mulle selgitaks, et oleks julgem tunne kuhugi kandideerida.
See oli paar aastat peale lõpetamist.
Olin nõus selle eest maksma, aga kursusekaaslane ei olnud ikkagi nõus selgitama, ilmselt sellepärast, et äkki võtan temalt töö eest ära.
Töökaaslane ütles ebameeldiva häälega, et ta ei selgitanud sellepärast, et arvas, sa ei saa aru.
No kas see ei ole mõnitamine ?
Siis hakkas õiendama, et kuidas sa ei teadnud peale lõpetamist, mida sa täpselt tööl tegema hakkad ? Õiendas ja õiendas jupp aega.
Paradoks on selles, et ta ise on lõpetanud 8.klassi, kui sedagi, aga hirmus tähtsaks peab ennast ja nii täpselt teab, et lõpetajatel ei ole tööl midagi juurde õppida ega selgeks teha, kõik on juba ette teada.