P, sinu siinset juttu lugedes ei teki küll tunnet, et sa nähvamises kodus ei oleks.
sa kahtlustad igat teiste öeldud sõna, lauset ja mõtet, näed ainult rünnakut kõiges ja kõigis.
ja mis kasu on sest 4 aastast kirjutamisest, kui asjad on ikka samas kohas.
meie kahjuks teame sind sellena, kes sa läbi oma kirjutatu meile paistad. me ei tea sind reaalis. ei tea sinu minevikku, sinu olemist, suhteid ega midagi. aga kõik need reageeringud, mis sulle siinsamas on saadetud, ongi sinu enda jutu peegeldus.
ja ka selle peegeldus, et sa tõrgud edasi minemast.
no mida sinuga teha siis.
minul noorena oli samamoodi probleem suhtlemisega, olin samamoodi vagur ja lasksin endale öelda ja alles hiljem elasin kogu asja enda sees läbi. kannatasin rohkem, kui oleks vaja olnud. kujutasin vaikides asjad hullemaks, kui need olid. oleks ma suutnud oma tunnetest ja mõtetest valjusti rääkida, avaldada arvamust, kui vaja oleks olnud ja mõistnud, et probleemi tegelikult ju pole, oleksin ammuilma rahuliku südamega elada saanud.
aga ma kruttisin ennast, praadisin omaenese kujutluste rasvas ja nägin, et kogu maailma just minu vastu on, et iga sõna ongi isiklikult minu alandamiseks öeldud....aga ei olnud see üldsegi nii.
siis ma ei saanud sest aru ja piinlesin. probleem oli minus, mitte teistes.
tänaseks olen vaba, sest tean, et kõik, iga sõna, iga inimene, iga tegu, on omavahel seotud, on millegi tulemus ja on saanud alguse mingist kindlast põhjusest.
vastan sulle, et jah, paneb imestama, et sul lastakse siin aina kedrata. kedrata teemat, millel lõppu ei tule, millel algust ei ole, on lihtsalt üks detail, mida keerutad, väänutad ja piinled....aga edasi astuma pole sa nõus.
see ajabki paljud sulle halvasti ütlema, sest miski ei aita sind, sa tundud lootusetu...ja kommijad tunnevad end abitult ning samamoodi lootusetult.
kas sa tõesti usud, et see, mida sa siin 4 aastat teed, kaitseb sind kuidagi.
eksid, kullake.
ja lisaks veel, kelle eest sa end aina kaitsma pead.
ma nt olin samamoodi vaikne, vagur ja allaheitlik....aga kui praegu tagasi mõtlen, siis no polnud ühtegi nii, et mulle kõik pähe üritasid astuda või ära tahtsid kasutada... polnud nii, P.
ja su väide, et kõiki vaguraid 100% maha tambitakse, on täiesti vale ja absurd.
inimesi on igatsorti ja kui üks sind alandabki, siis teine, kolmas seda kohe kindlasti ei tee.
seepärast küsin veel, mis su elus sellist oli, mis sind täna niiväga "sandistab". kõik see, millest oled kirjutanud, ei saa normaalse, isegi äärmiselt alandliku inimese, jaoks olla see tegur.
kas sa õpid psühholoogiat?