kas sa elasid koos p-ga tema lapsepõlvekodus, et tead, kuis neil asjad olid.

ema PEAB??????
mida see ema peab, ma aru ei saa.
isa ka PEAB..
lapsed ka PEAVAD...

mis elu selline on, kus kõike PEAB?

elu on loodud vabana voolama ja ainult vabas eluvoolus saab õnnelik olla, mitte käskude ja sunduste ahelas.
aga, et elu saaks voolata, selleks ongi armastus, austus, soojus, hoolimine, hellus olulised....ja see on mõlema osapoole teha, kas seda kodus on või mitte. kui ema PEAB kõige eest hea seisma, siis juba on eluvool kinni ja õnnetused ja kurbus tulevad platsi.
ema on armastus, aga isa, kes seda armastust hinnata ei oska ega suuda või ei taha seda hellalt hoida, hävitab kogu armastuse ja soojuse sealt pesast, ise arugi saamata, kuidas ta saeb oksa, millel ise istub. pärast jah on hea rääkida, et ema oli nii ja naasugune hull.

Kui me olime värdjad, siis oleks pidanud laskma värdjatel omaette elada, milleks meid piinas.

Tahtsin väga isa ja vennaga rahus eraldi elada, las siis ema märatseb omaette edasi.

Isa oli lihtsalt nii pehme loomuga, et temast ei olnud kõva sõna ütlejat.

Isa lihtsalt lasi nii meile kui endale pähe istuda.

Isa püüdis vennaga ära minna, pakkis kohvreid.
Ema siis pakkis kohvrid lahti tagasi.

Isa oli nii pehmekene, et jäi.

P kirjadest tuleb välja, et isa küll püüdis ema mõista ja temaga lähedaseks saada, aga ema oli tõrjuv ja tõukas eemale nii isa kui lapsed. Arvan, et isa lugeski vaikselt nii palju, sest lugedes sai ta elada teises maailmas - reaalsus oli masendav, lugemine oli põgenemine reaalsusest.

Abiks
Ema ise võttis endale kohustuse vägesid juhatada.

Oleks olnud rahus edasi ja lasnud meil ka elada, aga ta ei lasnud ju.

Üldse ei olnud vaja mind valvata, et ma suhelda ei saaks.
Mulle pikki epistleid lugeda, kui alaväärtuslik ma olen, kuidas keegi mind ei taha

tubli ema oli siis, et võttis kohustuse, kui nägi, et mehest asja pole.
ma tõesti ei mõista su ema hukka ja ma tõesti ei arva, et isa mingil moel õigem on.
nad ei sobinud kokku või oli neil mõni probleem omavaheline. kumbki neist polnud halb ometi.
aga, kui sa tunned, et elu, millele oled pannud suuri lootusi, osutub koormaks, siis hakkadki vihaselt selle kõige vastu võitlema, seda elu vihkama.
mis moel isa ema abistas, konkreetselt?

Abiks
Pidasin silmas seda, et võttis kohustuse mind valvata, et ma kellegagi ei räägiks, loenguid pidada, kui kõlbmatu ma olen ja kuidas mind keegi ei salli.

Seda ei olnud üldse vaja.

Selles mõttes sobisid kokku küll, et ema SAI LÕPMATUSENI MÄRATSEDA.

Enamus mehi oleksid minema läinud või oleksin kas vaimse või füüsilise jõuga vastu hakanud.

Isa oli nii leebe iseloomuga, et tema kõrval sai märatseda nii palju, kui süda lustis.

Ema kodus muudkui pesi ja pesi: IGA PÄEV terve korteri põrandad, siis riideid käsitsi, muudkui pesi ja küüris.

Igal õhtul pesi saabaste tallaalused ( ! ) ära ja pani kuivama, milleks küll ?

Isa pesi ka vahel oma riideid, aga üldiselt ema EI lasnudki teistel pesta.

tuhka ta niisama märatses. ikka oli põhjus selleks.
kas vanaema rääkis ehk ka, et ema noorena, enne abielu, märatses. kas tädi mäletab märatsevat ema enne abielu?

kui see nii polnud enne abiellumist, siis nende kahe kokkuelu tingis sellise olukorra ja mina siin emal ainuisikulist süüd ei näe.
isa oli lihtsalt liiga inertne, liiga igav, liiga tuim, liiga kinnine, vagur ja elada ilma särtsuta võibki närvi ajada lõpuks.

ma kaitsen su ema, sest ma nägin seda kõike enda ema pealt ja enne surma ta mulle jutustas asju, mille peale poleks iial osanud tullagi. enne ma arvasin ka, et ema on pöörane, nüüd mõistan teda ja näen temas hoopis muud. vahel lihtsalt asjaolud kujunevad omatahtsi, täiesti arvamatul moel.

hea küll, pesemine pesemiseks, aga mis muul moel isa ema aitas veel.

Abiks
Küsi konkreetsemalt.
Mida aitamise all silmas pead ?

Et aitas koristada, poest süüa tuua, tegi remonti ?

Abiks
Ei olnud põhjust.

Märatses näiteks sellepärast, et ma rääkisin paar sõna väljas mõne tüdrukuga.
Rohkem rääkida ei saanud, sest ema valvas ja kutsus siis mind pöörase häälega kohe tuppa, nagu oleks rääkimine mingi katastroof.

Või märatses sellepärast, et talle ei meeldinud mu riided ja ma nägin välja värdjas, aga need riided olid TEMA ENDA OSTETUD.

Või tundus talle, et ma nüüd mõtlen oma peas midagi tema KIUSAMISEKS.
Appi, ma ei mõelnud midagi ema kiusamiseks teha, tahtsin rahus olla, teistega suhelda., aga ei lastud.

Ega siis ema võõrastega EI MÄRATSENUD.

Teistega oli ta nii alandlik, madalam kui rohi, teised õiendasid hoopis ema kallal.

et , abiks?
just, kas tegi süüa, kas käis poes, kas aitas vaipu koppida, kas aitas hingeliselt, kui ema õnnetu oli ja üldse, kas oli olemas ema jaoks, kui ema nõrkemiseni väsinud oli.
ega füüsiline abi pole üksnes abi. hoopis olulisem on olla olemas ja lasta teisel tunda, et ollakse olema, nii heas kui halvas. et kas tekitas turvatunde kodus?
mehe kohus on see, et pakkuda naisele ja lastele turvatunnet, kaitstusetunnet ja tuge.
ema saab siis pühenduda armastusele, kui kõrval on toekas isa.
et isa oli vagur, ei tee temast head meest ega head isa kuidagimoodi. see pole mingi näitaja.
tööalane suhe võib sellisega ehk toimida, kus mõlemad pooled täidavad vaikselt oma tööalaseid kohustusi ja riidu ei teki.
perekond on siiski hoopis midagi muud.

Abiks
isa ei olnud kinnine, just tahtis rääkida, aga ema ei tahtnud, mängis tumma.

Nii kaua, kui mina mäletan, on ema kogu aeg isaga tumma mänginud.

kui su ema käis tööl, siis kuidas ta sai aina su järgi valvata.
või oli ta majahoidja selles majas, kus elasite.
kuidas sai ema valvata, kas sa koolis räägid kellegagi või mitte?

Abiks
Poes käisid mõlemad.

Koristada TAHTIS ema üksinda, meil koristada ei lasnudki, ütles, me EI oska.

Ei kloppinud nad midagi koos, ema hoidis isast eemale, üldse isaga ei rääkinudki.

Kui isa püüdis emale läheneda, oli ema nii tõrjuv ja tõrges, sai lausa pahaseks.

Või kui isa midagi ütles, siis ema tegi alati näo, et üldse ei kuulegi.

MASENDAV.

miks sa arvad, et ema mängis tumma. ta ei jaksanud isa loba kuulata, see ei pakkunud talle pinget ilmselt.
mu enda isa vatras hommikust õhtuni, seletas ja veenis ja jahus. jutt tal ei lõppenud iial. no mina lapsena isegi ei tahtnud tema jutte kuulata vahel. ära tüütas, eriti, kui ta vanemaks sai ja rääkis üht ja sama aina ja aina.
kui teine nagu raadio ilma hinge ja tunneteta su kõrval aina vatrab, siis tahakski selle raadio kinni keerata, kõrvad ei võta enam vastu. ju siis su emal oli sama tunne ja ta lihtsalt vaikis ise, sest mida sa tühja ikka räägid ilma mõtteta asju iga päev.

Abiks
Laupäev - pühapäev olid ju vabad ja õhtul peale tööd, ega keegi 24 / 7 tööl ei olnud.

Abiks
Ema mängis meiega ka tumma.

Kui ma midagi ütlesin, tegi näo, et ei kuulegi.

Siis muidugi rääkis, kui loengut vaja pidada oli, kuidas keegi mind ei salli jne.

Kui sa inimest üldse ei talu ning temaga üldse rääkida ei taha, mine siis lahku.

Ei rääkinud isa mingit loba.

Mitte mingit vatramist ei olnud.

Terve minu elu ema isaga üldse ei rääkinudki, kui midagi ütles, siis väga hädavajalikku või sõimas.

siis ikkagi oli mõni väga suur põhjus sel kõigel, muidu poleks see olnud nii.
mis põhjusel nad üldse abiellusid? tahtsid korterit või miski muu sarnane tegur ehk?
tahtis su ema lapsi lihtsalt, sest uskus, et lapsed on õnn ja rõõm. siis aga pettus.

su ema oli haige, väga haige ja vajas abi. isa aga seda ei taibanud. seepärast ei tohi haiged lapsi muretseda. milles lapsed süüdi on, et nad peavad edasi kannatama oma vanemate lolli lõbu pärast.

Abiks
Sa vist ei usu, et ema isaga üldse ei rääkinud.

Kui ma kodunt lahkusin, siis ilmselt ei vahetanud nad kuude kaupa omavahel mitte ühtegi sõna.

Kui ema sai väljas isaga kokku, siis ta ei teinud väljagi, tegi näo, et ei tunnegi.

Ei patranud isa midagi.

Mind õudsalt häiris siis pidev isaga vaikimine ja altkulmu põrnitsemine.

Abiks
Mis korterit, elasime pikalt ühisköögis ja ema oleks sinna ühiskööki jäänudki, ta oli nii arg võõrastega, ei olnud emast mingit korteri tahtjat.

Abileelusid ikks sellepärast, et see on INIMESTEL ÜRGNE INSTINKT.

Keegi ei taha üksik olla, kui ei abielluta, tahetakse vähemalt lapsi.

Abiks
Lapsi tahavad KÕIK naised.
Ei mina usu naisi, kes ütlevad, et ei taha.

Isegi kui mingil hetkel ei taha, hiljem hakkavad tahtma ikkagi.

Selge ju
Isa ütles, et ema alguses ei olnud selline.

Selge ju
Isa ei saanud ema jõuga arsti juurde viia. Ema ei oleks mingil juhul läinud.

muidugi ema algul polnud selline. aga kas sa oled kuulnud, et on rahvatarkus, mis ütleb, et mees voolib naise selliseks nagu ta siis on kunagi.
paistab väga õige olema, eriti, kui vaadata naisi, kes mitmeid kordi abiellunud. ühega on nad nii, teisega naasugused.
ja mis seal ikka nüüd nii kohutavat, et ema isaga ei rääkinud. mis seal rääkida, kui palju aastaid koos olla. ideaaljuhul muidugi räägitakse elu lõpuni, aga tihti on see teisiti.
alles käisin maal ja naabrimees ütles just nii, et ega me naisega enam räägigi midagi, mis meil ikka enam rääkida, kõik on niigi räägitud, nüüd naine teeb oma asju, mina oma ja mis meil enam rääkida ongi. samas aga tuli just meile ja kurtis, et tahaks rääkida kellegagi, aga pole kedagi.
kui siis ütlesin, et räägi naisega ometi, siis saingi vastuseks nagu kirjutasin siin eelnevalt.

aga paljud mehed ei räägi oma naistega. palju harvemini ei räägi naised meestega.
mõlemal juhul on see piinav.

P, kes sind hoidis, kui sa veel koolis ei käinud ja ema-isa tööl olid?

kuidas ema sai ühiskorteris korraldada selliseid etendusi? naabrid olid ju ka olemas?

no kui vaadata P. enda kirjatükke, on need ju ema koolituse tulemus: kõik on vanelased, keegi ei mõista, kõik kiusavad, kõik on pahad ja arenemata..



ju su ema peeneks, parema tuleviku heak kasvatati. et selline kaunis lilleke. kes saab rikka mehe ja tesitmoodi elu. mida iganes see tähendama peaks.

siis tuli argipäev ja printsi ei tulnud ja los ka ei saanud,, ses mõttes oligi ilusa elu kujutlus kokku kukunud.

ja midagi temaga juhtus. keegi vägistas enne sinu isa aega, juhuslikult, ilma, et asi iial välja oleks tulnud?
see, et ta end siiski ka valitseda suutis, näitab, et tegi siiski teatrit, millesse ise hiljem täiesti uskuma hakkaas. Kujundas ise endale vaimuhaiguse sümptomid..
nii nagu P.gi. käitumisega, mida ise esitab, jätabki totaka mulje. autisi mulje.

P, palun vasta kindlasti, kes sind hoidis ajal, kui su vanemad tööl olid.

Või olid vanavanemate juures mingitel aegadel.

Mind hoidis nt vanaema ja ma vahepeal lausa seal elasingi.

Ühiskorteris
Kui läksin kooli, siis saime korteri.

Ühiskorteri naabrile lausa meeldis, et ema ja isa läbi ei saa. Valas veel õli tulle.

16.54
Kuidasmoodi, kui rääkis mulle, et ma olen alaväärtuslik ja keegi mind ei salli ?

Mis rahasse puutub, siis ema palk oli suurem.
Ema käis tööl kahes kohas, ühes terve, teises pool kohta.

No rahakat mehest ta nüüd küll ei unistanud, pealegi olid siis teised ajad ning ema ei soovinud kelleltki sentigi.

Ema käest käisid hoopis paar naabrist joodikut raha laenamas, kas tagasi ka maksid, ei tea, midagi vist maksid ka.

Ei, vägistamist küll ei usu.