et ei ikka need nooreea asjad unune mitte kunagi. ma ka täpselt mäletan, kui esimeses klassis käisin ja tunni ajal pissihäda peale tuli. ei julgenud kohe tunni algul välja küsida, aga vahetunnis unustasin ära käia, kuigi õpetaja kogu aeg rääkis, et käige kõik vahetunni ajal pissil ära, et tunnis saaks rahulikult olla.
no mina ei käinud ja siis algas pissihäda ja välja küsida ka ei julgenud.
siiamaani mäletan, kuidas see algas ja kuidas see aina tugevamaks muutus ja kuidas lõpuks mul lausa pisarad silmas olid ja kuidas ma lõpuks pissisingi püksid täis, sest õpetaja ei märganud õigel ajal mu silmis pisaraid. kui loik juba pingi all, siis märkas küll.
mäletan, kuidas sain riielda, kuidas kõik naersid ja kuidas mina oma pissiloiku kokku korjasin..siiamaani tunnen seda tunnet ja kuulen vahel ööselgi, kuidas õpetaja riidleb ja terve klass naerab mu pissi üle.
igakord, kui pissihäda praegugi tuleb, meenub kohe see esimese klassi pissihäda. no tahaks seda unustada, aga ei saa, ikka tuleb kogu aeg meelde ja ongi kogu aeg meeles, lausa kardan seda....magada ka ei saa, ärkan õudukaid nähes üles mitmeid kordi öösel...õnneks pole voodisse veel pissinud. õnneks...aga kunagi ei tea, millal see juhtuda võib.
sõbranna, minu sõbranna muidugi, soovitab nüüd, et tee halba kogemusse teema ja kirjuta, kirjuta seni, kuni sellest lõpuks üle saad.
mis te arvate, kas siin kirjutamine aitaks mind see pissihädamure unustada?
ma ise eriti ei usu, aga äkki juhtub ime.