P: "Tegelikult olen küll harjunud, et mulle halvasti öeldakse, aga ikkagi siinsed kommid on vahel ikka enesetunde päris halvaks muutnud.
Kuigi siin kõik anonüümne, aga millegipärast vastused vägagi rusuvalt mõjuvad."
muidugi mõjuvad. sest sõnade taga on mõtted ja ka mõte omab samasust teoga. ehk siis omab oma energeetikat.
kuid vaata, hoolimata oma valust oled sa ikkagi väga tubli seni olnud. miks? sest sa vaatamata kõigele ei vasta samaga. sa ei lasku nendega samale madalusele.
tead P, tundub tegelikult, et siin ehk ongi see konks. mitte sinu näiline tossikeseks olemine ei käi neile närvidele. käib närvidele sinu sisemine otsus mitte laskuda nendega samale tasemele.
mulle tundub see väide siiski aina tõesem. :)
vaata kui palju on sulle öeldud, et sa sead ennast teistest üle. onju öeldud? sina siis iga kord imestad, et kuidas nad sedaviisi tõlgendavad, kuigi omameelest tunned end just alaväärsena.
aga vaata, sõbrake - see ongi sinu ülevus, sinu üleolek, et sa nendega samale tasemele ei ole nõus laskuma.
ja see neid ärritab. oi, kuidas ärritab.
ajab lausa öökima, iiveldama, jalgu trampima ja veel enam sõimlema, räuskama, diagnoose panema, modedele kituma jne jne.
aga las nad seal öögivad ja trambivad, sest kõik, mis nad teevad on tegelikult vaid iseenda hinge määrimine.
mida mustemaks nad aga saavad, seda enam neid ärritab sinu puhtus, sinu ausus, sinu julgus olla ikkagi selline nagu oled. isegi kui see siinsele kambale teps mitte ei meeldi.
tubli oled! :)