P. kannab endaga kaasas kolme vaenlast, kes kõik on ühesugused: ema, sõbranna ja ta ise.

kui teised elust ära kadusid, kes P.sse halvustavalt suhtusid, võttis ta ise endale selle osa kanda: alandab ise ennast, meenutab, et jumala pärast midagi positiivset ometi ei meenuks, kamandab ja käsib ja keelab.. ikka ise oma elu elamast.

enne tegid seda ema, siis sõbranna ja nüüd piitsutab ise ennast.
sest selliselt on kõüim asjad ilusasti kohal, midagi pole muutunud, alates lapsepõlvest,ainult 47 aastat raisku lastud.

Ema kohta siiski ei taha öelda vaenlane.

Naistuttav aga kindlasti on vaenlane.

Kirun ennast KIBESTUNULT, et nii loll olin.

Täiesti juhm ikka olin, kui vargad sisse lasin ja ei saanudki aru, et teine kõrvaltoas varastamisega tegeleb.

Lasin isa lapsepõlvealbumi ära varastada, kus olid ka vanaema - vanaisa pildid, ISA MÄLESTUSED.

Nii lihtsameelne annab ikka olla, kui ei saa aru, et ise olen korteris ja lasen asju välja tassida, ise midagi taipamata.

"Seda olen siit korduvalt lugenud, et temal on mees, mehega saab kõigest rääkida ja rohkem sõpru ei ole vaja.
Kas see ikka on nii või lihtsalt öeldakse ?"

Minu kogemuse kohaselt keerleb selliste naiste elu oma mehe ümber, neil puudub igasugune muu elu, näägutavad ja kui mees maha jätab, ei oskagi midagi teha. Mehed üldiselt ei panusta kogu seltsielu naise omamisele. V.a juhud, kus mõlemad on väga üksikud, sõpradeta ja tagasihoidlikud, aga siis suheldakse ka teistega internetis, mängitakse vms.


"Meestega ikka ei saa kõigest rääkida.

Vana tuttva mees ütleb KÕIKIDE NAISTEKA TEEMADE kohta, et mõttetu jama, tema arust on absoluutselt kõik teemad siin jaburdus ja mõttetus."
Minu meelest ei saa enamikuga inimestest midagi rääkida, sest kõigiga ei sobi. Mind ka ei huvita naisteka teemad, enamik on puhas ajaraisk. Aga sa peadki leidma inimese, kellega saad endale huvitavaid asju jagada, muidugi on palju mehi, kellega pole midagi rääkida, aga samuti naisi. Ära seda tuttava meest absoluutse reeglina võta. Olen kindel, et tal endal on huvid, mis on põhimõtteliselt naisteka meesteversioon, nagu autod ja sport. Elus on muudki peale väga populaarsete meeste ja naiste huvide

Kell neli hommikul veel siin,jessas!!!! Tegelt keriks korra tagasi jutu,et nagu tutvumiskuulutuse peale lased sa oma koju võhivõõra inimese,koos sõbraga veel,eeldan et need siis olid mehed jah? Miks sa seda tegid,arumaeisaa?

Minu pea kohal olevas korteris käisid mehed ka kahekaupa. See oli vist üks selline koht, kuhu härrasmehi "kohvile" oodati. Õnneks saime neist lahti.

soovitatakse võtta üksinduse leevendamiseks koer või kass nii nagu ajast aega normaalsed inimesed teinud on, aga peel kohe jälle vastuargument olemas, siga hoopis meeldib.
miks mitte elevant, aru ma ei saa.

See teema jäi nüüd küll mõne lehekülje taha, aga -

P, kas see erapraksise ja kaminaga psühholoog võttis vastu Tartus Kastani tänaval?

Ei tea
Antud mehe puhul autod kindlasti huviala ei ole, lube tal ei ole, juhtida ei oska ning küll märganud, ei ole, et autod huvitaks.

Dimle
Just nimelt, sel tänaval ta vastu võttis. Oled ka käinud seal vastuvõtul ?

Kuidas muljed olid ?

Tegi grupiteraapiat muidu.

Issand
No ei tulnud selle peale, et varastama tulid.

ENAMUS inimesi teise koju varastaa ei lähe.

Ma ei tulnud sellepeale, et varastatakse, riideid, jalanõusid, albumeid.

Ei tea
Antud meesterahvast huvitavad spetsiifilised teaduslikud asjad, muu kõik on tema arust jama.
Üle 70 on vanust.

Mehed ja naised on ikka teist moodi loodud, loogiline, et teatud teemadel meestega rääkida ei saa või kui ssaabki, siis need on pool - naised juba.

Ega muidu naistele ei meeldi sõbrustada homodega, nad on naiselikud ju.

Mehelike meestega ei sobi pikemalt rääkida näiteks oma lastest, eksist, üldse perest.
Nad võivad viisaka näo teha, aga tegelikult neid ei huvita.

Ei tea
Lisan veel 3.-nda kommi.

Sa päris nii öelda ei saa, et Naistekas ei huvita, sa ju kirjutad siin.

Aga antud meesterahvas ei ava mitte ühtegi foorumit, ei loe iial kommentaare, tema arust on see üks tühine jama ja mõttetus.

Nii mõtlevaid mehi teisigi.

Kastani tn vastuvõtust - see praksise omanik on/oli psühhiaater, mitte psühholoog (seksuoloogiks-psühhiaatriks nimetas end tavaliselt).
Teenuste loetelus oli jah ilmselt psühholoogiline nõustamine ka ja grupiteraapiad.
Tagatoas pakkus solaariumiteenust :).

Tänapäeval saab igaüks kutsekoja kodulehelt psühhoterapeutide ja kliiniliste psühholoogide nimekirjaga tutvuda.

Ei, mina seal vastuvõtus käinud ei ole, töötan ise samas valdkonnas, seepärast olen kursis. Ja kui see kogemus sul psühholoogidega ainukeseks jäi, soovitaks ikkagi uuesti proovida.
See inimene EI OLNUD hariduselt psühholoog.

SEDA ENAM oleks pidanud oskama vastata, kui psühhiaater oli.

Perearst suunas mind kõhuvaludega psühhiaatri juurde, arvas, et närvidest.

Siiamaani on nii, saan külma, kõht hakkab valutama mis hirmus ja võib jäädagi valutama, kui arsti juurde lähen ja teada saan, et midagi hullu ei ole, jääb järgi.

Enne valu järgi ei jäägi, praegugi valutab juba 2 nädalat.

Käisin siis 3-e eri psühhiaatri juured, rääkisin ka naistuttava loo ära, abordid, kodusest elust.

Nad täpselt samuti mitte midagi vastu ei öelnud.

Lihtsalt kuulasid või tegid näo, et kuulasid, ma ei tea.

Üks arst hakkas minuga pahandama, kas tulin gruppi välja petma, ma täiesti terve inimene ja mida ma neist üldse tahan.

Selgitasin siis, et perearst saatis, pidin seda mitu korda üle kordama, vist ei usutud, ikka arvati, et gruppi tuldi välja petma.

Ju neid inimesi seal rohkesti gruppi soovimas, sellepärast kahtlustavad.

Tola, psühhiaater kirjutab sulle lihtsalt antideprekad, mitte ei analüüsi tundide kaupa su lapsepõlve ja tormilist noorust.

Mis tormiline noorus mul ÜKSINDUSES oli ?

Ei ole ükski naine 24 aastaselt süütu, meie riigis küll mitte.
Vanasti küll oldi.

Esimene abort oli 24a.

Mitte ei usu, et sina 24a süütu olid.

Järelikult sul endal ka hullult tormiline noorus.

Käisin pidevalt ÜKSINDA ja piinlesin, et ei ole kaaslasi.

Sel ajal oli küll ka naistuttav, aga enamus aja olin ikka ÜKSINDA, JUBE PIINAV JA IGAV OLI.

Psühhiaater peab ikka oskama midagi vastu öelda, kasvõi seda, kas selline kodune olukord oli tingitud vaimsest häirest või lihtsalt psüühiline problee.

Aga ei öelnud nad midagi.

Või kasvõi ütlema, kas selline reaktsioon lapsepõlvele on normaalne.

Nad on seda ometi õppinud.

Khm
Kirjutasin ju selgelt, et peale peigmeest OTSISIN UUT SUHET.

Paaniliselt tahtsin uut suhet ja OMA EKSIMUST PARANDADA, olin täiesti paanikas kohe, et juba olen nii vana, kes ind ena tahab.

Oleksin kohe olnud valmis koos elama ja pere looma, aga ei leidnud enam mitte kedagi.

Sinu kirjutis on äärmiselt solvav, võiksid vabandada.

Küllap see psühhiaater midagi ütleski, aga see ei sobi lihtsalt sinu looga. Pikkadeks aruteludeks on teised spetsialistid.
Ja mul oli tõesti üsna tormiline noorus, vähemalt tagantjärele tundub, et liiga palju aega sai lollustele raisatud, aga niimoodi siiski ringi ei keppinud, et ridamisi aborte teha.

Absoluutselt MITTE MIDAGI ei öelnud, selles häda ongi.

See mulle uskumatu tunduski, et nad midagi ei öelnud.'

Ühele noorele psühhiaatrile rääkisin pika jutu maha, hakkasin isegi rääkides nutma ja ta EI ÖELNUD VASTU MITTE ÜHTEGI SÕNA.

Mulle tundus see kohutavalt kummaline, kas ta ei osanud midagi öelda või milles asi ????

Sa olid 24a süütu ? No ei usu.

Mul oli enda arust esimese raseduse tekkimisel suhe, aga see oli ilmselt minu peas, nagu paljudel naistel on olnud, nagu lugeda saab.

Küsinud siis ise, jumal küll. Täitsa sooda, või siis masendav valevorst. Kas nõme ei ole kõiki pidevalt süüdistada?

Peamiselt rääkisin ikka lapsepõlvest, SUHTLEMISE PUUDUMISEST, SÜÜTUNNETEST, sellest, et tundsin ennast palju aastid värdjana, et tundsin kohustust naistuttava tahtmisi teha.

Sellest rääkisin peamiselt.

Sellest, kuidas ma kogu aeg naiste ees SÜÜDI tundsin.

Sulle pakub ikka seks nii suurt elevust, et seda rõhutad.

Mu jutu pearõhk psühhiaatri juures oli SÜÜTUNNETEL, ENDA VÄRDJAKS PIDAMISEL, TEISTE NAISTE EES KOOGUTAMISEL, KODUSTEL PROBLEEMIDEL, SUHTLEMISE PÜUUDUMISEL.

Et kas sellised süütunded. teiste naiste ingliteks pidamine ja KOOGUTAMINE on normaalne PEALE SELLIST KODUST OLUKORDA ? Seda küsisin jutu sees küll.

Ei saanud ma mingit vastust ja seda sõna otseses mõttes.
Noor psühhiaater ei osanud vist midagi kosta või milles asi oli ??

Ma ei hakanud oma küsimust mitu korda üle korrutama ka.
Oleksin pidanud vist pinnima hakkama, et ilma vastuseta ära ei lähe ????

Appi, kui imelikult sa asjadest aru saad.

MIND SÜÜDISTATI siin, miks ma arsti juurde ei lähe.

Selgitan, et olen käinud ja sellel ei olnud mingit tulemust.

Mina psühhiaatri teemat ei alustanud.

Oleksid pidanud jah küsima, et mis ma nüüd siis teen või mida te arvate. Mida sa lähed üldse arsti juurde, kui oled nõus ilma mingi lahenduseta ära minema? Sel pole ju mingit mõtet. Aga ma arvan ikkagi, et sa lihtsalt valetad, nagu muuski.

Näete ju, et P pole kellegagi nõus, keegi ei saa aru, kõik peaksid isegi nagu vabandama oma sõnakasutust isegi.
Eriti tobe oli koht, kus heideti lausa ette, et kuidas sa siis ei mäleta, kellega sa koolis rääkisid, kuidas sa ei mäleta, kas sind mõnitati koolis.

Appi, kui aju peaks ainult selliseid mõttetusi salvestama ja ainult halba, siis polegi miskit rohkem siin arutada.
See aju ajab üle sest sodist juba ammu ja mõni ime siis, et teised põgenevad ja ise aina halba mäletab, mõtleb ja kujutab ette.
Seal ei saagi head olla. See nagu prügiämber rohkem ja haiseb ka juba võib olla.

Ja nüüd nõuab P, et ma vabandaksin, et kuidas ma julgen nii mõelda, et olen nii lapsik, sest täiskasvanud sedasi ei kirjuta ja mõtle.

Olgu, P.
Ma vabandan juba ette, et sinust erinevalt elust aru saan, et sinu kirjutatu tundub minu jaoks tõesti rohkem prügiämbrina, kui elus inimese hoolitsetud koduna.

Siin eelnevalt on sisukaid jutte P-le kirja pandud, aga neist lendab P üle, andes kergelt mõista, et ei-ei-ei, see kõik pole nii, see on hoopis teisiti ja te ei saa aru...mina tean.

Jah, võite tõlgendada mu juttu kuidas meeldib, kasvõi õeluseks, kui sedasi kergem saab, aga see on siiski üle mõistuse kaheldav hobi see teema, mille eesmärki lihtsalt ei oska välja nuputada.

Kokkuvõtvalt öelduna on see teema ajuvaba nõmedus, ja väga haige isendi ebanormaalne hobi.

Tervislikum on siin mitte osaleda.

Küsisingi, mida ta arvab süütunnetest ja koogutamisest.

Sellest häda ongi, et mingit vastust ei tulnud.

Oligi MÕTTETU käimine, seda ju kirjutangi.

Günekoloogi ma muide küll hiljem pinnisin, kui ma enam rasedaks ei jäänud.

Üks lühe suhe oli, aga ma rasedaks ei jäänud, kuigi nii lootsin.

Siis hakkasin küll paanikas günekoloogi pinnima, et kas ma enam ei jäägi ja mida teha.
Olin paanikas.

Tead, kuidas günekoloogile see EI MEELDINUD, sest ta ei osanud vastata, ta ei teadnud, milles asi on, et ma enam ei jää.

Olin 36 siis, äkki oli asi vanuses, sellepärast ei jäänud, 36 ka juba selline vanus, et igaüks enam ei jää.

Nii palju, kui ma olen arste näinud, siis nad EI TAHA, et neid hakatakse pinnima.

Kui psühhiaater midagi ei öelnud, siis ma ei hakanud küsimust üle kordama ega pinnima ka.

ARVAN, KUI PSÜHHIAATER OLEKS OSANUD MIDAGI ÖELDA, SIIS TA OLEKS ÖELNUD.
Nurumine ja pealekäimine, et vastake ometi, on tobe.

Günekoloogi nurumine oli ka tobe, aga olin siis viimases hädas.

Sain aru küll, kui totakas see urgitsemine oli, kas äkki on see põhjus või teine põhjus, et ei jää ja mida teha.

Arsti ajavad hulluks sellised patsiendid, saan sellest väga hästiu aru.

Ühesõnaga, sa tegid kõik õigesti? No palju õnne siis, ole endaga rahul.

Nüüd sa küll moonutad mu ütlust.

Inimene kirjutas, et ta ei mäleta, kas rääkis koolis kellegagi või EI RÄÄKINUD ÜLDSE.

See jääb ometi meelde, kas olid teistega kontaktis või olid koolis 11 aastat TÄIESTI VAIT ja jalutasid kogu aeg ÜKSINDA.

Ma ju tean, millises situatsioonis ma olin.

Teiste eludest ma muidugi ei tea mitte midagi.

Nojah, oleks võinud hakata nuruma, et öelge ometi, öelge ometi, palun - palun - palun - palun.

Siis ehk oleks mingi SUNNITUD vastus tulnud ka, aga kui psühhiaater oleks osanud vastata, siis oleks ta ka midagi vastanud.

Läksin selle günekoloogi juurde tagasi.
Nägin selgelt, kuidas tal oli minu pinnimisest KÕRINI.

Ta ei teadnud ju vastust, miks ma ei jää enam.
Ütles´ ainult, et vanuses võib asi olla, täpselt aga ei teadnud ju.

Vahetasin günekoloogi, enam ei julgenud sinna minnagi, vaatab muidu, jälle see tuleb painama.

Samuti teine günekoloog ei teadnud vastust.

Mis tal öelda oligi, kui ei jää enam rasedaks, siis ei jää.
11 aastat tagasi oli see.