vaat minul on hoopis tekkinud selle Peega seoses selline arusaam, et osad inimesed lihtsalt ise nuruvad, et nendega halvasti käitutaks. nad vajavad seda nagu õhku hingamiseks või ongi nad selleks siia ilma loodud, et teistele pinda käia.
mina olen olnud kaks korda abielus nt.
esimese mehega tundsin end nagu laps, kes püüab hea laps olla. pingutasin elu eest, et välja teenida "issi" kiitus ja tunnustus. lahku läksime, sest ühel hetkel sain mina täiskasvanuks ja meie suhtest ei tulnud enam midagi välja.
nüüd elan aga mehega, kelles on paras annus Peed. põhiline on aga see, et see mees ajab mind ikka nii endast välja. ta lausa pigistab mu hinge nii kinni, et tahaksin ta maa põhja lüüa, tahaksin talle kerepeale anda, teda mõnitada, röökida ta peale...ja seda ainult selle tõttu, et ta ei käiaks üht ja sama mustrit päevast päeva..et ta püüaks natukenegi oma sisseharjunud paigalseisust välja tulla.
see on aga lootusetu lootus ja see kisub minus pinnale kõige halvema, mis inimeses üldse olla saab.
mõtlen, et Peee kurdab, et kuidas saab õnnetukesega halb olla, kuidas saab inimest mõnitada jne....
aga saab.
ja saabki vaid teatud tüüpidega, sest
selline inimene ISE tekitab sellise suhtumise. ta ISE rebib teises pinnale selle kõige halvema ja sedasi hakkab ta saama tuld ja tõrva. teenimatult, nagu ta ISE arvab. enda arust on ta ju nii paganama hea ja õiglane ja lausa pühak kohe, et kuidas temaga ometi saab halvasti ringi käia?!
aga seda, et ta ise kogu halva esile meelitab, ta aru ei saagi saama, sest enda arust on ikkagi tema ju hea ja see teine halb järelikult.
mõni inimene teeb meid paremaks, sest temaga koos saab elu vabalt voolata ja see on õnnistuseks mõlemale poolele.
mõni teine inimene on nagu takistus, nagu hävitaja, nagu pidur....temaga koos kas upud koos temaga või lihtsalt muutud ise vihkavaks ja õelaks. sa vihkad nii toda teist kui ennast ja mitte midagi ei muutu enne, kui sa pole sellest suhtest põgenenud.
tema juba ei muutu, ta on nagu jalgupidi betooni betoneeritud ja seal ta siis seisab ja undab ja ajab lausa sindki peast hulluks. ise on ta ammuilma hull, ainult ta ei hakka seda iial tunnistama ega vast arugi saama.
ahh, üsna segane jutt sai kirja. aga siia sobib ka niimoodi.