mida sa pii siis teed, kui sinu küsimustele P ei vasta, siiamaani ta pole seda teinud. kaua sa jaksad siin positiivne sel juhul olla, jään huviga jälgima.

P näe keerutab, et tema sinu küsimustest aru ei saa. kõrgharitud inimene oma jutu järgi aga sinu küsimused käivad üle mõistuse.

kuidas selle diplomiga nüüd siis on?

said selle kuskilt tehnikumist vä?

mida nüüd leotakse ka kõrghariduseks?

mind huvitab
kas peab siis elu või seda kommentaariumi väga dramaatiliselt võtma? iga üks talitab oma parema äranägemise järgi. nagu me kõik. ka Sina. :)

põnevaks läheb:))

np pii, kui sinu nummi oleks lubaba sul parema äranägemise delfikast saada, siis anna aga minna.

mul on muid võimalusi ikka ka. nii hale terapist( irw) ei pea ju ka olema.

nii nummi see: ma olen niii hea, ma olen nii hea.
kõik on nii ok. hästi naiivne. nagu esimene vastamata armastus.

pii kirjutab: kas peab siis elu või seda kommentaariumi väga dramaatiliselt võtma?
-----
ei tea jah, miks see sulle draamat põhjustab...
tegelt ega ei huvita ka.

mind huvitab P. dilpomi saamislugu. Faktid, muu mulaga ei maksa siin mind püüdma tulla. ei tööta.

3, 14.
Peamine võimalus on vastu öelda.
Noritakse selle kallal, kes ei hakka vastu.

No nii raske on see vastu ütlemine. Selle kallal tuleb vaeva näha, aga siis on häda, et mul hakkab kahju inimesst, kellele ma vastu ütlesin.
Mis siis, et mulle halvasti ütles.

sisuliselt on iga inimese teod, sõnad, mõtted, emotsioonid väga individuaalsed substantsid, väga sügavalt just selle inimese mingite enda omandatud, õpetatud, kaasa saadud (lapsepõlvest, sootsiumist jne) kogemuste ja tajudega seotud. kokku puutudes kellegi teisega jäävad kõik need elemendid ikka ja ainult vaid selle nimetatud inimese sügavalt isiklikuks pärisosaks. tema on tema.
teisel inimesel, kokku puutudes selle esimesega, temaga on sama, kuid tal on samas alati võimalus valida, kas ta kuidagi suhestub selle esimese indiviidi sõnade-tegudega või mitte. alati jääb valik:
KAS suhestuda,
KUIDAS suhestuda.
seega ei teise inimese agressioon, viha, alatus misiganes muu emotsioon või loomuomadus ei seostu näiteks minuga sisuliselt mitte kuidagi.
kui ma seda just ise ei soovi ja ei luba.
tema viha, tema alatus, tema väiklus on tema probleem. nagu kõik muu. mina olen mina sellest kõigest sõltumata.
kui ma lasen end kellegi vihal või agressioonil emotsionaalselt kaasa tõmmata, siis muutub sama substants tõepoolest ka minu osaks või lausa probleemiks.
oluline ongi otsus kellel/millel me laseme end mõjutada ja kuidas.
määravaks saab primaarselt justnimelt suhtumine antud olukorda.

läbi selle sisuliselt kujunebki kogu meie ümbritsev maailm. mitte sellest, kas midagi juhtub või mitte, kas keegi teeb midagi või mitte või kas keegi ütleb meile midagi või mitte, kas see keegi on reetlik, alatu, vihane jne. tähtis on see kuidas MINA sellesse suhtun, kuidas sellel kõigel end mõjutada lasen ja kuidas sellest kokkupuutepunktist selle inimesega välja tulen ehk probleemi just nimelt enda jaoks lahendan.
see viimane annab aga taju mil määral me oleme õnnelikud.

ja tegelikult me ju kõik siiski tahame olla õnnelikud. siin küll suurt teadust pole. :)

niisiis, loeb armastus üksnes.
kui me koos emapiimaga KÕIK saaksime iseenesestmõistava tingimusteta armastusvõime kaasa, siis polekski vaja arutleda, kellega suhestuda, kellega mitte, mida endasse lasta, mida mitte....meil oleks armastus. sinul, minul, temal...meil kõigil....ja teatavasti armastus on pika meelega, andestab kõik, loodab kõik, annab kõik, mõistab kõik jne jne...ei tea peast seda lugu armastusest, aga kuskil see oli kirjas, st keegi nii kirjutanud kunagi....aga ometi õigesti.
kahju, me oleme armastusest kaugenemas ja väga kiires tempos.
kas mitte just armastus ei hoia meid kõiki koos, kogu seda maailma, kogu seda elavat meie ümber ja meiega koos, seda keskkonda elamisväärsena, et meie, meie lapsed ja lapselapsed jne....saaksid olla õnnelikud just siin oma elusoleku ajahetkel.

igas meist on see salapaigake olemas, mida armastusega saab elustada.

P.
"Peamine võimalus on vastu öelda.
Noritakse selle kallal, kes ei hakka vastu."

lohutuseks võin öelda, et need kes hakkavad vastu, nendega ei norita, nendega sõditakse. ja mitte vähe. :)

"No nii raske on see vastu ütlemine. Selle kallal tuleb vaeva näha, aga siis on häda, et mul hakkab kahju inimesest, kellele ma vastu ütlesin."

tundub, et oled niivõrd empaatiline inimene, kui kahju hakkab.
kuid sellest johtuvalt: milleks püüda õppida seda, mis vastu hakkab? kas sellepärast, et teised soovitavad, et see on ainus tee enesekehtestamiseni?
ei ole. :)
võib selle asemel näiteks õppida hoopis mittesolvumist. või üleüldse ignoreerimist. tulemus on sama. sinu meelerahu.
kas see viimane polegi siis kõige olulisem sellises olukorras?
las nad ütlevad. neid ütlejaid jagub nii ehk teisiti.
samas tuleb teadvustada, et ka nemad teostavad läbi selliste aktsioonide eelkõige vaid iseennast ja laias laastus pole siiski vahet, kes neile ette jääb.
sisuliselt see ikkagi ei puutu sinusse.
sina oled ikka sina.
ja sul on alati valik.
eelkõige jääda vaatamata kõigele iseenda heasse. oma tegelikku olemusse. mitte lasta end mõjutada teiste negatiivsest energiast vaid laste mõjutada end alati ja esmajärjekorras iseenda positiivsest olemusest.
:)

3, 14
Siin netiski olen mõelnud, et äkki ütlesin liiga teravalt vastu.
Või kui inimene tagasi tõmbub, siis hakkab temast kahju, et äkki poleks pidanud niimoodi vastu kirjutama.

Aitäh, väga huvitav ja meediv lugeda.

õpetati meie ajal, kui keegi norima tuli.
tollel ajal aitas see. kas tänapäeval mõjub, pole kogemust.

nunuu
jah, loeb armastus.
kuid nii siinse teema kontekstis, kuid samas misiganes teema osana - eelkõige armastus iseenda vastu. see oleks primaarne.
kui seda ei oska, kui ennast ei armasta, ennast ei väärtusta, enda üle ei rõõmusta, siis mida meil olekski endast välja anda?

mis aga on enesearmastus?
jah, õige. iseenda jumaliku olemuse äratundmine. et mina olen mina ja see on lahe. :)

P.
"Siin netiski olen mõelnud, et äkki ütlesin liiga teravalt vastu.
Või kui inimene tagasi tõmbub, siis hakkab temast kahju, et äkki poleks pidanud niimoodi vastu kirjutama."

no kui hakkab kahju, hakkab häbi, hakkab ebamugav jne.
siis alati (ka netis) võib ju kohe öelda, et näed, tunnen nii ja nii. vabanda.
isegi vihasena saab nii öelda.
kuid me muidugi pole harjunud nii käituma. pole harjunud iseendalegi oma tegelikke emotsioone tunnistama ja ammugi siis teistele. veel vähem vabandama selle pärast. :)
siin ongi nagu võti: tuleb lihtsalt õppida olema aus. kui inimesed suudaksid seda olla, jääksid pooled probleemid ja ehk ka haigused olemata.
jah see pole kerge. õppida seda ausust enda vastu. sest me teeskleme ka iseenda ees väga palju. miks? sest meid on ilmselt paljus nii kasvatatud. nende poolt, kes on ise samas kasvanud.
oleme ärritunud aga ütleme, haha, issand kui naljakas. oleme solvunud, haiget saanud, kuid ei taha seda tunnistada, ego ei luba ja enesekaitseks asume hoopis rünnakule.
me ei tunnista endale oma emotsioone. me pole harjunud.
kuid sealt need probleemid justkui algavadki.
diagnoos on ometi 50% ravi edukusest.

sa, P, oled aga aus ja siiras inimene, arvan, et see tuleb sul välja küll. olemaks hea. nagu su sügavam loomus tegelikult on. :)

nunuu
"kui me koos emapiimaga KÕIK saaksime iseenesestmõistava tingimusteta armastusvõime kaasa, siis polekski vaja arutleda, kellega suhestuda, kellega mitte, mida endasse lasta, mida mitte....meil oleks armastus."

aga meil ju ongi. :)

on jah, aga me ei usalda seda. me ei armasta ennastki ja püüdleme meile ette kirjutatud ideaalide poole. pettes sedasi nii ennast kui armastust. me usume, et keegi meist teab kõike paremini, me ei usalda iseend, ei usalda armastust iseendas. oleme segaduses, piiname ennast ja teisi endi kõrval, saamata aru, et me kõik võiksime olla õnnelikud oma armastuses, et me olemegi vaid armastus. kõik muu on üksnes illusioon...

no see ka selge, et P. siin valetab, nii et te ei jõua kaastunnet niipalju pakkuda, kui tema seda kerjata.

ja et seda kerjata, tuleb mingi põhjus ju leida.
ses mõttes ikka see diplom huvitab.

et miks see nii P. närvi ajas.
mis vale sellega siis seostub, nii suur, et ei anna tänase päevani P. l reageerimata jätta?

no naljakas pii parandaks P. ära. Nii õhinal asja kallal.

Ainuke mure, et P. ei tahagi ära parandatud saada. sest siis peaks 4 aastat kestnud inina ära lõpetama.

see teie kaastunne toidab teda nagu käärima läinud pärmiseen.

sellelt emapiimast eespool saame pool isast, pool emast pluss pärilikus haigused ja soodumused st geneetika.

ja seda juba palja armastusega ära ei paranda.

meil kõigil on võime üksteist aidata. või parandada.
või siis ennast. :)

ole siis mõnus. pii. selle parandamise jutuga.

Vot, olengi nõus, et geneetika ja haigused saavad meist võitu alati.
Seoses sellega vastutame me kõik tervete inimeste terve homse päeva eest.
Meie aga täiesti süüdimatult sekkume Looduse seadustesse ja Looduse iseregulatsiooni, tema valikutesse.
Me lausa eirame Looduse korraldusi, sest oleme liiga isekad, liiga minakesksed ja see viib lõpp-kokkuvõttes kaotuseni.
Inimene võib küll sündida üksi ja surra üksi, aga elada tuleb tal ikka koos kogu elavaga siin maailmas, elada võimalikult ausalt, hoolivalt ja võimalikult vähe kahjustades üldist elu.
Võib olla see ongi meie kõigi ühine ülesanne siinses maailmas meile kingitud elukillu eest..
Me vastutame tervete järglaste eest kõik ühtviisi võrdselt.
Ainult tervete privileeg on inimliini jätkata. Haigete asi on kõrvale jääda, niisama rahumeelselt leppida ja heas tahtes oma elu lõpuni elada.

Meie aga solgime inimliini täiesti süüdimatult, kujutades seejuures, et oleme võimsamad Loodusest ja teeme, mis tahame.
Inimeste ego on nii punnis, et vägisi tuleb meelde lauluke - põnnadi, põnnadi hüppas põis....
tõmbas ennast õhku täis ja karplauhti lõhki käis....

Maailma jaagu ainult valge rass?

No see ka selge, et P. siin valetab, nii et te ei jõua kaastunnet niipalju pakkuda, kui tema seda kerjata.

ja et seda kerjata, tuleb mingi põhjus ju leida.
ses mõttes ikka see diplom huvitab.

et miks see nii P. närvi ajas.
mis vale sellega siis seostub, nii suur, et ei anna tänase päevani P. l reageerimata jätta?

22.00
Mis mõttes tänaseni ? Töökaaslane ju ALLES NÜÜD õiendas, see ju alles oli.

Ega see õiendamine siis ei olnud 20 - 25 aastat tagasi.
Muidugi õiendas ta siis ka, inimesel oligi selline komme.

3, 14
Su kommid on fantastilised, aitäh.
Loen ikka uuesti ja uuesti üle.

P.
sa ise oled ka fantastiline.
kui sa vaid seda ise lõpuni usuks. :)

H
Kus sa paned piiri, kes on haige, kes mitte ja kes üldse on kellegi jaoks haige ?

On ju füüsiliselt haigetel emadel tihti terved lapsed.
Samuti vaimselt haigel ei pruugi laps vaimselt haige olla.

Vaimselt haiged naised samuti sünnitavad ja ei pruugi nende lastel midagi viga olla.

Sama füüsiliste haigustega. Ega siis kõik haigused järglastele ei kandu.

Või võtta alkoholism. Alkohoolikute lastest ei pruugi sugugi alkohoolikud tulla.
Vahel lapsed lausa ei kannata alkoholi silmaotsaski.

pole ju tähtis, milla see töökaaslabe õiendas, DIPLOM huvitab, et kui palju sa selle kohta siis valetanud oled?

kuidas said, kelle fabritseeritud see siis on? mis kool?
nii piinlik, üle 20 aasta?, et ajab tagajalgadele siiamaani.

näed, ise et häbi ja südmetunnistus urgitseb su sisemust.

Alustame trauma ja pingevabastamise grupiga (TRE).
Esimene kord kohtume: 02. aprillil kl 18.00 - 20.00
(järgnevad kohtumised toimuvad samuti neljapäeviti).

Koht: Ahtri 8, Tervikliku Mina kooli ruumis 7. korrusel.
Läbiviijad: Marika Kallikivi ja Piret Rass

TRE on dr. David Berceli poolt välja töötatud grupp harjutusi, mille ülesandeks on süvalihaseid värisemise teel pingest vabastada.
Miks see on oluline?
Elu jooksul kogeb iga inimene suuremaid ja väiksemaid läbielamisi. Need jäävad "kinni" kehasse, eelkõige süvalihastesse. Aju saab pidevalt signaale kehalt, et oht ei ole möödas. Kaob turvatunne, mis hakkab mõjutama suhtumist endasse, teistesse ja kogu maailma.
TRE aitab kehal lõdvestuda ja oma jõud taastada.
Kui tunned, et:
- oled elus justkui kinni jäänud,
- kannatad nt depressiooni või ärevuse käes
- tunned abitust ja üksindust
- oled segaduses ja hirmul või ärritud tihti
- on tekkinud tunne justkui sa ei ole enam oma elu peremees

on see töötuba just sinu jaoks.
Hoiame ruumis hästi turvalist ja hella õhkkonda, mis on äärmiselt vajalik sügavale alateadvusesse kogunenud hirmude vabastamiseks, sest tihti kaasneb nendega tugev häbi ja piinlikkuse tunne

Kaasa võta mugavad riided ja kerge tekk. Matid on olemas.

Registreeruda saab: piretrass@gmail.com või marikakalli@gmail.com
Osalustasu: 15 eurot. Tasumine sularahas kohapeal.
Ootame sind!