P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kirjutasin täna viimase kommi 12.30, aga lo
> omulikult ütlen 3, 14 -le aitäh.
>
> Hea, e
> t keegi seda minu eest ka aitäh mitu kord
> a ütles..
>
> Olen tänulik, et 3, 14 siin
> kirjutab.
>
> Arvamus
> Oled märganud, et
> MITTE KEEGI siin foorumis ei taha, et teda
> ära tuntakse.
>
> Ma olen seda lugenud m
> itmetest eri teemadest, korduvalt on inimesed
> kirjutanud, et ei taha detaile kirjutada.
>
>
> Ma olen isegi detailselt kirjutanud.


On inimesi siin Delfi foorumis olnud, kes ei pea ennast varjama ja ka oma tööd pole varjanud, sest kõik on nii seatud inimesel, et lõpuks isegi oma nime ei varjanud ja seda tehti ausalt. Järelikult pole inimesel midagi varjata ja häbeneda, et kellena töötab ja oma õiget nime ei varja. Kõike detaile ei peagi siia paiskama ja on inimesi, kes siia Delfi foorumisse kõike ei paiska. Sina loed vaid seda, mis sulle meeldib, aga on palju sul siin märkamata jäänud.

Mina arvan, et P vajab kiitust, tunnustust ja siis ta tuleb välja sellest august, kust ta praegu ei julge lihtsalt väljuda. Ta kardab, et teda vaadatakse imelikult, et teda ei vajata, et teda peetakse imelikuks ohmuks ja sada muud hirmu.

Seepärast, oleks väga ilus kasvõi siinsamaski foorumis, selle asemel, et P-d augus edasi tümitada, teda hoopis julgustada, ja meelitada ta august välja.

Olen 100% veendunud, et P on väga tore kaaslane ja inimesena hea sõber. Tal on vaja oma hirmudest vabaneda ja tunda, et teda oodatakse teiste sekka, et teda märgatakse ja tema üle rõõmustatakse.

Seepärast palve kõigile siin osalejaile, lihtsalt halastage P peale ja ärge nõudke hirmunud inimeselt, et ta viskaks lõdvalt oma hirmud nurka ja astuks julgelt edasi nagu midagi poleks olnudki.
See on täpselt sama, kui öelda raskes depressioonis inimesele, et mida häda, aja selg sirgu ja vaata, kui ilus on maailm. No pole ju, vaatab depressiivik.

Käsu korras ei saa midagi muuta, ei saa muutuda positiivseks, ei saa armastada, ei saa mitte midagi.

Soovin, et iga inimene võiks end turvaliselt ja õnnelikult tunda, tunda, et ta kuulub inimeste kogukonda, kus keegi pole ei halvem, ei parem, kus ollakse lihtsalt inimesed.

Pakume koos P-le parimat ja aidakem seeläbi ka iseennast. Armastusega.jj

Las P ja Pii 3.14 kirjutavad siin omavahel. P öösiti ei maga/puhka, siis pole imestada, et adekvaatselt pole võimeline mõtlema ja arvab, et kõik kommenteeriad on halvasti kirjutanud. Ei viitsi mina siin rohkem kirjutada ja ei vasta enam siin P-le ja ei kirjuta ka rohkem siin.

Arvamus
Kahjuks ei ole 4 aasta jooksul näinud, et keegi kirjutaks oma täisnime ja täpse töökoha, vahemalt siin foorumis mitte.

Kuna olen ilma sõpradeta ja täiesti üksik, on mul palju aega siin lugeda olnud.

Kusjuures inimesed varjavad isegi riiki.
On kirjutatud, et elavad välismaal.
Olen küsinud, mis riigis.

Mitte keegi vastuanutest EI ole riigi nime öelnud, kuigi riigi järgi neid küll keegi ära ei tunne.

P, ega ei olegi normaalne oma elu avalikus foorumis laiali laotada, see on ikka suht pooletoobise tunnus. Ära võidakse tunda ka paari aspekti kokkuliitmisel, kui need on tõesed, mitte nagu sinu luulud. Lähemalt räägitakse usaldusväärse sõbra, sugulase või vajaduse korral psühholoogiga.

kõik need tototo-d, kus edasi algab suure tähega, on P kirjutatud to-d. olgu siin või mõnes teises teemas. pole siinses teemas alati midagi üksnes P. lihtsalt. P käekiri on liiga äratuntav ja tekst samamoodi.
see, kus mõni P teema teise kasutajanime alt tehtud, ei puutu asjasse.
jutt käib sellest, et siinses teemas P pole pidevalt ja absoluutselt kõiki komme sugugi ühe ja sama P all kirjutanud, aga raiub, et on ikka küll.
vaidlema ma ei hakka ja rohkem siin enam ei kirjuta.

Ei tea
Mul olid ka varem pikad tööpäevad, ma EI TAHTNUD koju minna, sest seal oli üksindus.

Teised kõik kibelesid ruttu koju, aga mina olin tööl nii kaua kui võimalik.

Ma jälle ei mõistnud neid, kes ruttu koju kibelesid.
Tegu oli siis vallaliste ja ilma lasteta naistega.

Seda olen siit korduvalt lugenud, et temal on mees, mehega saab kõigest rääkida ja rohkem sõpru ei ole vaja.
Kas see ikka on nii või lihtsalt öeldakse ?

Meestega ikka ei saa kõigest rääkida.

Vana tuttva mees ütleb KÕIKIDE NAISTEKA TEEMADE kohta, et mõttetu jama, tema arust on absoluutselt kõik teemad siin jaburdus ja mõttetus.

No kuidas naised saavad meestega kõigest rääkida, kui osade meeste arust on naiste teemad tühine ( selle mehe sõnad ! ) plära.

Täpselt selliste sõnadega iseloomustab kogu foorumit.

Minu jaoks küll eim ole tühine ega mõttetu.

Meestel on teised huvid, teised arusaamad.

Ei ole kõik to - d P kirjutatud, ma ise olen kohe kindlasti ka mõned kirjutanud. P on ka, see on õige, aga üldiselt on ta siiski kogu aeg oma nime all, mõned erandid pole ju märkimisväärsed! jj - ga olen nõus, täitsa minu mõtted!

Aga
Kõik ongi tõene.

Aborti ju teised ei tea, ma ei ole seda linna peal kuulutanud.

Samuti ei tea keegi, kuidas naistuttav minusse suhtus,

Arvati, et oleme suured sõbrannad.
Tegelikult ei olnud me üldse sõbrannad.

Olen nii palju kirjiutanud, et oma muredest ma ei ole mitte kellelegi rääkinud, lihtsalt MUL EI OLE REAALIS MITTE KELLELEGI RÄÄKIDA.

Kui tänaval üksinda kõnnin või kohvikus istun, vaevalt keegi üldse oma pead vaevab, et ma nii üksikuna ennast tunnen.

Keegi ei mõtlegi selle peale.

Oma 3 aborti ei olegi mitte kellegi rääkinud, sest MUL EI OLE MITTE KEDAGI, KELLEGA RÄÄKIDA.

MUL REAALIS LIHTSALT EI OLE MITTE KEDAGI, KELLELE MURET KURTA.

12.01
Siin teemas olen alati ainult P.

Mitte mingit põhjust ei ole teisiti kirjutada, milleks, mis mõttega, mingit mõtet ei ole.

Toto
SIIN TEEMAS ei ole.

Näiteks lähen välja üksinda jalutama.

Kas keegi taipab, et ma üldse ei taha üksinda jalutada ?

Inimesed tulevad vastu, nad ei mõtlegi minu peale, ma olen neile suvaline, kedagi ei huvitagi, kas piinlen üksinduses, see ei ole kellegi mure.

Keegi ei tule selle pealegi, kui väga ma kannatan üksinduse all, kui väga igatsen sõbrannasid, kui väga kannatan suhtlemise puuduse all, kui väga kannatan naistuttava suhtumise, abordi ja peigmehest lahkumineku pärast.

Keegi ei teagi seda.

Ma ei suhtle REAALIS MITTE KELLEGAGI, kellelegi ei ole õrna aimu, mida tunnen ja mõtlen.

No mängi siis lolli edasi. Sul siis sugulasi ei ole, sinu linnas pole ka psühholooge? Kellegagi sa ju suhtled, kui keppi ja aborte teed.

To - to - to
Too palun näiteid, kus sinu arust olen mina kirjutanud.
Kuupäev ja kellaajaliselt.
Soovin näha neid komme, päriselt ka.

Kirjuta oma töökoht täpselt ja ausalt. Ei usu mina, et sa koristaja oled. Kas neli aastat oled koristaja ametit pidanud? Sa istud vaid siin ja ei käi sa kuskil koristamas. Kas koduseid toimetusi polegi, et aega on nii palju?

Aga
Naistuttavaid mul ei ole.

Ega ma siis sugulastele ei ole naistuttava käitumisest rääkinud, abortidest ka mitte.

Ei hakka ometi isa traumeerima.
Et ütlen isale, tegin 3 aborti, milleks ma teda kurvastan.

Psühholoogile rääkisin ju, mitte mingit kasu ei olnud, pärast oli paha tunne ja häbi.

Üleüldse jäi mulje, et psühholoog ei saanud täpselt aru, kuulas igavledes ja midagi õieti vastu ei öelnud.

P.-le
Kas pean ema moodi iga päev kodus põrandaid pesema ning käsitsi tekikotte, jopesid jne ?

Sa pesed siis kõike käsitsi ?

Mis koduseid toimetusi nii väga on, kui elad üksinda ?
Muidugi võib neid kunstlikult tekitada.

Näiteks hakata iga päev põrandaid peasema ja KÕIK RIIDEID KÄSITSI.

Aga
Viimane abort oli 14 aastat tagasi ja see oli peigmehest.

P-le pole mõtet abi pakkuda - ta ei võta seda niikuinii vastu.
Ta keeldub minemast psühholoogi juurde (tema arust need mõttetud - kuigi samas ma kaldun juba arvama, et kui ta päriselt ausalt käiski psühholoogi juures, siis isegi see sai aru, et kõik see loba on P väljamõeldud probleem).

Ja kulla P, ka vallalised inimesed kiirustavad töölt koju. Miks? Sest meil on sõbrad, trennid, kohvikud, kinod, reisimised aga samuti ka mõnusad üksildased kodused filmivaatamised kaaslaseks hea vein ja šokolaad.
Sina juhmakas sellest ainult niikuinii aru ei saa.

Psühholoogi juures olen käinud.
Psühholoog kuulas igavleva näoga ning ei kostnud õieti midagi,.

Ainult mul oli pärast paha lolliks tehtu tunne, häbi oli ka.

Minu teada need töökaaslased trennis küll ei käinud.

Mida ma välja mõtlenid ?

NAISTUTTAV KÄSKIS ABORTI TEHA REAALSELT.

PEIGMEHEST KÄSKIS MUL LAHKU MINNA REAALSELT.

Võib - olla tõesti siin teemas ei ole. Sellisel juhul vabandan.
P - le on mõtet abi pakkuda küll, see mõjub hästi abi pakkujale endale ja P -le mõjuvad heatahtlikud kommid rahustavalt ja julgustavalt. Kommentaare kirjutada on ju nii lihtne istudes oma kodus arvuti ees, te ei pea ju P - ga isiklikult kohtuma, kui soovi pole ja võite alati jätta teema avamata, kui vastu hakkab. Aga kui juba kirjutate, püüdke olla mõistvad!

Rääkisin psühholoogile ka emast, meie kodustest probleemidest, sellest, et mul suhtlemine ära keelati, kuidas ema valvas, et ma teiste tüdrukute lähedusse ei satuks, sest ma olevat vigane.

Psühholoogi suust ei tulnud vastuseks ei kippu, ei kõppu.

Tunnistan, olin ülimalt üllatunud, et psühholoog midagi vastata ei osanud.

Lisan veel.
Rääkisin detailselt psühholoogile, kuidas mulle kodus räägiti, et ma olen puudulik, teised tüdrukud mind ei salli ja mina pean teistest eemale hoidma, igasugune rääkimine nendega oli RAUDSELT KEELATUD.

Mõistusevastane, et psühholoog ei osanud selle peale mitte midagi öelda.

No jumal küll, otsinud siis uue psühholoogi, kas teil seal ainult üks ongi või? Võib olla, et kogenematu psühholoog ei uskunud, et nii loll inimene päriselt olemas on.

P.-le 00. 04
Ma olin siis alaealine, ei söandanud kuhugi arstile ema eest minna, arst ei oleks teismelise juttu tõsiselt võtnud.

Samuti oleks sellest tulnud suur tüli.
Ema oli väljaspool kogu väga vaikne, alandlik, ülimalt viisakas, teiste arvamusega alati nõus.

Kas perearst üldse oleks alaealist uskunud, oleks vaadanud., teismeline mässab.

Aga
Psühholoog oli siis üle 40 kinlalt, nii ligi 50, kogemusi pidi olema.

mitu korda sa käisid psühholoogi juures,ma mõtlen ühe juures näiteks?

Arvatavasti ajad sa psühholoogi psühhiaatriga segi.

Ühe korra käisin psühholoogi juures, olin seal vist 2 tundi, peensusteni rääkisin ära koduse olukorra ja abortidest ka ning sõbrannade PUUDUMISEST.

Psühhiaatri juures käisin ka, perearst saatis kõhuvaludega, arvas, et närvidest.

Seal käisin koguni 3 juures, täpselt sama, midagi vastu ei öeldud, kasutasin juhust ja rääkisin kodusest olukorrast, sõprade puudumisest, naiustuttavast.

Üks hakkas pahandama, mida ma neist tahan, kas tulin gruppi välja petma, ei lähe läbi, ma täiesti terve inimene.

Selgitasin siis, et perearst kõhuvaluga saatis.

Ei saanudki mingit vastust.

Mida see psühholoog siis ütles? Istusitegi vastastikku vaikides, kuni sa tasahilju minema kobisid?

Äkki siis teed psühholoogide ja psühhiaatrite vastustest omad järeldused? Saad äkki siis ise ka aru, et see sinu nn "probleem" on maailma mastaabis täiesti tühine ja mõttetu jama. Suudad sa enda ninaotsast kaugemale näha üldse?
Sinu probleemid on täiesti tühised. Sa ise võimendad neid oma vingumise ja enesehaletsuse ja tahtmatusega edasi elada.